Obsah (5)

§ 101§ 51§ 48§ 54§ 102

3-06-1596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1596 Ha

) § 101 lg 1 p 4 nõudeid, mistõttu ei saa selle käigus kogutud informatsioon olla aluseks haldusakti andmisele. OÜ-s X ei toimunud ravimite müüki ilma retseptita ning ei esinenud

§-s 51 lg 3 p 3 sätestatud asjaolusid. Ravimiametile on esitatud retseptid. Müügiletist avastatud 01.06.2006 aegumistähtajaga Efferalgan siirup oli letis, kuna selle aegumistähtaeg ei olnud veel ületatud. Aegumistähtajaga preparaatide käitlemises lähtub OÜ X selleks loodud sisekorraeeskirjadest, mistõttu aegunud kauba müümine kliendile on välistatud. Valuvaigistit Tramadol väljastati üle ühe retseptiga väljastada lubatud piirmäära (3 g asemel 6 g). OÜ X tunnistas, et ei pööranud piisavalt tähelepanu Tramadoli koguselistele piirangutele seoses asjaoluga, et töötajad arvestasid valesti ravimi ühes pakendis olevat toimeaine kogust. Ravimiamet on rikkumiste korduvust arvestanud ebaõigesti. Mitme aasta taguseid rikkumisi ei saa arvestada ja viidata nende korduvusele. Ravimiameti 03.11.2004 ettekirjutus on täies ulatuses kaebuse esitaja poolt täidetud, mille tõttu ei esinenud

§-s 51 lg 3 p 6 nimetatud asjaolu, mille alusel võiks tegevusloa kehtetuks tunnistada. Kuna ettekirjutus on täidetud, on ainetu ka rõhuda võimalike rikkumiste korduvusele. OÜ X on ettekirjutuse täitnud ja selle aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Ravimiametil puudus õiguslik alus kaevatava otsuse tegemiseks, kuna

§-s 51 lg 4 p-des 1-3 toodud võimalused on loetletud alternatiivsetena ja on seetõttu üksteist välistavad. Ravimiamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, et inspektsiooni teostamise juures ei viibinud apteegi juhataja või manukad, selline nõue ei ole seadusest tulenev.

§ 101

lg 1 p 1 mõte ongi võimaldada inspektsioone läbi viia vahetult ning ilma etteteatamiseta, kuna vastasel juhul oleks kontrollitaval ettevõttel võimalik varjata võimalikke rikkumisi. OÜ X 01.06.2006 kiri on selgitava iseloomuga ning informatsioonilist laadi ega oma iseseisvat õiguslikku tähendust ettekirjutuse täitmise suhtes. Ravimiamet ei ole kohustatud teostama pärast ettekirjutuse tegemist ega ka ettekirjutuse adressaadipoolset reageerimist täiendavat inspektsiooni. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud sihtinspektsiooni akti ja selle 2 alusel tehtud ettekirjutust. Nimetatud akti kohaselt on OÜ X ilma retseptita väljastanud neli originaali Ticovac puugivaktsiini, ühe originaal Nitrofurantoiin tablette, ühe originaal Baneocin salvi, ühe originaal Travocort kreemi. Samuti nähtub inspektsiooniaktist, et OÜ X on rikkunud käibelt kõrvaldatud (aegunud) ravimite käitlemisnõudeid – kõlbmatu ravim (Efferalgan siirup) oli eraldamata müügilolevatest ravimitest. Lisaks sellele tuvastati, et tervishoiuteenuse osutajale väljastati retseptiravimeid kassatšekiga ja ilma tellimisleheta. OÜ X poolt on toimunud korduv rikkumine.

§ 51

lg 1 p 3 korduvus on koosseisutunnus, mis kvalifitseerib rikkumise, mistõttu tuleb arvestada ainult rikkumise faktilist korduvust, mitte seda, kas selle eest on varem karistatud või mitte. Kuna 03.11.2004 ettekirjutusega on OÜ-l X samuti tuvastatud analoogiliste rikkumiste esinemine, on tegemist faktilise korduvusega ning seega on OÜ Pereapteegi poolsed rikkumised kvalifitseeritavad korduvatena

§ 51lg 1 p 3 mõttes.

Seega on Ravimiamet käitunud õiguspäraselt arvestades korduvust kui koosseisutunnust. Samuti tuleb arvesse võtta OÜ X rikkumiste iseloomu. 03.11.2004 kaebuse esitajale tehtud ettekirjutus keelab retseptiravimite müügi ilma retseptita. Analoogilisi rikkumisi on leidnud aset ka minevikus ning nende toimumine on olnud korduv. 03.11.2004 ettekirjutust saab lugeda täielikult täidetuks ainult siis, kui sellest tulenevaid nõudeid täidetakse alati. Fakt, et 19.05.2006 Ravimiameti inspektsiooni tulemusel on nimetatud nõuete rikkumine veelkordselt tuvastatud, tähendab, et tegemist ei ole mitte ainult eraldiseisva, vaid ka 03.11.2004 ettekirjutuse tingimuste rikkumisega. Ravimiamet on andnud OÜ-le X võimaluse vastata 22.05.2006 ettekirjutusele kuni 06.06.2006. OÜ X on seda teinud ning saatnud 01.06.2006 kirja, milles kirjeldas enda poolt võetud meetmeid tagamaks Ravimiameti 22.05.2006 ettekirjutuse täitmist. Kuivõrd selles kirjas toodud meetmed ei ole piisavad tagamaks otsuse täitmist, ei saa seda pidada rikkumiste kõrvaldamiseks ning Ravimiametil oli

§-st 51 lg 4 p 3 tulenev õigus tunnistada OÜ X tegevusluba kehtetuks kirjas sisalduvate meetmete ebapiisavuse tõttu. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus tühistas

1. oktoobri 2006 otsusega Ravimiameti 30.06.2006 otsuse nr IN-1-3-1/
2. Otsuse põhjenduste kohaselt on Ravimiamet OÜ-le X väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel rikkunud haldusmenetluse norme ning selle tulemusena hinnanud otsuse aluseks olevaid asjaolusid ebaõigesti. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus peab tagama menetluse adressaadile võimaluse menetlusõiguste kasutamiseks. See eeldab, et haldusorgan informeerib haldusakti adressaati tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist, samuti annab võimaluse menetlusosalise ärakuulamiseks. Antud asjas toimus inspekteerimine 19.05.2006, ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks tehti 22.05.2006, milles kohustati kaebuse esitajat ettekirjutuse täitmisest teatama 06.06.
3. Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks tehti 30.06.2006 ilma, et kaebuse esitajat oleks eelnevalt teavitatud sellest, et tema suhtes on alustatud menetlus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ning ilma talle selgituste andmise võimaldamiseta. Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-23-06 on leitud, et menetluse adressaadile ärakuulamisõiguse mitteandmine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Isiku ärakuulamine on eriti oluline siis, kui toimub menetlus isiku kahjuks tehtava haldusakti väljaandmiseks. OÜ X haldusakti väljaandmise menetlusse mittekaasamine võis tingida otsuse aluseks olevate asjaolude ebaõige hindamise. 3 Vaidlustatud otsuse kohaselt loeti oluliseks rikkumiseks seda, et apteegis müüdi ilma retseptita ravimeid. Vaidemenetluses on kaebuse esitaja ravimiametile esitanud retseptide koopiad, mille tagajärjel jäi Ravimiamet vaideotsuses seisukohale, et Nitrofurantoin, Travocort kreem ja Baneocin salv olid väljastatud retseptide alusel. Vaideotsuse järgi loeti ilma retseptita apteegist väljastatuks ainult neli originaali Ticovaci. Ka inspektsiooniaktis on märgitud, et Nitrofurantoini, Baneocini ja Travocorti müük toimus ilmselt ilma retseptita, mis tähendab, et antud asjaolu oleks tulnud enne otsuse tegemist kontrollida. Seda oleks saanud teha haldusakti andmisele eelnevas menetluses kaebuse esitajale selgituste andmise võimaldamise kaudu. OÜ X ei ole rikkunud

§ 51

lg 3 p 6 nõudeid.

§ 51

lg 3 p 6 sätestab, et tegevusluba võib kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa omaja ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Ravimiameti ettekirjutuses sisalduvat kohustust. Ravimiamet ei ole pärast ettekirjutuste tegemist ettekirjutuste täitmist kontrollitud. Asjaolu, et

1. a ettekirjutuses ja
2. a ettekirjutuses teatud rikkumised korduvad, ei tähenda, et ettekirjutus on täitmata. OÜ X ei ole täitnud seadusega pandud kohustusi, mitte aga ettekirjutust. 22.05.2006 ettekirjutuses on ettekirjutuse täitmisest OÜ-t X kohustatud teatama 06.06.
3. OÜ X on tähtaegselt Ravimiametit teavitanud. Pärast seda ei kontrollinud Ravimiamet, kas kavandatud meetmed on piisavad ega teavitanud kaebuse esitajat ka muul viisil ettekirjutuse mittetäitmisest. Seega on põhjendamatu, et varasemalt tehtud ettekirjutused ei ole andnud soovitud tulemusi. Kui Ravimiamet ei ole kohustatud ettekirjutuse täitmist koheselt (peale ettekirjutuses ettenähtud tähtaega) kontrollima, siis ei saa ka väita, et ettekirjutus on täitmata või ebapiisavalt täidetud.

§-st 53 lg 3 p 6 tulenevalt peab ettekirjutus olema täidetav ettekirjutuses märgitud tähtajaks ja märgitud ulatuses. Ettekirjutus kaotab oma tähenduse, kui sellesse kantakse üle seaduse sätted ning pooleteise aasta möödumisel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks mitte seetõttu, et apteek ei täida seaduse nõudeid, vaid seetõttu, et ei täideta ettekirjutust. Korduvus

§ 51

lg 3 p 3 mõistes tähendab rikkumiste faktilist korduvust.

§ 48

lg 1 kohaselt antakse tegevusluba välja viieks aastaks, mis tähendab, et kogu tegevusloa kehtivuse ajal peab tegevusloa omanik seadust täitma ning selle ajal avastatud analoogseid rikkumisi saab lugeda korduvateks rikkumisteks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse §-s 64 lg 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Ravimiamet ei ole arvestanud OÜ-l X tekkida saanud usaldusega, et varasemalt välja antud tegevusluba jääb kehtima. Ravimiameti 22.05.2006 ettekirjutuses ei olnud märgitud, et ettekirjutus on tehtud

§ 51lg 4 p 1 alusel, ehk enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

OÜ-t X ei teavitatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlusest. Seega, täites ettekirjutuses antud kohustust teatada ettekirjutuse täitmisest 06.06.2006, sai kaebuse esitajal tekkida kindlus, et ettekirjutus on täidetud ja muid tema tegevust piiravaid meetmeid ei järgne. Seega ei olnud tegevusloa kehtetuks tunnistamine sobiv, vajalik ega mõõdukas vahend püstitatud eesmärgi saavutamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Ravimiamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta Ravimiameti 30.06.2006 otsus jõusse. 4 Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. Ei ole analüüsitud OÜ X tegevust

§ 51

lg 3 p 3 alusel.

§ 51

lg 3 p 3 järgi võib Ravimiamet tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: tegutsemiskohas või tegevuses on avastatud olulisi või korduvaid ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisi. Ravimiameti õigus OÜ X tegevusluba täielikult kehtetuks tunnistada tulenes asjaolust, et tegemist oli oluliste rikkumistega. Samas on

§-s 51 lg 3 p 3 toodud asjaolud esitatud alternatiivsetena, mistõttu ei ole vajalik, et rikkumine oleks oluline ja korduv üheaegselt, vaid koosseisu täitmiseks piisab, kui rikkumine on kas oluline või ainult korduv. Ravimiameti vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel on vajalik hinnata ka OÜ X rikkumise olulisust. OÜ X ei ole ravimiseaduse nõuete rikkumiste olulisust kordagi vaidlustanud. Ravimiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise olulisus on piisav asjaolu, mille alusel on Ravimiametil õigus tegevusluba tühistada. OÜ X tegevuses esinesid järgmised rikkumised: retseptiravimite müük ilma retseptita, aegunud ravimite käitlemine, retseptiravimite väljastamine tervishoiuteenuse osutajale ilma tellimisleheta, - III nimekirja kuuluva ravimi väljastamine üle lubatud piirkoguse. Iga nimetatud rikkumine eraldi on piisavaks põhjuseks tegevusloa tühistamiseks sõltumata rikkumise korduvusest või varasemate ettekirjutuste täitmisest. OÜ X poolsed rikkumised on olnud korduvad. OÜ X rikkumised on tuvastatud nii 03.11.2004 kui 19.05.2006 ettekirjutusega. Seega, kuivõrd rikkumised on esinenud üksteisest ajaliselt lahutatud üksikjuhtumitena, oli tegu korduvate rikkumistega

§ 51lg 3 p 3 tähenduses.

1. Ei ole Ravimiamet rikkunud haldusmenetluse norme, s. h menetlusosalise ärakuulamisõigust. OÜ-le X on antud võimalus selgituste andmiseks ning tema ärakuulamisõigust ei ole rikutud. OÜ X tegevuse inspekteerimine toimus 19.05.2006 ning ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks tehti 22.05.2006, milles kohustati ettekirjutuse täitmisest Ravimiametit teatama hiljemalt 06.06.
2. OÜ X on seda teinud oma 01.06.2006 kirjas. Ärakuulamisõigus oli tagatud võimaluse andmisega teatada puuduste kõrvaldamisest. Juhul, kui rikkuja leiab, et nimetatud rikkumisi ei ole faktiliselt esinenud või kui olemasolevaid rikkumisi on tõlgendatud valesti, on tal õigus omapoolsed vastuväited esitada koos teatega puuduste kõrvaldamise kohta. OÜ X ei kasutanud oma vastavat õigust. Seega on OÜ X möönnud rikkumiste esinemist, nende olulisust ning korduvust ning ei ole soovinud esitada vastuväiteid. Seega oli rikkuja ärakuulamisõigus tagatud. Samuti on Ravimiamet OÜ-t X informeerinud tema suhtes alustatud menetlusest. HMS § 35 lg 1 p 3 järgi algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Esimeseks menetlustoiminguks oli 19.05.2006 inspekteerimine. Seega oli OÜ X tema suhtes algatatud menetlusest teadlik juba alates 19.05.2006 ning Ravimiamet ei pidanud menetluse alustamisest vastustajat eraldi teavitama.
3. Ei olnud Ravimiameti poolt teostatava järelevalvemenetluse eesmärgiks tegevuslubade tühistamine, vaid reageerimine rikkumisele selle olulisuse astmest lähtuvalt. Menetlust alustades ei ole võimalik öelda, et selle tagajärjel toimub tingimata tegevusloa tühistamine, kuivõrd ravimiseadus seab sellele alternatiividena ka ettekirjutuse või rahatrahvi kohaldamise võimaluse. Seega ei saa Ravimiameti järelevalve menetluse eesmärk olla tegevusloa tühistamine, vaid selleks on ravimite käitlemise eeskirjade järgimise tagamine ning vastavate rikkumiste sanktsioneerimine. Ravimiamet ei pea menetlusosalist teavitama, et temapoolse tegevuse eesmärgiks on reageerida võimalikele rikkumistele, kuivõrd see on apteegi alal tegutsevale ettevõtjale mõistlikult arusaadav. 5
4. On ebaõige väide, et vaidemenetluses Ravimiametile esitatud retseptide koopiate kontrollimine oleks võinud mõjutada haldusakti andmist. Retsepti olemasolu apteegis ravimi müügi hetkel ning mistahes ajahetkel pärast seda on oluline nõue, mille täitmist ei saa sisustada retseptide vahetava olemasoluga või juhusliku välja ilmumisega tagantjärele. Ravimite Ticovac, Nitrofurantoiin, Baneocin ja Travocort klientidele väljastamisel ning ka inspekteerimise ajal ei olnud nende ravimite kohta retseptiravimite arvestuses märkeid retsepti numbrite ja patsientide nimedega. Juhul, kui aktsepteerida väidet, et retseptide hilisem esitamine kõrvaldab ravimite müügireeglite rikkumise, siis muutuks ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ravimite väljakirjutamise ja apteegist müügi reeglistik olemuslikult sisutuks ning Ravimiameti kontrolli läbiviimise mõttetuks.
5. Ei ole Ravimiameti otsuse tegemisel rikutud OÜ X usaldust ning otsus on proportsionaalne. Meede on sobiv siis, kui sellega on võimalik saavutada meetme eesmärki. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel lõppeb ettevõtja õigus tegeleda apteegi alal ettevõtlusega, mistõttu on täielikult välistatud edasiste rikkumiste toimepanemine. Nimetatud asjaolust lähtuvalt on tegevusloa kehtetuks tunnistamine vaieldamatult sobiv meede. OÜ-t X on varasemalt (03.11.2004) rahatrahviga karistatud. Vaatamata karistamisele, ei ole see toonud kaasa edasistest rikkumistest hoidumist. Puudub igasugune alus eeldada, et ka teisel korral tooks rahatrahv edasistest rikkumistest hoidumise kui nõutava tagajärje kaasa. Vaidlusaluse 30.06.2006 otsuse tegemisel on apellant küllaldaselt analüüsinud kaalutavaid õigushüvesid, olles veendunud, et kellegi ettevõtlushuvi ei saa üles kaaluda põhiseadusega tagatud elu ja tervise kaitset. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on Ravimiameti otsus olnud sobiv, vajalik ja mõõdukas. OÜ-l X ei saanud tekkida usaldust, et tema poolsed õigusrikkumised on teatud aja möödudes aegunud ning, et kohustuslikku ettekirjutust ei pea täitma või, et sellest ettekirjutusest ei või tuleneda Ravimiameti poolseid meetmeid. OÜ X vaidleb Ravimiameti apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb arusaamatuks, millisele informatsioonile tuginedes väidab apellant, et OÜ X ei ole täitnud 03.11.2004 ja 22.05.2006 ettekirjutusi. Sisuliselt tuvastati 19.05.2006 inspektsiooni käigus, et üks aegunud siirup oli nõuetekohaselt eraldamata muudest ravimitest ja see, et ühes tabletis sisalduvat toimeainet oli ebaõigesti arvestatud. Haldusorgani poolt eelhaldusaktis esitatud informatsioon ei ole seega tõene ja viis väära otsuse vastuvõtmiseni haldusorgani poolt.

§ 54

lg 1 p 1 alusel võib tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui ettekirjutuses nimetatud ja tegevusloa kehtetuks tunnistamist tingivad asjaolud ei ole kõrvaldatud ettekirjutuse täitmise käigus haldusorgani poolt määratud tähtajaks. Vaidlustatud otsuse õiguslik motiveering aga tugineb

§ 51

lg 4 p 3 sättele, mille kohaselt võib tegevusloa kehtetuks tunnistada koos sellest tulenevate tagajärgedega. Seadusandja peab siin silmas ühekordse jämeda rikkumise tuvastamist, tegevuskoha nõuete olulist mittevastavust jne. ehk olukorda kus apteegi töö lõpetamine koheselt on vältimatu. Sellist rikkumist aga vastustaja suhtes ei ole tuvastatud. Kaalutluse teostamisel peab arvestama ka inspektsioonide ajalist vahet. Ebamõistlik on lugeda korduvuseks tegevust, mille vahele jääb rohkem kui üks aasta. Apellandi väide, et ettekirjutus peab sisaldama seaduse sätteid ja ettekirjutusse tuleb kanda seadusest tulenevaid kohustusi, on ebaõige. Õige on kohtuotsusest tulenev seisukoht, et seaduse dubleerimisel kaotab ettekirjutus tähenduse. Hea halduse põhimõte all tuleb käsitleda nii haldusorgani usaldust HMS § 36 tähenduses kui ka HMS §-s 40 sätestatud arvamuse andmise võimaldamist ja ärakuulamist menetlusstaadiumites. Apellandi väide, et Ravimiamet on informeerinud OÜ X tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist menetluse alustamise endaga, ei ole tõsiseltvõetav. 6 19.05.2006 inspektsiooni eesmärgiks oli ravimite säilitamise, arvestamise ja väljastamise kontroll, inspektsioon ei ole käsitletav tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisena. Apellant ei erista üldist järelevalvemenetlust ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust. Juhul kui järelevalvemenetlus kasvab üle tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluseks, tuleb sellest isikut informeerida. Tegevusloa tühistamise menetluse alguseks saab lugeda Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsioonibüroo juhataja 19.06.2006 ettepanekut, millega vastustajal oli võimalus tutvuda alles kohtuistungil. OÜ X sai tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlusest teada peale tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et ükskõik millise Ravimiameti poolt teostatava toimingu juures peab apteegipidaja alati eeldama, et üheks tulemuseks võib olla tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Antud juhul on eesmärgi saavutamiseks valitud mittevajalikult range abinõu apteegi tegevus lõpetada. Isegi juhul, kui eeldada, et Ravimiameti kogu eelnev tegevus oleks õiguspärane, oleks ka siis otsus ebaproportsionaalne. Apellandi väide, et OÜ-t X on varasemalt rahatrahviga karistatud, ei vasta tegelikkusele. 03.11.2004 väärteootsus ei ole tehtud OÜ X suhtes. OÜ X ei ole Ravimiameti poolt karistatud. OÜ X ravimite jaemüügi tegevusloa kehtivust ei ole ka peatatud, seega jääb arusaamatuks, mil moel on Ravimiamet andnud varasemalt apteegile aega tegevuse õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Tegevusloa kehtivuse peatamist

§ 51lg 4 p 2 alusel ei ole sisuliselt kaalutud.

Ravimiamet ei võtnud arvesse 30.06.2006 otsuse tagajärgi OÜ-le X ja otsuse mõju kolmandatele isikutele. Samuti ei ole arvestatud otsuse mõju OÜ Seksuaaltervise Kliinik igapäevatööle, mistõttu halveneb meditsiiniabi kättesaadavus ja kvaliteet. Kaalutavateks õigushüvedeks on avalik huvi (vähendada võimalikku ohtu rahva tervisele) ja isiku õigus ettevõtlusvabadusele (huvi jätkata ettevõtlusega). Ravimiametile on esitatud ka Ticovaci saanud patsientide ravidokumendid ning reaalset ohtu rahva tervisele ei esinenud. Ravimiameti 30.06.2006 otsus on ebaproportsionaalne. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vastustaja õigusi kõige enam rikkuv meede, mille kohaldamine käesolevas vaidluses ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

1. oktoobri 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
2. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et Ravimiamet ei ole 30.06.2006 otsuse tegemisel rikkunud haldusmenetluse norme ja halduskohtu otsusest tulenev vastupidine hinnang on alusetu. Lähtudes asja materjalidest ja olemasolevatest kirjalikest tõenditest nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et Ravimiamet on 30.06.2006 otsuse tegemisel haldusmenetluse norme rikkunud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

§ 51

alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine on haldusmenetlus HMS § 2 lg 1 mõttes ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb järgida nii 7 kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid kui ka haldusmenetluse läbiviimise korda. Lähtudes asja materjalidest ning viidates Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-23-06 väljendatud seisukohtadele on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et 30.06.2006 otsuse tegemisel ei informeeritud haldusakti adressaati tema suhtes alustatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlusest ega tagatud haldusakti adressaadi õigust olla haldusorgani poolt ära kuulatud, millised rikkumised toovad haldusakti kehtetuks tunnistamise kaasa olenemata sellest, milline on otsuse sisule antav hinnang. Apellandi väited, et OÜ-le X oli ärakuulamisõigus tagatud sellega, et ta oli teadlik 19.05.2005 inspekteerimisest kui esimesest menetlustoimingust HMS § 35 lg 1 p 3 mõttes ning sellega, et talle oli 22.05.2006 ettekirjutuses antud võimalus teatada Ravimiametile OÜ X tegevuses esinenud puuduste kõrvaldamisest hiljemalt 06.06.2006, mida OÜ X ka tegi, ei ole asjakohased. 19.05.2005 toimunud inspekteerimine ei ole haldusmenetluses menetlusosalise suhtes läbiviidud esimene menetlustoiming, kuna 19.05.2005 inspekteerimine on läbi viidud

6. peatükis märgitud riikliku järelevalve teostamise käigus, mille tagajärjeks oli väärteoprotokolli koostamine ja 07.07.2006 väärteootsus OÜ X juhataja suhtes, mitte aga 30.06.2006 otsus OÜ X tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta. Sama kehtib ka 22.05.2006 ettekirjutuse ja selles märgitud ettekirjutuse täitmisest teatamise võimaluse kohta, kuna ettekirjutusest nähtuvalt on see tehtud

§ 101

lg 1 p 6 alusel järelevalvemenetluse käigus

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning tegevusloa tingimuste rikkumise lõpetamiseks ning sellise ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärjeks oleks

§ 102

lg 3 järgi olnud asendustäitmise ja sunniraha rakendamine, mitte aga

§ 51

alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine.

§ 51

lg 4 p 1 võimaldab Ravimiametil teha ettekirjutuse ka haldusmenetluse läbiviimise raames enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist, andes sellega eelnevalt tegevusloa omajale mõistliku tähtaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamiseks, kuid nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole 22.05.2006 ettekirjutus tehtud haldusmenetluses

§ 51

lg 4 p 1 alusel, vaid järelevalvemenetluses

§ 101

lg 1 p 6 alusel, mistõttu ei saa ka 22.05.2006 ettekirjutust ega selles OÜ-le X antud võimalust teatada ettekirjutuse täitmisest, lugeda OÜ X ärakuulamiseks haldusmenetluses enne OÜ X suhtes negatiivse sisuga haldusakti väljaandmist. Asja materjalidest nähtuvalt alustati haldusmenetlust e. tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust OÜ X suhtes seetõttu, et 19.06.2006 tegi järelevalvet teostav isik Ravimiametile ettepaneku OÜ X ravimite jaemüügi tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Sellest ettepanekust e. taotlusest ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimisest OÜ X ei informeeritud ega antud tulevase haldusakti adressaadile ka võimalust esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited, millega rikuti HMS §-de 35 ning 40 lg 1 nõudeid. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et kuna Ravimiameti poolt teostatava järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole kellegi tegevuslubade tühistamine, vaid ravimite käitlemise eeskirjade tagamine ja vastavate rikkumiste sanktsioneerimine, siis ei pidanud Ravimiamet järelevalvemenetluses OÜ X teavitama läbiviidava menetluse eesmärgist e. tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Samas ei ole aga OÜ X tegevusloa kehtetuks tunnistamine toimunud järelevalvemenetluse käigus, kuna

6 peatükk ei näe ette, et Ravimiamet võiks järelevalvemenetluse käigus tegevusloa kehtetuks tunnistada. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

§ 51alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine on juba haldusmenetlus e.

haldusakti andmine HMS § 2 lg 1 mõttes ja seetõttu oleks Ravimiamet pärast 19.06.2006 ettepaneku (alustada OÜ X tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust) saamist pidanud HMS-s ettenähtud korras haldusakti adressaati vastava haldusmenetluse läbiviimisest ja selle läbiviimise eesmärgist teavitama ning andma haldusakti adressaadile ka võimaluse haldusmenetluses oma vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks, mida asja materjalidest nähtuvalt aga tehtud ei ole ja OÜ X sai haldusmenetluse 8 toimumisest teada alles siis, kui ta sai kätte 30.06.2006 otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta. Kuna OÜ X haldusmenetlusse ei kaasatud ega antud talle seega ka võimalust enne haldusakti andmist omapoolseid seletusi, tõendeid ja vastuväiteid esitada, siis on halduskohus samuti põhjendatult leidnud, et haldusakti adressaadi menetlusse kaasamata jätmine võis tingida 30.06.2006 otsuse aluseks olevate asjaolude ebaõige hindamise ja ebaõige otsuse tegemise, eriti kui arvestada seda, et 30.06.2006 otsuse osas vaidemenetluse läbiviimisel esitas OÜ X retseptide koopiaid ja muid andmeid, mille tõttu on vaidemenetluse käigus mõnevõrra muutunud ka rikkumiste sisu ja ulatus võrreldes 30.06.2006 otsuse aluseks olevates materjalides märgituga. 2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega

§-s 51 lg 3 p 3 märgitud

või selle alusel kehtestatud õigusaktides või teistes ravimite käsitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise korduvuse kohta, s. o sellega, et eelmainitud paragrahvis märgitud korduvust tuleb mõista kui rikkumiste faktilist korduvust. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et asja materjalidega ei ole tuvastatud, et OÜ X oleks rikkunud

§ 51lg 3 p 6, s.

o OÜ X ei ole ettenähtud ajaks või ettenähtud ulatuses täitnud Ravimiameti ettekirjutuses sisalduvat kohustust. Ravimiameti 30.06.2006 otsuses on

§ 51

lg 3 p 6 rikkumise olemasolu põhjendatud sellega, et kuna 03.11.2004 ettekirjutuses kohustati OÜ X lõpetama retseptiravimite müük ilma retseptita ja käitlema käibelt kõrvaldatud ravimeid nõuetekohaselt, kuid 2006. a mais läbi viidud kontrolli käigus tuvastati OÜ X tegevuses analoogsed rikkumised, siis ei ole OÜ X järelikult täitnud 03.11.2004 ettekirjutust. Ravimiamet on samuti leidnud, et ei ole tõendatud ka 22.05.2006 tehtud ettekirjutuse täitmine.

§ 102

lg 1 p 5 ja 6 järgi märgitakse ettekirjutuses ära ka kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtaeg ning viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele nende kohustuste täitmata jätmise korral. Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et

1. a ja
2. a koostatud ettekirjutustes teatud rikkumiste kordumine ei tähenda veel seda, et OÜ X ei oleks
3. a ettekirjutust täitnud. 03.11.2004 ettekirjutuses on täitmise tähtajaks märgitud „koheseks täitmiseks“ ning täitmisest teatamise tähtaega ei ole antud, 22.05.2006 ettekirjutuses on täitmise tähtajaks märgitud samuti „koheseks täitmiseks“ ja antud täitmisest teatamiseks ka tähtaeg - 06.06.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on 22.05.2006 ettekirjutustes märgitud kohustuste täitmisest OÜ X Ravimiametit informeerinud 01.06.2006 kirjaga. Halduskohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt põhjendatult leidnud, et kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole Ravimiamet pärast
5. a ettekirjutuse tegemist ega ka pärast
6. a ettekirjutuse tegemist tegelikult kontrollinud seda, kas ettekirjutustes märgitud kohustused ka etteantud ajaks täideti ja kas OÜ X poolt rakendatud meetmed olid piisavad ettekirjutuste täitmiseks ning samas ei ole OÜ-le Ravimiamet ka kohustatud isikule teatatud sellest, et ta ei pea ettekirjutusi täidetuks, siis ei ole Ravimiametil ka alust asuda seisukohale, et kuna rikkumised osaliselt korduvad, siis järelikult ei ole ka ettekirjutusi täidetud ja esineb

§-s 51 lg 3 p 6 märgitud alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades seda, et tulenevalt

§-st 102 lg 1 p 5 on ettekirjutuse täitmise kohustus piiratud ettekirjutuses märgitud kohustuse täitmise tähtajaga, siis on halduskohus põhjendatult leidnud, et rikkumiste osaline kordumine nii

1. a kui ka
2. a teostatud kontrolli ajal tõendab pigem tegevusloa omaja tegevuses seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete korduvat rikkumist, kui seda, et tegevusloa omaja ei ole täitnud
3. a ja
4. a tehtud ettekirjutusi. Vastupidiselt apellandi seisukohale leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda seda, et käesoleval juhul ei ole tegevusloa omaja tegevuses esinenud ka seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise 9 korduvust. Halduskohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et korduvus

§ 51

lg 1 p 3 mõttes tähendab faktilist korduvust ning kuna tegevusluba antakse välja 5 aastaks, siis tähendab see seda, et kõiki sel ajal avastatud rikkumisi saab lugeda korduvateks rikkumisteks. Nagu eelpool juba märgitud on halduskohus leidnud ka seda, et kaheaastase vahega läbi viidud kontrolli tulemusena koostatud ettekirjutustes osade rikkumiste kattumine ei tähenda seda, et varasem ettekirjutus oleks seetõttu täitmata, vaid seda, et sellega on sisuliselt tuvastatud seaduses sätestatud nõuete rikkumise korduvus

§ 51lg 3 p 3 mõttes.

Iseenesest on õige apellandi väide, et halduskohus ei ole analüüsinud Ravimiameti 30.06.2006 otsust sellest aspektist, kas otsuses märgitud rikkumised on olulised rikkumised

§ 51lg 3 p 3 mõttes.

Samas ei ole see ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul aga halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks, sest halduskohus on põhjendatult ja õigesti tuvastanud 30.06.2006 otsuse tegemisel Ravimiameti poolse haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämeda rikkumise, mis nagunii tõi kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise, olenemata sellest, milline võib olla halduskohtu hinnang haldusakti sisu kohta. 3. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et 30.06.2006 otsuse tegemisel ei ole rikutud OÜ X usaldust ning tegemist oli proportsionaalse otsustusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei olnud Ravimiameti 22.05.2006 ettekirjutus tehtud

§ 51

lg 4 p 1 alusel ja selles ei olnud märgitud, et ettekirjutuse mittetäitmisele võib järgneda tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning kuna tegevusloa omajat ka ei teavitatud tema suhtes tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimisest, siis teatades Ravimiametile ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmisest võis ja sai OÜ X eeldada, et ettekirjutuse tegemisele võib järgneda seadusest tulenevalt väärteomenetlus ning varem välja antud tegevusloa kehtetuks tunnistamist sellega ei kaasne, kuna tegevusloa kehtetuks tunnistamine saab

järgi toimuda vaid haldusmenetlusena, mille läbiviimise kord tuleneb lisaks

-le ka HMS-st. Põhjendatud ei ole ka apellandi viited HMS §-le 67 lg 4 p 2 ja 5, kuna asja materjalidest ei nähtu, et OÜ X pidi ise olema teadlik talle varasemalt väljastatud tegevusloa õigusvastasusest ning see, et

teatud asjaolude esinemisel võimaldab tegevusluba täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, ei tähenda antud juhul seda, et OÜ X pidi juba järelevalve- ja väärteomenetluse läbiviimise käigus arvestama sellega, et rikkumiste tuvastamisele tema tegevuses võib järgneda tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Nagu juba varem märgitud, ei toimu tegevusloa kehtetuks tunnistamine järelevalve- ega väärteomenetluse käigus ning üheski nende menetluste raames koostatud dokumendis ei ole ka viidet sellele, et Ravimiamet võib sellesama menetluse käigus ilma teist poolt teavitamata teha ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse. Halduskohus on samuti põhjendatult leidnud, et asjas kogutud materjalide põhjal ei ole võimalik asuda kindlale seisukohale, et just tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli käesoleval juhul ainus võimalik ja põhjendatud vahend püstitatud eesmärgi – tagada inimeste tervise kaitse – saavutamiseks, eriti arvestades seda, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluses ei olnud tagatud tegevusloa omajale ärakuulamisõigust ning Ravimiameti 30.06.2006 otsusest ei nähtu ka seda, et otsuse tegemisel oleks täielikult järgitud HMS §-de 64 lg 3 ja 67 lg 1 nõudeid. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, kusjuures sellise mõjutusvahendi rakendamisel peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et antud juhul ei ole kaalutud võimalust saavutada tervise kaitse tagamine eelnevalt leebemate vahenditega – konkreetsema ettekirjutuse tegemisega, juriidilise isiku trahvimisega jne. 10 Apellandi viide sellele, et OÜ X on juba 2004. a rahatrahviga karistatud, ei ole kooskõlas asja materjalidega, kuna Ravimiameti 30.06.2006 otsuses on märgitud, et 03.11.2004 kiirmenetluse otsusega on väärteomenetluse korras karistatud apteegi juhatajat, mitte aga juriidilist isikut. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv ja õigusabikulud) apellandi enda kanda. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt vastustaja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kuludena õigusabikulud summas 23 600 krooni. Kuna tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga ning kohtule on esitatud kohtukulude nimekiri, arve ja sellel märgitud summa õigusabi osutajale tasumist tõendav dokument, siis tuleb OÜ X poolt taotletud summa Ravimiametilt vastustaja kasuks välja mõista. Viivi Tomson Agu Timmi 11 Maili Lokk