STUSKOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2152 Haldusasi M.N. e kaebus X Linnavalitsuse
- septembri 2006 korralduse nr 1394 peale. Riigi õigusabi taotluse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.N. e määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD 02.11.2006 saabus halduskohtusse M.N. e kaebus, milles ta soovib vaidlustada X Linnavalitsuse 19.09.2006 korraldust nr
- Kaebuses on märgitud, et esindaja kirjutab nõuetekohase kaebuse. Seisuga 13.11.2006 ei olnud kohtule kaebuse täiendust esitatud ning kohus jättis kaebuse käiguta. 30.11.2006 saabus kohtusse M.N. e täiendatud kaebus ning kohus määras kaebuse täpsustamiseks eelistungi
- detsembriks
- Istungil selgitas kohus kaebajale asjatundliku õigusabi kasutamise vajadust ning esitatud kujul kaebuse ilmset perspektiivitust. Kohus määras, et kaebuse esitajal tuleb hiljemalt 15.01.2007 esitada kohtule täpsustus, kas ta soovib menetluse jätkamist esitatud taotluste ja põhjendustega, kas ta soovib kaebust muuta või täpsustada või kaebusest loobuda. 15.01.2007 saabus kohtusse M.N. e menetlusabi taotlus, milles ta soovib riigipoolse õigusabi määramist. Tartu Halduskohus jättis 17.01.2007 määrusega M.N. e taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt on kaebuse esitaja eesmärgiks, et X Linnavalitsus tagastaks temale ja tema õele M.N. ele Tartus asuva maa (kinnistu nr 827). Sellest nõudest tulenevalt on esitatud ka taotlus linnavalitsuse 19.09.2006 korralduse nr 1394 tühistamiseks. Nimetatud korraldusega määrati Jaama ehitistele teenindusmaa ning nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega. Seega on vaidlus ainult maa tagastamise mittevõimaldamises, mitte maa erastamise läbiviimise õigusvastasuses. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-66-05 leidnud, et riigi õigusabi taotleja maksejõuetus ei ole ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta antakse riigi õigusabi. Menetleja peab hindama seda, kas maksejõuetule isikule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Kohus jättis M.N. e taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata toetudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, ning sama seaduse paragrahv 7 lg 1 p 2 kohaselt, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Menetlusabi taotluses on M.N. märkinud, et menetlusabi taotleb ta maa tagastamiseks. Kohus selgitas kaebuse esitajale eelistungil, et esitatud kaebus maa tagastamiseks on perspektiivitu. Nimelt on kaebuse esitaja esitanud avalduse maa (kinnistu nr 827) tagastamiseks esmakordselt 29.09.
- Kaebuse esitaja ei ole ORAS § 16 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määruse nr 161 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ punktis 4 sätestatud tähtaegadest kinni pidanud ning teda ei ole seaduses ettenähtud korras omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud. Avaldusi maa tagastamiseks sai esitada kuni
- jaanuarini 1992 ning avaldused tähtaja ennistamiseks tuli esitada hiljemalt
- märtsiks
- Vastav kirjalik selgitus on X Linnavalitsuse poolt kaebuse esitajale ka 12.09.2006 kirjas nr 5.3-1.1/14949 antud. Linnavalitsus saab maad vastavalt maareformi seadusele tagastada ainult isikutele, kes on seaduses ettenähtud korras tunnistatud selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Kuna kaebuse esitajat ei ole maa tagastamise õigustatud subjektiks taotletud maa osas tunnistatud, ei ole linnavalitsusel võimalik ka maa tagastamist kaebuse esitaja poolt soovitud osas rahuldada. Seega puudub kaebuse esitajal õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Et kaebus on perspektiivitu, kinnitab ka kaebaja eelistungil antud seletus, mille kohaselt on ta advokaadi poole pöördunud, kuid abi andmisest on keeldutud ning soovitatud võtta esindajaks see isik, kes on olnud nõus kaebuse esitaja õde nõustama. Seega saab järeldada, et riigipoolse õigusabi vajaduse on tinginud mitte maksejõuetus, vaid esindaja mittesaamine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.N. esitas määruskaebuse, milles palub vaadata uuesti läbi halduskohtu määrus õigusteenuse osutamise osas, tühistada õigusvastane maa ostueesõigusega erastamine, tühistada X maavanema 05.01.2007 korraldus nr 4 õigusvastase maa ostueesõigusega erastamise kohta, tunnistada määruskaebuse esitaja seaduses ettenähtud korras selle vara õigustatud pärijaks (subjektiks) omandireformi alusel ja arestida kõigi kaasomanike vara müük, kuni see ei ole reaalosadeks jagatud tegeliku kasuliku pinna järgi. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega kaebuse perspektiivitusest. Määruskaebuse esitaja ei ole suutnud kohtule nõuetekohast kaebust koos kõigi vajaminevate dokumentidega esitada asjatundliku õigusabi puudumise tõttu. Määruskaebuse esitaja sissetulek ei võimalda maksta kogu vajaliku materjali läbivaatamise eest advokaadi poolt. Määruskaebuse esitajal ei ole võimalik maksta õigusabi eest üle 500 krooni kuus, vastasel korral ei oleks tagatud tema ja ta lapse lihtne toimetulek. Määruskaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, mida on avaldanud advokaat, kes on tutvunud ainult linnavalitsuse vastusega tähtaegade möödumisest ja jätnud kõik muud seaduses vara suhtes ettenähtud õigused välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses toodud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitsmiseks ilmselt vähene. Kaebaja on avalduse kinnistu nr 827 tagastamiseks esitanud
- septembril
- Ta ei ole kinni pidanud ORAS § 16 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
- augusti 1991 määruse nr 161 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ punktis 4 sätestatud tähtaegadest ning teda ei ole tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Avaldusi maa tagastamiseks sai esitada kuni
- jaanuarini 1992 ning avaldused tähtaja ennistamiseks tuli esitada hiljemalt
- märtsiks
- Kuna M.N. ei olnud tähtaegselt esitanud maa tagastamise avaldust ja ei taotlenud ka õigeaegselt tähtaja ennistamist, siis puudub tal ka alus nõuda endale maa tagastamist taotletud suuruses. Seega nähtub asjaoludest, et tema võimalus oma õiguste kaitsmiseks on vähene ja halduskohus on õigustatult keeldunud riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi