← Eesti

3-05-139/8

Obsah (4)§19§ 30§ 2§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2006, Tallinn Haldusasja

) § 19 lg 1 järgi tuleb taotlus hüvitise saamiseks esitada elukohajärgsele pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest. Seega möödus hüvitise taotluse esitamise tähtaeg 19.01.

  1. 3-05-139
  2. V. G palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Pensioniameti 04.02.2005 otsus nr 53 ja kohustada vastustajat hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 100 000 kr. Tähtaja möödalaskmiseks olid mõjuvad põhjused. Kuriteo tagajärjel halvenes kaebuse esitaja tervislik seisund järsult ja ta oli pikemat aega haige, mistõttu ei olnud tal võimalik taotlust õigeaegselt esitada. Arstliku ekspertiisi otsusega tuvastati kaebuse esitajal
  3. aastal keskmine puue,
  4. aastal raske puue, mis põhjustab lisakulutusi.
  5. Tallinna Halduskohtu 21.02.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised. a) V. G ei esitanud mõjuvaid põhjuseid

§19lg 1 tähtaja ennistamiseks.

Lähtuvalt

§-st 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 3 menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. b)

§ 19lg 2 p 2 kohaldamist võimaldavaid asjaolusid ei esine.

Tõendamata on väide, et 2004. aastal halvenes kaebuse esitaja tervislik seisund seoses 19.01.2001 tekitatud kehavigastustega. Arstliku ekspertiisi komisjoni 29.09.2004 otsusest nr 144746 nähtub, et nii töövõimetus kui ka puue on põhjustatud kaitseväes teenistusülesannete täitmisel saadud vigastustest. Viited vägivallakuriteole töövõimetuse ja puude põhjusena ekspertiisiotsustes puuduvad. Ekspertiisiotsuseid kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Pärast 19.01.2001 toimepandud vägivallakuritegu viibis kaebuse esitaja haiglaravil. Haigusloo kohaselt ei ole välistatud, et patsiendil diagnoositud aju muutused on seotud mõne varasema haigusega. Seega ei nähtu, et 19.01.2001 saadud vigastuste tagajärjel tekkis kaebuse esitajal vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Kaebuse esitaja on varasematel aastatel saanud traumasid, mis on oluliselt mõjutanud tema tervislikku seisundit. Tervise halvenemine algas enne seda, kui 19.01.2001 toimepandud vägivallateoga tekitati kergeid kehavigastusi. Ka viidatud kerged kehavigastused võisid avaldada negatiivset mõju kaebuse esitaja tervislikule seisundile ja kiirendada selle halvenemist, kuid vastava põhjusliku seose olemasolu saab tuvastada vaid arstliku ekspertiisi komisjon (AEK). Kaebuse esitajal on võimalik pöörduda AEK poole. Vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamist on õigus nõuda üldistel alustel, esitades selleks vastava hagi Harju Maakohtusse (

§ 30). ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4.

V. G apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuses leitakse, et ohvriabi seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm või raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Kohus nõustus seisukohaga, et ei saa välistada, et ka I. T poolt tekitatud kerged kehavigastused võisid avaldada negatiivset mõju kaebuse esitaja tervislikule seisundile ja kiirendada selle halvenemist, kuid vastava põhjusliku seose olemasolu saab tuvastada vaid arstliku ekspertiisi komisjon. Apellant esitas kohtule vastava ekspertiisi määramise taotluse selleks, et oleksid selged kõik küsimused ja välistatud kahtlused seoses apellandi tervisliku seisundi ja selle halvenemise põhjustega, kuid kohus jättis selle rahuldamata, rikkudes sellega HKMS § 25 lg-s 4 sätestatut. Asja õige lahendamine on võimalik ainult vastavate eriteadmistega isikute arvamuse olemasolul kaebuse esitaja tervisliku seisundi ja selle halvenemise põhjuste osas. Alles seejärel on kohtul võimalik hakata tuvastama, kas

§ 19lg 2 p 2 kohaldamiseks on alust. 5. Tallinna Pensioniameti vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. 2

(5)3-05-139 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 19

lg 1 kohaselt tuleb hüvitistaotlus esitada taotleja elukohajärgsele pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. Lõike 2 punkti 2 kohaselt vaadatakse hilisem taotlus läbi, kui hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest apellant hüvitistaotlust ei esitanud ega teinud seda ka järgneva aasta jooksul, mille korral oleks

§ 2

ja HMS § 34 lg 1 alusel võimalik kaaluda

§ 19lg 1 nimetatud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel.

Apellant leiab, et tema tervisehäire kestis üle kuue kuu ning esinevad ka muud

§ 19lg 2 p 2 tingimused, mis õigustasid taotluse hilisemat esitamist.

7. Halduskohus asus seisukohale, et tõendatud ei ole terviseseisundi halvenemine kuriteo tagajärjel. Ringkonnakohus osundab, et

§ 19

lg 2 p 2 ei sätesta üheselt, kas terviseseisund peab halvenema tulenevalt kuriteost või pikeneb taotluse esitamise tähtaeg ka muude tervisehäirete korral. Sellele küsimusele ei anna vastust ka ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri. Kuriteoohvrite riikliku hüvitise maksmisel tekib riigil regressiõigus kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku suhtes. Sellise regressinõude esitamiseks ei ole seaduses tähtaega kehtestatud. Ohvriabi seaduses sätestatud hüvitise taotlemisel võib haldusorgan regressinõude esitada ka hiljem, sh pärast kannatanu tsiviilhagi läbivaatamist kuriteo toimepanija suhtes. Hüvitise taotlemise tähtaja kehtestamise eesmärk järelikult regressinõude esitamisega otseselt seotud ei ole. Ka vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et praktikas tõlgendatakse sätet nii, et taotluse esitamist takistava terviseseisundi põhjused võivad olla ka muud peale kuriteo. Ringkonnakohus leiab, et sellist tõlgendust õigustab ka asjaolu, et praktikas võib olla keeruline välja selgitada, kas tervise halvenemine on põhjustatud kuriteo tagajärjel tekkinud vigastustest või muudest asjaoludest. Selliste põhjuste väljaselgitamine ohvriabi seaduses sätestatud hüvitistaotluse esitamise tähtaegsuse hindamisel oleks ülemäära keeruline. 8. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks välja selgitanud, kas kaebuse esitaja tervisekahjustus takistas taotluse õigeaegset esitamist, nagu väidab apellant.

§ 20

lg 2 kohaselt kui isik jätab koos hüvitistaotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, teatab pensioniamet hüvitise taotlejale posti teel või elektrooniliselt, missugused puudused esinesid, määrab kolmekuulise tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitab, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib pensioniameti direktor teha otsuse olemasolevate andmete alusel. Vastustaja ei ole tõendanud, et apellandile selline tähtaeg anti. Taotlus esitati vastustajale 07.12.2004 ning vaidlustatud haldusakt anti 04.02.2005, seega vähem kui kaks kuud pärast taotluse esitamist. Kuigi taotluses ei olnud osundatud taotluse varasema esitamise tervisehäirest tingitud võimatusele, ei nähtu tõenditest, et kaebuse esitajale oleks selgitatud tähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust või hinnatud, kas taotluse esitaja tervisehäire takistas tal taotluse varasemat esitamist. Nimetatud menetlus- ja vormivead ei too HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist, kui need ei mõjutanud asja otsustamist. Kohtumenetluse käigus on võimalik välja selgitada, kas esinevad

§ 19

lg 2 p 2 nimetatud kolm alust, mille üheaegsel esinemisel tuleb apellandi hüvitistaotlus läbi vaadata. Seejuures on kaebuse esitajal kohustus tõendada, et

§ 19lg 2 p 2 alused esinesid. 3

(5)3-05-139
  1. AEK 30.09.2002 otsusest nr 051650 ja 29.09.2004 otsusest nr 144746 nähtub, et kaebuse esitajal tekkis püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse tagajärjel.
  2. a tuvastati apellandil töövõime kaotus 80 protsenti, alates
  3. aastast 100 protsenti. Apellandil tuvastati
  4. a keskmine puue, hiljem raske puue. Apellant pöördus pärast kuriteo toimepanemist ka haiglaravile 28.
  5. kuni 02.02.2001 (tl 74). Ringkonnakohus leiab, et nendest asjaoludest nähtub, et apellandil oli juba kuriteo toimepanemise ajal tervisehäire ja see kestis enam kui kuus kuud pärast kuriteo toimepanemist. Apellandi terviseseisundi pidevast halvenemisest nähtub, et see tervisehäire ei olnud vaidlustatud haldusakti andmise ajaks lõppenud.
  6. Kaebuse rahuldamata jätmist õigustab asjaolu, et hüvitistaotluse õigeaegne esitamine oli kaebuse esitaja terviseseisundit arvestades võimalik. Apellant ei ole kohtumenetluse käigus esitanud veenvaid tõendeid, et tal ei olnud taotlust võimalik varem esitada. Ringkonnakohtu istungil selgitas ta hoopis, et osaliselt tingis taotluse hilisema esitamise asjaolu, et kriminaalmenetluses käis vaidlus kauem. Kaebuse esitaja väited, et ta ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma, ei tähenda, et taotlust ei oleks saanud varem esitada. Apellant abiellus 18.09.
  7. Hüvitistaotlus esitati 07.12.2004, seega enam kui aasta aega hiljem. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kaebuse esitaja oli võimeline abielu sõlmima, kuid ei olnud võimeline esitama hüvitistaotlust. Vastustaja osundab õigesti, et taotluse esitamine oli võimalik ka posti teel.
  8. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata vaidlustatud haldusakti tühistamise nõudes. Kuna vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane ning õigeaegselt ohvriabi seaduses sätestatud hüvitise saamiseks taotlust ei olnud esitatud, jääb rahuldamata ka apellandi taotlus kohtu poolt hüvitise 100 000 kr väljamõistmiseks.
  9. Kohus ei mõista vastustajalt välja apellandi kohtukulusid.
  10. Apellandile on Tallinna Halduskohtu 10.05.2005 määrusega määratud advokaat riigi arvel. Teda esindab vandeadvokaat Oleg Nišajev advokaadibüroost JUNIK. Halduskohtu 21.02.2006 määrusega mõisteti advokaadibüroole riigi eelarvest välja õigusabikulud 3301.05 krooni, sh käibemaks. Vandeadvokaat O. Nišajev esitas apellandi esindajana halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja osales apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtu 06.11.2006 istungil. Vandeadvokaat esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi tasu suuruseks 2021,5 kr, millele lisandub käibemaks, kokku 2385,37 kr. Õigusabi osutamise käigus tehtud töödeks on menetluseks ettevalmistumine, mille eest taotletakse 1400 x 1,3 = 1820 kr, ja osalemine kohtumenetluses, mille eest taotletakse 155 x 1,3 = 201,5 kr. Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus nõustub taotlejaga, et kuna apellatsioonkaebuse esitamine toimus enne justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ muutmist 27.07.2006 määrusega nr 24, tuleb selle töö tasumäärade arvestamisel lähtuda korra varasemast sõnastusest. Apellatsioonimenetluse ettevalmistamise tasu määraks on korra § 12 lg 1 ja § 13 kohaselt 1400 kr, mida tuleb § 3 lg 2 alusel korrutada koefitsiendiga 1,
  11. Seega kujuneb tasu suuruseks asja kohtuliku menetluse ettevalmistamise eest 1,3 x 1400 = 1820 kr. Ringkonnakohtu istungil osalemine toimus ajal, mil kord kehtis justiitsministri 27.07.2006 määrusega nr 24 muudetud sõnastuses, mille kohaselt korra § 3 koefitsientide kohaldamise kohta on alates 11.08.2006 kehtetu. Taotluses märgitud summa on saadud 4
(5)3-05-139 aga koefitsienti arvestades. Vastavalt korra § 13 ja § 12 lõikele 2 on esindaja tasu haldusasja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 kr iga poole tunni eest. Kohtuistung kestis 38 minutit, korra § 12 lg 3 ja § 8 lg 5 järgi ümardatult seega pool tundi. Seega on kohtulikus menetluses osalemise tasu suuruseks 155 kr. Kokku on riigi õigusabi suuruseks 1975 kr, millele lisandub korra § 1 lg 2 alusel käibemaks 18 protsenti. Seega kuulub õigusabi osutajale väljamaksmisele riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kogusummas 2330 kr 50 senti. Vastavalt korra §-le 6 maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutajale tasu välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest, millega riigi õigusabi tasu kindlaks määrati. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.