) § 60 lg 2 alusel mitte määrata J.R. ile ajutise töövõimetuse hüvitist ja jätta töövõimetuslehe nr 58540859 alusel hüvitis välja maksmata seoses sellega, et J.R. täitis 12.04.2006 ja 13.04.2006 teenistuskohustusi. Kaebuse esitaja vaidlustas 26.05.2006 korralduse vaidemenetluse korras, kuid vaie jäeti rahuldamata. Kaebuse esitajale väljastati töövõimetusleht alates 12.04.2006 ning ta on saanud 12.04.2006 ja 13.04.2006 eest töötasu. J.R. teatas arstile 12.04.2006 õhtusel vastuvõtul, et ta oli 12.04.2006 hommikul tööl, kuid arst andis töövõimetuslehe siiski alates 12.04.2006. Kaebuse esitaja möönis, et ta oli haige, kuid võttis 13.04.2006 osa volikogu istungist, kus arutati talle umbusalduse avaldamist ja esines seal ka omapoolse ettekandega. Haigekassa keeldus välja maksmast hüvitist 12.04.2006 alustatud töövõimetuslehe eest ja ka järgnevate töövõimetuslehtede eest. Eesti Haigekassa leidis, et isik kaotab
§-st 60 lg 2 tulenevalt õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik täidab töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi. Õiguse hüvitist saada kaotab isik töö- või teenistuskohustuste täitmise päevast arvates. Tulenevalt nimetatud sättest ei ole töövõimetuslehe eest hüvitist makstud terves töövõimetuslehe ulatuses, s. o 12.04.2006 kuni 08.05.2006, ega ka järgnevate töövõimetuslehtede alusel. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse
§-st 60 lg 2, kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates. Seega ei ole J.R. il õigust saada haigekassalt hüvitist 12.04.2006 ja 13.04.2006 eest, kuna ta on saanud nende päevade eest töötasu. Kuna
lg 2 räägib kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ajal töötamisest või teenistuskohustuste täitmisest tulenevast hüvitise saamise piirangust sellest päevast arvates kui teenistuskohustusi täideti, ei ole õige seda sätet tõlgendada selliselt, et sellega on piiratud ajutise töövõimetushüvitise saamise õigus terve töövõimetuslehe ulatuses, kuigi on tuvastatud, et teenistus- või töökohustusi on täidetud ainult paar päeva sellest perioodist. Kaebuse esitajal kui kindlustatud isikul
lg 1 mõistes on õigus eeldada, et talle makstakse välja ajutise töövõimetuse hüvitis haiguse ajal töövõimetuslehe esitamisel. Haigekassa tõlgendust
§-le 60 lg 2, s. t, et ei maksta välja ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehel märgitud kogu perioodi eest, kui isik on täitnud kaks päeva teenistusülesandeid töövõimetuslehe alguspäevadel märgitud ajal, ei saa lugeda proportsionaalseks. Rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatud eesmärkidega ning rakendatud abinõud ei tohi üldreeglina kahjustada isiku huve. 2 Haldustegevus peab olema vastavuses seadusega taotlevate eesmärkidega, jättes kodaniku ilma mitte rohkemast, kui on absoluutselt vajalik eesmärgi saavutamiseks. Seega saab
saanud töötasu, mis piirab nimetatud päevade eest töövõimetushüvitise saamist. Töövõimetusleht on antud arvates 12.04.2006 kuni 08.05.2006, seega on kaebuse esitaja kaotanud õiguse arvates 12.04.2006 saada töövõimetuse järgi hüvitist, kuid mitte kuni töövõimetuslehe lõppemiseni, vaid kuni 13.04.
lg 2, et kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates. Seega ei ole vastustaja suhtes rikutud õiguspärase ootuse printsiipi. Üldjuhul on töövõimetuslehe alusel töölt või teenistusest puudunud isikul õigus eeldada, et talle makstakse hüvitis välja, kuid
sätestab piirangud, millal isik kaotab õiguse hüvitisele. Kuna piirangud hüvitise saamiseks on sätestatud seadusega, siis ei saa isikul olla õiguspärast ootust saada hüvitist juhul, kui ta on käitunud viisil, mis vastava õiguse välistab.
sätestab ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangud.
§-s 60 lg 1-3 sätestatud piirangute puhul on seaduseandja sätestanud, et isik kaotab õiguse kogu hüvitisele, kui ta käitub ühel sättes nimetatud viisil. Töövõimetuslehe ajal on isik haige, s. t töövõimetu ning ta saab ravi. Ka tööandjal ei ole õigust lubada isikut töövõimetuse ajal tööle. Kui asuda seisukohale, et isiku kogu hüvitisest ilma jätmine põhjusel, et isik töötab haiguslehe ajal, ei ole proportsionaalne vahend, siis luuakse sellega olukord, kus töötamine või mittetöötamine töövõimetuslehe ajal on töötaja enda valik - töötatud aja eest maksab tööandja talle palka ja ta ei saa haigekassalt hüvitist, töölt puudutud aja eest aga maksab talle hüvitist haigekassa. Negatiivseid tagajärgi isikule haiguslehel olemise ajal teenistuskohustuste täitmisest või töölkäimisest ei kaasne, kuid selline olukord on ebamõistlik ja ei ole olnud
eesmärgiks. J.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt viibis J.R. 13.04.06 X Vallavolikogu istungil volikogu kutsel külalisena. Osavõtt volikogu istungitest ei kuulu vallavanema tööülesannete hulka. 13.04.2006 täitis J.R. vaid neid edasilükkamatuid toiminguid, mis olid vajalikud seoses tema haigusega. Põhiseaduse § 28 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele ning õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Tervisekaitsega seotud küsimuste lahendamisel tuleb arvestada ka ratifitseeritud välislepingute ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Euroopa sotsiaalharta I osa art 11 kinnitab, et igaühel on õigus saada osa hüvedest, mis võimaldavad tema tervise kaitset parimal viisil. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja Tartu Halduskohtu 17.11.2006 otsuse tühistamiseks puudub alus. Asja materjalidest nähtuvalt keeldus Eesti Haigekassa Tartu osakond J.R. ile ajavahemiku 12.04.2006-08.05.2006 eest ajutise töövõimetuse hüvitist määramast ja maksmast
lg 2 alusel, mille kohaselt juhul, kui kindlustatud isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast arvates. Vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt on asjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, et J.R. täitis 12.04.2006 ja 13.04.2006 teenistuskohustusi vallavanemana ning talle on nende päevade eest makstud töötasu. J.R. vaidlustas 26.05.2006 korraldust nr 1016-K ja 03.07.2006 vaideotsust, põhjusel, et 13.04.2006 ta tegelikult teenistusülesandeid ei täitnud, vaid tuli oma töökohta asjaajamist üle andma ning osales volikogu istungil, kuhu teda oli külalisena kutsutud. Kaebuses leiti samuti, et
lg 2 on põhjendamatult kategooriline.
lg 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega on ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärgiks haigestumisest tingitud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemise hüvitamine.
lg 1 järgi on ajutise töövõimetuse hüvitist õigus saada töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates. Asja materjalidest nähtuvalt oli haiguslehe nr 58540859 järgi J.R. i töövabastuse alguskuupäevaks 12.04.2006 ning seega tekkis tal
Samas nähtub toimiku materjalidest, et J.R. ile on 13.04.2006 eest makstud töötasu ning see kuupäev on tööpäevana kirjas ka X Vallavalitsuse ametnike ja abiteenistujate tööaja arvutuslikus tabelis (toimiku lk 10). Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et haigekassal oli formaalselt õigus
lg 2 kohaldada, kuid selle sätte tõlgendus sellisena, nagu on seda tõlgendanud haigekassa, on vastuolus õiguspärase ootuse ning proportsionaalsuse põhimõtetega. Lähtudes sellest, et ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärgiks on haigestumisest tingitud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemise hüvitamine ning J.R. oli
lg 1 mõistes ravikindlustusega kindlustatud isik, kelle eest maksti sotsiaalmaksu seadusega ettenähtud korras, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga
Halduskohus on põhjendatult leidnud, et
lg 2 tõlgendamine selliselt, et juhul, kui on tuvastatud, et isik täitis töö- või teenistuskohustusi üksnes paaril esimesel ajutise töövõimetuse päeval, kaotab ta siiski töövõimetushüvitise saamise õiguse üldse kogu ajutise töövõimetuse aja eest, on ebaproportsionaalne, võrreldes töövõimetushüvitise maksmise eesmärgiga ja omab juba pigem karistuslikku iseloomu. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et lisaks algsele töövõimetuslehele nr 58540859 on kaebuse esitajale väljastatud järgnevad haiguslehed ning J.R. i ajutine töövõimetus on kestnud mitu kuud, kusjuures ka järgnevate haiguslehtede alusel on J.R. ile keeldutud ajutise töövõimetuse hüvitist maksmast. Samas ei ole olnud vaidlust selle üle, et algne töövõimetusleht ja järgnevad töövõimetuslehed olid väljastatud põhjendatult, kuna sellisele seisukohale on asunud usaldusarst, kes kontrollis töövõimetuslehtede väljastamise põhjendatust (toimiku lk 8-9). Ringkonnakohus leiab, et ajutise töövõimetuse hüvitise saamise õiguse kaotamine kogu ajutise töövõimetuse ajaks ka 4 juhul, kui isik täitis teenistusülesandeid või viibis oma töökohal üksnes esimesel päeval kogu sellest perioodist, mille eest tal on õigus hüvitist saada ning talle töövõimetuslehtede väljastamine oli isiku seisundist tulenevalt põhjendatud ja tõendamist ei ole leidnud näiteks see, et ajutise töövõimetuse ajal ühel konkreetsel päeval tööl või teenistuses viibimine tõi kaasa määratud ravirežiimi rikkumise ja isiku tervisliku seisundi halvenemise selliselt, et see põhjustas tema ajutise töövõimetuse aja pikenemise, on ebaproportsionaalne ja vastuolus ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise eesmärgiga. Seega üksnes asjaolu, et
-s on sätestatud ka ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirangud, ei tähenda, et nende olemasolust tulenevalt ei võiks hüvitise saamise õigust omav isik eeldada, et töövõimetuslehe esitamisel talle ka hüvitis vähemalt mingis osas määratakse ja välja makstakse ning halduskohus on põhjendatult käesoleva asja lahendamisel arvestanud nii kaebuse esitaja 13.04.2006 teenistuses viibimise asjaolusid kui ka hinnanud seda, kas ühel päeval teenistuses viibimise tõttu isiku kogu haigushüvitisest ilmajätmine on proportsionaalne ja eesmärgipärane või mitte. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et
eesmärgiks ei saa olla isikute töölkäimise või teenistusülesannete täitmise soodustamine ajal, kui neile on välja antud töövõimetusleht, kuid samas tuleb iga juhtumi puhul eraldi vaadelda selle asjaolusid ja ka hinnata, kas konkreetsel juhul on eesmärgipärane ja proportsionaalne see, et isik kaotab õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist kogu haiguslehel viibimise aja eest, kuigi ta on haiguslehel viibimise ajal teenistuskohustusi täitnud näiteks üksnes ühel päeval. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja J.R. on esitanud taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna õigusabikulud summas 4000 krooni (kohtupraktika analüüs ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine) ning lisanud ka kviitungi, millest nähtuvalt on J.R. 03.01.2007 ÕPS Tartu Ühingule tasunud sularahas 4000 krooni. Arvestades seda, et 4000 krooni on käesolevas menetluses vajalik ja põhjendatud menetluskulu ning apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, tuleb eelnimetatud summa apellandilt vastustaja kasuks välja mõista. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.