KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1860 Haldusasi Esialgse õiguskaits

§ 121lg 3 p 1, pidas kohus otstarbekaks haldusakti kehtivuse peatada.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge, samas peab kohus arvestama ka avalikke huvisid. Kohtul ei ole käesolevas menetlusstaadiumis alust asuda seisukohale, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Puuduvad ka andmed, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni seataks ohtu avalikke huvisid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Linnavalitsus taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Juhul, kui kohus ei tühista vaidlustatud määrust, taotletakse muuta määrust selles osas, et kolmandal isikul oleks võimalik lõpule viia
2. korruse ehitustööd. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu määrus põhjendatud, kuna kohus on jätnud arvestamata avalikkuse huvid ja kolmanda isiku õigused, millega on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi (

§ 122lg 2).

Samuti ei ole kohus esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks halvendada kaebaja olukorda kohtumenetluse ajal või raskendada kohtuotsuse täitmist. Kuigi

§ 121

lg 2 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta igas menetlusstaadiumis, tuleb määruse tegemisel arvestada asjas tähtsust omavate oluliste asjaoludega. V.I. esitas kohtule kaebuse 20.08.2006, kuid esialgse õiguskaitse taotluse alles 03.01.

1. Linnavalitsus ja kolmas isik said kaebusest teada kaebusele kirjaliku seisukoha nõude ja vaidlusaluse määruse kättetoimetamisega
2. a lõpus ja
3. a alguses. 2 Olukorras, kus ehitusloa väljastamise otsusele esitatava kaebuse 30-päevane tähtaeg oli möödunud ja kaebuse esitamise kohta ei olnud teadet, on nii linnavalitsus kui kolmas isik heauskselt pidanud ehitusluba jõustunuks. Ehitustööde teostamiseks on kolmas isik sõlminud mitmeid tsiviilõiguslikke lepinguid ja kandnud oluliselt kulutusi, eriti arvestades, et määruse tegemise hetkeni on ehitusloa väljaandmisest möödunud ligemale 5 kuud. Sellises olukorras on esialgse õiguskaitsena ehitusloa peatamine kolmanda isiku suhtes ebamõistlikult koormav ja talle olulist kahju tekitav. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks, arvestamata kolmanda isiku õiguste ja kohustustega, määruse tegemist antud menetlusstaadiumis. Kui kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, siis oleks võinud seda kohaldada piiratud ulatuses, lubades lõpetada näiteks mäenõlva toestamiseks vajalikud X 28 esimese korruse ehitustööd. Hetkel on mäenõlv varisemisohtlikus seisus ja vajab kokkuvarisemise vältimiseks tuge. Arvestada tuleb ilmastikuoludega. Ehitustegevuse peatamise tagajärjel mäenõlva võimalikul kokkuvarisemisel võib tekkida mõlema kinnistu omanikule oluline kahju. Ehitusloa kehtivuse peatamine kujutab otsest füüsilist ohtu ka avalikkusele, mis seisneb ohtlikes mõjutustes (varingud jms) naaberkinnistul (X 26) viibivatele isikutele ja nende varale. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses ebaõigeid andmeid. X 28 elamu välissein paikneb kruntide piiri vahetus läheduses, mitte ei ole kruntide piiriks, ning kuulub X 28 kinnistu omanikule. Ehitusjoon ei paikne J 16 kinnistul. Naaberkinnisasja omaniku nõusolek süvendustööde läbiviimiseks on vajalik üksnes juhul, kui süvendustööd võivad tekitada naaberkinnisasja omanikule kahjuliku mõjutuse, mis aga käesoleval juhul ei ole selge. Vana ja lagunenud hooneseina eemaldamine ja seina rajamine samasse asukohta toetab Jaani 16 mäenõlva oluliselt paremini kui varem. Vastavalt

§-le 121 lg 2 ja 122 lg 2 peab esialgse õiguskaitse taotlus olema põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole taotlus põhjendatud, mistõttu puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

1. OÜ X taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused: 1) määrus on motiveerimata, ei arvesta kolmandate isikute õiguste ega avalikkuse huvidega ning on tehtud keskseid menetlusprintsiipe (ärakuulamisõigus) eirates. Halduskohus ei ole esitanud ainsatki motiivi, miks ta peab põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt tuleb aga määruses märkida ka põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kuna esialgne õiguskaitse kujutab endast erakorralist menetluslikku instrumenti, kus kohus on sunnitud enne asja sisulist lahendamist tegema eelotsustuse kaebuse perspektiivikuse osas, on äärmiselt oluline, et kohus tooks välja kõik üksikasjad, millele tuginedes ta taotluse rahuldab. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse määrus jäetakse motiveerimata, jääb menetlusosalistele tahtmatult mulje, et kohus on pelgalt ühe poole argumentide alusel oma lõpliku seisukoha kujundanud. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-23-06 avaldanud seisukoha, mille kohaselt „/.../ ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral.“ Olgugi, et käesoleval juhul on halduskohus peatanud ehitusloa kehtivuse, on tegemist olemuselt sarnaste piirangutega, mida on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-23-
2. Seega oli halduskohtul kohustus tuua esile domineeriv avalik huvi, mis ehitusloa peatamist õigustaks. Olgugi, et seadus ei sea kohtule esialgse õiguskaitse määruse tegemisel kohustust kuulata ära kõigi protsessiosaliste seisukohad, tuleks seisukohta küsida olukorras, kus ajaline dimensioon seda võimaldab. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-67-01 märkinud, et „Määruse läbivaatamine peab toimuma seda kiiremini, mida suurem on kahju tekkimise oht.“ Seega tuleb kohtul iga kord eraldi otsustada, kas kahju tekkimise oht on selline, mis välistab protsessiosaliste seisukohtade küsimise või ei. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud esialgse 3 kaebuse 20.08.2006 ning alles enam kui neli kuud hiljem (29.12.2006) täiendanud seda lisaargumentidega ja taotlusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis nõuaksid esialgse õiguskaitse viivitamatut kohaldamist. Sellele vaatamata on kohus jätnud teiste protsessiosaliste seisukohad kuulamata ning teinud nelja päevaga esialgse õiguskaitse määruse. Võrdlusena on Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-13-04 märgitud, et 15-päevane määruskaebuse menetlemise tähtaeg on igati kiire esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise aeg. Lisaks nähtub Riigikohtu otsusest, et protsessiosaliselt arvamuse küsimata jätmine peab olema põhjendatud – tegemist ei ole halduskohtu piiramatu suvaotsustusega. Käesoleval juhul oleks pidanud kohus menetlusökonoomia ja vastandlike huvide (era ja avalike) tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt andma seletuste esitamise võimaluse ka teistele protsessiosalistele. Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on oluline menetlusõiguse rikkumine, millega kaasneb langetatud otsustuse tühisus. Sellisele järeldusele on lahendis nr 3-3-1-23-06 jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium. Halduskohus ei arvestanud kolmanda isiku õiguste riivega, mille arvestamise sätestab

§ 122lg 2.

Kohus ei ole põhistanud, millised on need ülekaaluvad väärtused, mille tagamise nimel on õigustatud X 28 kinnistu omaniku omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse ulatuslik piiramine. Üks kesksemaid argumente kaebuses oli privaatsuse riive, mis kaasneb X 28 kinnistul asuvasse hoonesse täiendavate akende planeerimisega. Riigikohus on olukorras, kus privaatsuse tagamise eesmärgil on peatatud ehitusloa kehtivus, märkinud järgnevat: „Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramatus mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis takistab tema väljavaadet kinnistult.“ Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist uue hoone ehitamisega, vaid vana hoone renoveerimisega, siis pidi J 16 kinnistu omanik arvestama võimalusega, et ühel päeval võivad kõrvalkinnistult ka tema kinnistu poole olla aknad suunatud. Samuti ei saa J 16 kinnistu omaniku nõuet absoluutse privaatsuse järele pidada tiheasustusega alal mõistlikuks ega põhjendatuks. Seoses ehitustööde seiskamisega võib kolmandale isikule tekkida ulatuslik majanduslik kahju, mis võib lõppeda pankrotiga. Nimelt on X 28 kinnistu ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingud ehitajatega ning tellitud suur osa ehitusmaterjalist. Lisaks tuleb tasuda töövahendite renditasu. Kuna OÜ X jaoks on tegemist keskse kinnisvaraarendusprojektiga, sõltub selle edukusest äriühingu tulevik. Samuti ei ole halduskohus analüüsinud, kas ehitusloa kehtivuse täielik peatamine on eesmärgi saavutamiseks sobilikest vahendistest kõige leebem. Kindlasti oleks kohus pidanud loobuma ehitusloa täielikust peatamisest ja sõnastama konkreetsete tööde loetelu, mille jätkamine ei ole hetkel kohtuotsuse hilisema täitmise võimalikkust silmas pidades mõeldav. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegium lahend nr 3-3-1-67-01. Teiste sõnadega tuleb ehitusloa peatamisel arvestada ka sellega, millised tööd on parasjagu pooleli ja kas nende momentaalne seiskamine ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ja avaliku huvi suuremat kahjustumist kui see, kui lubada pooleliolevad tööd lõpuni viia. X 28 kinnistul on pooleli täiendava tugiseina ehitus (vältimaks J 16 kinnistu poole jääva astangu varisemist) ja vana hooneosa ning maakivimüüri toestamine. Tegemist on töödega, mis on vahetult suunatud nii avalikkuse huvi (möödujate tervise ja elu kaitse, kultuuripärandi säilitamine) kui ümbritsevate kinnisasjade omanike huvide tagamisele. Määrus keelab nimetatud tööde lõpuleviimise, seades ohtu nii tehtud tööde säilimise kui suurendades kahju tekkimise tõenäosust (kui vihmasele talvele järgneb vihmane kevad, on astangu varisemise tõenäosus märkimisväärne). Halduskohus ei ole arvestanud avalike huvide riivega. Ehitusloa esemeks on lagunenud ja varisemisohtliku tööstushoone renoveerimis- ja laiendustööde tegemine. Hoone on saanud korduvalt kannatada tulekahjudes ning kujutab endast ohtu ümbruskonnas viibivate inimeste tervisele, elule ja rikub miljööväärtuslikuks piirkonnaks tunnistatud elamukvartali üldmuljet. Sellise hoone kiiremas korras renoveerimine on vaieldamatult avalikes huvides. Taolisele järeldusele on analoogses kaasuses jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium (nr 3-3-1-3-06). 4 Lagunenud hoonega samal tasapinnal ja loetud meetrite kaugusel asuvad teised elamud (X 26 ja 30 kinnistutel), milles elavate inimeste heaolu ja julgeolek on vahetus sõltuvuses laguneva tööstushoone kiirest renoveerimisest. Lisaks satub ka kaebaja enda kinnistu ehitustööde peatamise tõttu ohtu, kuna täiendava tugimüüri ehitamise seiskamine suurendab tõenäosust, et kevadvete tulles hakkab astang varisema. Seega on kohus seadnud J 16 kinnistu omaniku privaatsusnõude kõrgemale nii kolmanda isiku, ümbritsevate kinnistute omanike turvalisuse kui kogu avalikkuse huvidest; 2) esitatud kaebus on perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise üheks aluseks on muuhulgas kaebuse perspektiivitus. Seega oleks halduskohus pidanud määruses juhtima tähelepanu ka asjaoludele, mis alusel ta leiab, et on tõenäoline, et kaebus tulevikus rahuldatakse. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse rajanenud kolmele argumendile: (

1. a)halduskohtusse esitatud kaebuses on esitatud terve rida olulisi puudusi ehitusloas, mis võimaldavad ehitusloa kehtetuks tunnistamist; (
2. b)kaebaja pole andnud nõusolekut ehitustegevuse käigus läbiviidavate süvendustööde teostamiseks; (
3. c)X 28 elamu välissein on krundi piiriks ning sellest tulenevalt paikneb ehitusjoon kaebaja kinnistul. Selleks pole aga kaebaja luba andnud. Nimetatud väited on paljasõnalised. Ehitusluba on väljastatud projekteerimistingimusi arvesse võtva ehitusprojekti alusel ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub igasugune alus. (
4. a)Kaebuses esitatud ehitusloa puudused ei anna alust ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks: Põhjendamatu on väide, et ehitusloas toodud ehituslahendus on vastuolus maakasutuse sihtotstarbega. X 28 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on väikeelamumaa. Olemasolevale 2-korruselisele hooneosale lisakorruse pealeehitamine pööningu arvelt on projekteerimistingimuste punktis 10 lubatud. Oluline on, kui kõrge hoonega on tegemist. Maakasutamise sihtotstarbe seadmise eesmärk on välistada korruselamute ehitamist individuaalelamute piirkonda ja vastupidi. Valdavalt 2-korruseline ja seitsme korteriga hoone kvalifitseerub väikeelamuna. Projekteerimistingimuste kohaselt võib X 28 kinnistule ehitatava hoone maksimaalkõrguseks olla kuni 13,5 m. Nagu nähtub esialgsest projektist, on hoone kõrgeim punkt 12,5 m. Väär on väide, et kinnistule rajatakse lubatud ühe hoone asemel kaks. Nii ehitusloast kui esialgsest ehitusprojektist nähtub, et X 28 kinnistule tuleb üks hoone. Väär on väide, et ehitusloas on lubatud enam kui seitsme korteri ehitamine. Ehitusloast nähtub üheselt, et hoonesse on planeeritud seitse korterit. Alusetu on väide, et ehitustegevuse tulemusena on hävinenud hoone kolmeastmeline olemus ja fassaadidetailid. Taoline astmelisus on üheselt ette nähtud arhitektuurses eelprojektis. Mis puutub fassaadidetailidesse, siis jääb arusaamatuks, millised on need detailid, mille hävimisele kaebaja viitab. Ehitusluba ja -projekt on koostatud projekteerimistingimustele tuginedes ja maja viimistluses leiavad kasutamist kõik materjalid, mis ehitusloast ja projekteerimistingimustest tulenevalt peavad kasutamist leidma. Väär on seisukoht, et vanale hooneosale uue juurde ehitamine ei ole kooskõlas projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimusest ei tulene, nagu oleks X 28 kinnistul keelatud olemasolevale hooneosale täiendava hoonetiiva juurde ehitamine. Projekteerimistingimuste punktist 8 nähtub pigem, et taolise võimalusega on arvestatud. Väär on seisukoht, et ehituslahendus ei arvesta miljööväärtusliku piirkonna spetsiifikaga ja projekt on vastuolus tuleohutusnõuetega. Ehitusprojekti on heaks kiitnud nii linnavalitsuse kultuuriväärtuste osakonna spetsialistid kui linnaarhitekt ning ehitusprojekt on kooskõlastatud Tartumaa Päästeteenistusega. Väär on väide, et ehitise suurim kõrgus ületab projekteerimistingimustes lubatu. Projekteerimistingimuste punktis 10 on ehitise lubatud maksimaalkõrguseks 13,5 m. Ehitusprojekti kohaselt on hoone kõrgeimaks tipuks 12,5 meetrit. 5 Väär on väide, et tasakatusega alasid ei soovita lahendada katuseterassina või et ei arvestata ehitusmaterjalide spetsifikatsioonidega. 2-korruselise hooneosa keskele on planeeritud katuseterass. Katuseterasside ja ekstensiivse katusehaljasala planeerimise soovitus on projekteerimistingimustes sätestatud soovitusliku, mitte kohustusliku tingimusena. Põhjendamatu on väide, et ehitusloas ei kajastu J 16 kinnistu poolses osas kivikonstruktsiooni kasutamise kohustus. Ehitusprojektis on välja toodud monoliitseina lõiked. Astanguäärse seina materjaliks on planeeritud betoon. Ehitustegevuse käigus läbiviidavate süvendustööde teostamiseks ei ole vaja kaebaja nõusolekut. X 28 kinnistul ei ole tegeletud sihipäratute süvendustöödega, vaid on tehtud ettevalmistustöid tugimüüri rajamiseks, mis on AÕS § 146 lg 2 kohaselt lubatavad tööd. Ei asjaõigusseadusest ega teistest õigusaktidest ei tulene kolmandale isikule kohustust küsida oma kinnistule maavaringut takistava tugimüüri rajamiseks luba naaberkinnistu omanikult. Ehitusloa kehtivuse peatamine pole põhjendatud alusel, et ehitusjoon paikneb kaebaja kinnistul ning kaebaja pole selleks luba andnud. X 28 kinnistu üldpindalaks on 622,8 m2 ning ehitatav hoone külgneb vahetult J 16 kinnistu piiriga. Tulenevalt ruumi piiratusest ja hoone asukohast on vältimatu, et hoone renoveerimistöödel on ehitajad pidanud kasutama J 16 kinnistu territooriumi. AÕS § 147 kohaselt on J 16 kinnistu omanikul kohustus taolist tegevust taluda. Tegemist ei ole mõjutustega, mis tekitaksid kaebajale varalist kahju. Samas kui J 16 kinnistu omanik tõendab, et talle on seoses ehitustegevusega kahju tekkinud, on kolmas isik nõus selle hüvitama – taolise kohustuse näeb ette ka AÕS § 147; 3) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda võimatuks ega raskenda kohtuotsuse hilisemat täitmist. Kohus ei ole põhistanud, miks ta leiab, et kohtuotsuse hilisem täitmine võiks osutuda raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-67-01 ehitustööde pöördumatute tagajärgede kohta, mis õigustavad esialgse õiguskaitse kohaldamist, märkinud järgmist: „Ehitise seisundi halvenemine, konstruktsioonide osaline varisemine või kokkukukkumine ja sellega suure tõenäosusega kaasnevad kehavigastused, vara hävimine või kahjustamine on tüüpilised näited pöördumatutest tagajärgedest, mis võivad tingida haldusakti peatamise.“ Lisaks on Riigikohus nimetatud lahendis märkinud, et „Küll võib ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada olla kaalukam kinnisasja naabri esteetilistest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu.“ Seega esialgse õiguskaitse kohaldamine on õigustatud, kui täitmise võimatusega kaasneb esialgse õiguskaitse taotlejale ka sellise pöördumatu kahju tekkimine, mis kaalub üle ehitusloa alusel tegutseva isiku ettevõtlusvabaduse ja omandi vaba kasutamise, käsutamise, valdamise õiguse. Määruses ei ole toodud välja ainsatki konkreetset tegu, veel vähem aga potentsiaalset kahjulikku tagajärge, mis J 16 kinnistu omanike huve ja õigusi võiks riivata. Kohus on ehitustööde täieliku seiskamisega suurendanud X 28 kinnistult J 16 kinnistule tulenevat varisemisohtu. Ainus kahju, mis X 28 kinnistul asuva hoone renoveerimise ja laiendamisega J 16 kinnistu omanikele võib kaasneda, on tõesti teatav privaatsuse vähenemine, kuna J 16 kinnistu poolsesse seina on planeeritud mõned aknad. Samas ei ole tegemist millegi sellisega, millega J 16 kinnistu omanik ei oleks saanud arvestada – X 28 kinnistul on hoone asunud ca 100 aastat ning tõenäosus, et hoone renoveeritakse ja seejuures avanevad J 16 kinnistu poole ka mõned aknad, on olnud reaalne. Lõpp-projektis on akende arvu J 16 kinnistu suunal vähendatud – lõplik arv peaks jääma ca 7 kanti. Nagu nähtub ka Riigikohtu praktikast, ei ole mõne akna lisandumine kõrvalkinnistul asuva hoone seina selline naaberkinnisasja omandiõiguse riive, mis õigustaks ehitusõiguse ja omandi vaba käsutamise-kasutamise ulatuslikku piiramist. Lisaks on tegemist riivega, mille likvideerimiseks ei ole vaja tulevikus tervet hoonet lammutada, vaid piisab aknaavade kinniladumisest. Ülejäänud mõjutused – süvendustööd, hoone laiendamine jne – ei avalda kuidagi J 16 kui kõrgemal asuva kinnistu omanikule kahjulikke mõjutusi. Vastupidi, uue tugiseina loomine 6 vähendab varingu ohtu, hoone laiendamine on aga küsimus, mis puudutab vahetult vaid X 26 ja 30 kui samal tasapinnal asuvate kinnistute omanike huvi. Nende nõusolek ehitustöödele on olemas. Lisaks paraneb kogu miljööväärtusliku piirkonna üldmulje, kaob ahervarena seisnud hoonest tulenev oht ümbruskonnas elavate inimeste tervisele ja elule ning kasvab ka kõigi ümbritsevate kinnistute omanike kinnisomandi väärtus (sh J 16 kinnistu oma). VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. V.I. vaidleb määruskaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata ja halduskohtu määruse tühistamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on täiesti ebakohane väide, et kolmas isik ei teadnud ega pidanud teadma ehitusloa vaidlustamisest ja käitus heauskselt. Kaebaja ei ole andnud ehitusprojektile kooskõlastust, on esitanud oma vastuväited linnavalitsusele kirjalikult ja kõik vastuväited on olnud kolmandale isikule teada juba esitamise ajal. Pärast halduskohtule kaebuse esitamist püüdis kaebaja täiendavalt läbi rääkida kolmanda isikuga, milleks oli ka esitatud taotlus menetluse peatamiseks ja kompromissi saavutamiseks. Kuna kolmas isik ei olnud ka siis nõus järeleandmisi tegema, jätkus kaebuse menetlus kaebaja poolt kaebuse täienduse esitamisega.

§ 121

lg 2 võimaldab esialgse õiguskaitse määruse tegemist igas menetlusstaadiumis ning see ei kahjusta kolmanda isiku huve olla menetluses ära kuulatud, samuti ei takista sellise määruse tegemine kolmanda isiku kaebeõiguse realiseerimist ja selle kaudu oma vastuväidete esitamist. Kohtumääruse ja kohtuotsuse sisu ning motiveerituse aste on erinevad ja kohtuotsuse motiveeritusele esitatavaid nõudeid ei saa esitada kohtumäärusele. Kuna ehitustegevus X 28 kinnistul oli alanud ja kahjustas kaebaja kinnisasja ning ehitustegevuse tulemusena osutuks võimatuks hilisem kohtulahendi täitmine, taotles kaebaja esialgse õiguskaitse raames ehituse peatamist. On ilmselge, et ehitustegevus, mille käigus kavandatakse mitmekorruselise eluhoone ehitamist järsakunõlvale selliselt, et hoone üks välissein paikneb vastu järsakunõlva (mis ühtlasi on krundipiiriks), muudab pinnasereljeefi, nõuab teistsugust toestust, kui seda oli varem looduslikult kulgenud järsakupiir, ning selle ehituse käigus tehakse kaevetöid looduslikku pinnasesse selliselt, et esialgset olukorda on hiljem ehitatud hoone seina lammutamisega võimatu taastada. Kohtumäärusega on hetkel tagatud olukord, mille käigus ei ole ehitustegevus X 28 krundil selles mahus alanud, et see ei võimaldaks ilma oluliste kulutusteta taastada ehituseelset olukorda. Juhul, kui määrus tühistada, tooks see kaasa kruntide seisukorra olulisi muudatusi, mis tõepoolest tooksid kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse, kuna igasugune edasine ehitus- ja lammutustegevus muudab looduslikke tingimusi antud kruntidel. Ehitustööde algusest teostatud kaevetöödega muutis kolmas isik ise järsaku varisemisohtlikumaks. Samas on järsakut võimalik varisemise vastu kindlustada ilma sellele ehitist, mille ehitusluba on vaidlustatud, püstitamata, ja neid toestustöid võimaldab kohtumäärus teostada. Määrusega on peatatud vaidlustatud ehitusloa alusel toimuv ehitustegevus. Antud juhul ei saa esialgse õiguskaitse rakendamisel kolmanda isiku õiguste võimalik riive (omandiõigus ja ettevõtlusvabadus) olla argumendiks, mille kohaselt riived kaebaja õigusele peaksid olema igal juhul lubatavad, aga kolmanda isiku õigused kaitstud. Esialgse õiguskaitse rakendamine põhjustab üksnes viivituse ehitustegevuses, mitte ei jäta kolmandat isikut sellest permanentselt ilma. Kohtuistung toimub 06.02.2006, mistõttu viivitus ei ole pikk ning kahju kolmanda isiku õigustele esialgse õiguskaitse lühiajalisuse tõttu on otstarbekam ja võib kokkuvõttes ära hoida suurema kahju nii kaebajale kui ka kolmandale isikule. Kaebuse täienduses on toodud esile rida väga olulisi puudusi, mis võimaldavad ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja näitavad, et ehitusluba ei vasta ehitusseaduses ega asjaõigusseaduses sätestatud nõuetele. Ebaseadusliku ehitusloa alusel teostavad ehitustööd, mille käigus viiakse 7 kinnistul läbi AÕS § 146 keelatud süvendustöid, milleks kaebaja ei ole nõusolekut andnud, kahjustavad kõrvalkinnistut, X 28 elamu välissein on krundi piiriks ning sellest tulenevalt paikneb ehitusjoon kaebaja kinnistul, milleks ta ei ole luba andnud. Väide, et osaliselt säilinud müüri näole ei ole tegemist piirirajatisega, läheb otsesesse vastuollu krundiplaanidel kirjeldatuga, mille kohaselt X 28 ja J 16 kruntide piiriks on mitmes piiripunktis seesama kivimüür. Tulenevalt AÕS § 151 käsitletakse sellist seina, eriti kui see sein on kasutuses piire eraldavate tasapindade toestamiseks, mõlema kinnisasja huve teeniva ning seetõttu kahtlemata piirirajatisena kasutuses olevana (V. Kõve „Asjaõigusseadus. Kommenteeritud Väljaanne“). Kogu tegevus võib jäädavalt kahjustada kaebaja kinnistut, millist kahju ei ole hilisema lammutamisega võimalik ära hoida, vaid üksnes suurendada. Lisaks on vaidlustatud ehitusluba välja antud ilma detailplaneeringut teostamata, kuigi tulenevalt planeerimisseaduse §-dest 3 lg 2 p 1, 2 ja 9 lg 10 on sellistel juhtudel (muinsuskaitseobjekt, miljööväärtuslik piirkond) detailplaneeringu tegemine kohustuslik. Kaebuse perspektiivikust hinnates võiks ainuüksi sellest argumendist lähtudes nõustuda asjaoluga, et tegemist on ebaseaduslikul alusel väljastatud ehitusloaga. 6. OÜ X leiab, et Tartu Linnavalitsuse määruskaebus on põhjendatud. 7. Tartu Linnavalitsus leiab, et OÜ X määruskaebus on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebustes esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele.

§ 121

lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme.

§ 122

lg 2 kohaselt võib tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik ilma viivituseta. Viited Riigikohtu lahenditele on siinjuures ainetud, kuna seal on käsitletud ärakuulamise õigust haldusmenetluses. Antud juhul on tegemist ainult esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuste esitajatega, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Esitatud kaebuses on välja toodud kaebuse esitaja poolt rida rikkumisi, mis tema arvates on tehtud ehitusloa väljastamisel. Alles halduskohtumenetluse käigus on võimalik anda vastus küsimustele, kas ehitusloa tühistamise taotlus on põhjendatud. Kindlasti ei saa nõustuda määruskaebustega, et ehitusloa peatamine ei ole õiglane esialgse õiguskaitse vahend. Ehitusloa peatamata jätmine võimaldab olukorra, kus on võimalik jätkata ehitustegevust ja hilisema positiivse kohtulahendi puhul kaebuse esitajale võib tekkida olukord, et otsuse täitmine on raskendatud, kuna see tooks kaasa juba valminud ehitise kas täieliku või osalise lammutamise. Kindlasti ei saa nõustuda määruskaebustega selles, nagu peataks ehitusloa kehtivuse peatamine ka krundil oleva astangu kindlustamistööd. Tegemist ei ole töödega, mis oleksid märgitud ehitusloal. 8 Ringkonnakohus ei anna hinnangut OÜ X määruskaebuses toodud motiividele kaebuse perspektiivituse kohta, kuna need on juba seotud konkreetse haldusasja sisulise lahendamisega. Maili Lokk Viivi Tomson 9 Agu Timmi