← Eesti

3-05-230/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-230 Haldusasi E.N kaebus siseministri 17. mai 2001. a käskkirja nr 212 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus E.N määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja E.N Vastustaja siseminister RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2006. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. E.N esitas 19. augustil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse siseministri 17. mai 2001. a käskkirja nr 212 tühistamiseks. 2. Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2006. a määruses jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata järgmistel põhjustel:

  1. a)E. N tekkis nõudeõigus tagastatavale x talu maale 23. mail 2003 pärimisõiguse tunnistuse alusel. Samal ajal tekkis tal ka HKMS § 7 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus. Kuna kuni 23. maini 2003 ei olnud kaebaja isikuks, kelle õigusi või kohustusi siseministri vaidlustatud käskkiri võis puudutada, ei pidanud siseminister talle käskkirja teatavaks tegema. Kaebaja ei teatanud, millal talle käskkiri teatavaks sai. 2002. aasta lõpust, mil kaebaja sai teada x maaüksuse riigi omandisse jätmisest, kuni pärimisõiguse tunnistuse saamiseni 23. mail 2003 oli kaebajal piisavalt aega kohaste sammude astumiseks selleks, et siseministri käskkiri talle teatavaks tehtaks. Esitades kaebuse 19. augustil 2004, laskis kaebaja kaebetähtaja mööda.
  2. b)27. mail 2003 esitas E. N Viru-Nigula Vallavalitsusele avalduse x talu maade päritava osa tagastamiseks. Kaebaja esitas Viru Nigula Vallavalitsusele 23. märtsil 2004 avalduse x talumaa tagastamise tähtaja pikendamiseks 31. maini 2004, kuna ta jätkuvalt soovib tagasi saada kolmandat lahustükki X talumaadest, mis on vaidlustatud käskkirjaga riigi omandisse vormistatud. 3-05-230 E. N on 1. juulil 2004 esitanud Jõhvi Halduskohtule kaebuse Viru-Nigula Vallavalitsuse ja Põhja Piirivalvepiirkonna tegevusele. Kaebaja on 1. juulil 2004 Jõhvi Halduskohtule esitanud ka käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja. Kaebajal oli käskkirja koopia käes 14. mail 2004.
  3. c)Asja materjalidest nähtuvalt on E. N juba 2003. aasta juulis tegelenud 23. mai 2003 pärimisõiguse tunnistuse alusel temale X talu maade päritava osa tagastamise küsimustega ViruNigula Vallavalitsuses. Kui kaebaja leiab, et ta on olnud asjatundmatu ja kogenematu õigusalaste teadmiste puudumise tõttu, tulnuks kaebajal juba 2003. aastal mõistliku aja jooksul otsida professionaalset abi siseministri käskkirja sisust arusaamiseks. Kaebuse esitaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses märkinud, milliseid samme on ta astunud selleks, et ebaselgus oma õiguste kaitsel kõrvaldada. Antud haldusasjas esitatud kaebus ja kaebuse täpsustused, samuti Tallinna Ringkonnakohtule esitatud erikaebus ei tõenda kaebaja kogenematust ja asjatundmatust sellisel määral, et sellele saaks tugineda kaebetähtaja ennistamisel. Kaebaja on suuteline orienteeruma õigusaktides. Kaebaja on hoidunud kohtule teatamast, millal ta vaidlustatud siseministri 17. mai 2001 käskkirjast nr 212 teada sai, kuigi kohus kohustas kohtumäärustes korduvalt kaebajat nimetatud asjaolu kohtule teatavaks tegema.
  4. d)Kaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kaebuse üle kolme aasta pärast vaidlustatud haldusakti andmist ja üle aasta pärast kaebajal selle haldusakti peale kaebeõiguse tekkimist. Kaebaja esiletoodud subjektiivsed asjaolud, temal õigusalaste teadmiste puudumine, tema kogenematus ja asjatundmatus ei ole piisavaks aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid temal kaebeõiguse tekkimisest alates kaebuse õigeaegset esitamist halduskohtule. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. E.N määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:
  5. a)Kaebuse esitaja koostatud käsikirjaliste dokumentide keel, ülesehitus ja allkirjastamata avaldus viitavad kaebaja asjatundmatusele. Kohtudokumendid koostas kaebaja naaber, kellel ei ole õigusalast haridust.
  6. b)Olukorras, kus isik ei mõista haldusakti toimet enda suhtes, ei saa eeldada, et kaebaja asuks konsulteerima professionaalse õigusnõustajaga, kuivõrd arusaam õigusnõustamise vajadusest saab tekkida pärast arusaamist, kas ja kuidas haldusakt õigusi rikub. 4. Siseministri vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Tähtaja ennistamiseks puuduvad alused. Kaebaja eristab meelevaldselt toimikus sisalduvaid omakäeliselt koostatud ja omakäeliselt allkirjastatud dokumente. Esitades masinakirjas koostatud ja allkirjastatud dokumendi, eeldatakse selle koostamist isiku enese poolt. Väide, et dokumendid koostas naaber, on tõendamata. Kaebetähtaja ennistamise taotlus on üldsõnaline ja tõendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Kuna halduskohtu seisukohta, et kaebajal ei olnud võimalik esitada kaebust enne 23. maid 2003, ei ole vaidlustatud, lähtub sellest ka ringkonnakohus. 6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalid kinnitavad piisavalt, et kaebajal puuduvad õiguslikud teadmised. Teataval määral õigusaktides orienteerumise oskus ei kinnita oskust vaidlustada õigel ajal õige haldusakt. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et õigusteadmiste puudumine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Kui kaebaja kogenematuse ja kaebuse esitamata jätmise vahel on põhjuslik seos, võib kogenematus olla iseseisvaks tähtaja ennistamise põhjuseks. Tähtaja ennis2

(3)3-05-230 tamist õigusliku kogenematuse tõttu ei välista ainuüksi isikul olnud teoreetiline võimalus kasutada õigusabi. Selleks peab kohtusse pöördumise vajadus olema olnud isiku jaoks aimatav, s.t isikul pidi olema tekkinud ajend õigusabi kasutamiseks. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei taibanud koheselt vaidlustada just siseministri käskkirja. Samas pidi kaebaja maa riigi omandisse jätmisest teada saades saama aru, et see võib takistada maa tagastamist talle. Seega pidi kaebajal olema tekkinud piisav ajend kaaluda kohtusse pöördumist ja otsida vajadusel õigusabi. Kui kaebaja oleks mõistliku aja jooksul arvates hetkest, mil ta sai teada maa riigi omandisse jätmisest, vaidlustanud ükskõik millise haldusakti või toimingu, mis on seotud vaidlusaluse maaga, tulnuks tema kaebus lugeda tähtaegseks ja halduskohus oleks pidanud selgitama vajadust vaidlustada ka siseministri käskkiri. Kaebaja pole aga alates pärimisõiguse tunnistuse saamisest 23. mail 2003 kuni 1. juulini 2004, seega enam kui aasta vältel võtnud midagi ette enda õiguste kohtulikuks kaitseks, olgugi, et ta oli maa riigistamisest teadlik juba 2002. aastal (tl 34). Ka õigusteadmiste puudumist arvestades ei saanud kaebaja eeldada, et tal säilib riigistamise kohtuliku vaidlustamise võimalus enam kui aasta jooksul (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Seega on halduskohus jätnud tähtaja õigesti ennistamata. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.