2-05-4979/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. septembril 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-4979 (2/30-10992/05) Kohtuasi OÜ hagi PP vastu võla väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: SE Kostja: PP Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista PP võlgnevus 4723.70 (neli tuhat seitsesada kakskümmend kolm krooni ja 70 senti) ja kohtukulu 800.00 (kaheksasada krooni) OÜ kasuks.
4. Välja mõista PP kohtukulu postikulu 106.60 (ükssada kuus krooni ja 60 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (AS õigusjärglane) ja kostja lepingu , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3223,70 krooni, viivis 3223,70 krooni ja kohtukulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560,00 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 322,37 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuid väitis, et 1999 aasta lõpul varastati temalt randmekott, milles oli muuhulgas mobiiltelefon. Vargusest teatas kostja AS-i büroosse ja palus sulgeda edaspidise telefoni kasutamise. Kuna telefon ei kadunud hageja süül, siis leidis ta et ei pea kahju hüvitama. Kostja märkis vastuses, et ta on käesoleval ajal arvel tööotsijana ning palus seda hagi lahendamisel arvestada. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne 1.juulit 2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kohtule esitatud 28.07.1999 tähtajaliselt sõlmitud lepinguga , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja andis kostja kasutusse mobiiltelefoni ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma; kehtinud mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimustega; arvetega 20.04.2005 saldokinnituse; teatega 30.11.1999 lepingu lõpetamisest ja 20.04.2005 nõude loovutamisest on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 3223,70 krooni. Kehtinud üldtingimuste p.9.
5. kohaselt ei vabasta lepingu ühepoolne lõpetamine mõnel tingimuste p.9.
6. alusel tarbijat kohustusest tasuda tasumata arved, lõpparve ning tagastada teenuspaketis sisalduv mobiiltelefon. Tarbija on kohustatud kandma võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. Lepingu p. 9.2.2.1 kohaselt on õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui tarbija ei ole tasunud temale osutatud teenuste eest õigeaegselt. Kuna kostja sõlmis lepingu tähtajaga 12 kuud, valis teenusepaketi mille kuutasu oli 200,00 krooni kuus ja sai enda kasutusse SIM kaardi ja subsideeritud mobiiltelefoni , siis võttis ta endale ühtlasi kohustuse täita lepingut st. tasuda kuumaksete ja kõneteenuste eest ühe aasta jooksul vastavalt esitatud arvetele. Lepingus ei nähtud ette võimalust, et tarbijal oleks õigus jätta lepingust tulenevad kohustused täitmata seoses telefoni vargusega. Kuna lepingu kohaselt pidi kostja saama telefoni omanikuks alles pärast seda, kui ta on tasunud 12 kuu jooksul kõik lepingust tulenevad tasud, siis pidi ta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama telefoni või hüvitama subsideeritud mobiiltelefoni hinna ja väljaostu hinna vahe. Hageja on subsideeritud hinnaga soetatud telefoni tegeliku hinna ja väljaostu hinna vahe, milline tuli kostjal teenuse osutajale kostjapoolsete lepingutingimuste rikkumise korral lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitada kui telefoni ei ole tagastatud, märkinud saldoteatisele leppetrahvina 1000.00 krooni. Kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestas rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud kostjale perioodil 25.01.2000 - 18.06.2005 viivist 0,15% päevas, kokku 6567,70 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses. Kehtinud TsK § 194 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kahju olemasolu, vaid on põhjendanud viivise nõuet sanktsioonina lepingu rikkumise eest ja taotlenud viivise väljamõistmist võrdeliselt põhivõlaga. Et hageja on viivise arvestanud üksnes sanktsioonina lepingu rikkumise eest, siis on see võlgnevuse tekkimise asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt kõrge ja viivist tuleb vähendada. Kohus, arvestades, et kostja on arvel tööotsijana, asus seisukohale, et viivis kuulub väljamõistmisele osaliselt, summas 1500,00 krooni. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt summas 4723.70 krooni. Kohtukulude jaotus TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 560.00 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 240.00 krooni, kokku 800.00 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 106.60 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: