Obsah (4)

§ 448§ 162§ 138§ 144

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 200

) § 173 lg. 1 kohaselt ja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kuna otsuses on jäänud lahendamata kostja poolt kirjalikus vastuses hagile sisalduv menetluskulude jaotamise taotlus, siis saab kohus teha selleks kooskõlas

§ 448lg.

1 punktiga 1 täiendava otsuse. Kostja taotlus menetluskulude täies ulatuses jätmiseks hageja kanda ei ole põhjendatud. Asja sisulise arutamise käigus on tuvastatud, et hageja OÜ M tegeles kostjale kuuluva kinnistu müügiga, mis on tõendatud kostja juhatuse liikme L. T seletusega ja tunnistaja K. K ütlusega. Hageja tegeles kinnistu müügiga alates lepingu sõlmimisest

1. juulil
2. a. kuni
3. augustini
4. a., s. o. ajani, mil on tuvastatud lepingu lõppemine punkti 22 alusel. Hageja on kandnud kulutusi seoses lepinguga ja sellest tulenevalt on õige jätta mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Kohus peab kostja taotlust ebaõiglaseks, arvestades poolte vahel kehtinud lepingulist suhet ja selle lõppemist.

§ 162

lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses vastustaja kanda.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 162lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

1. novembri
2. a. otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata, järelikult pidanuks menetluskulud jätma hageja kanda. Kohus ei ole võtnud seisukohta poolte kohtuväliste kulude jaotamise osas ning on jätnud põhjendamatult kohaldamata

§ 162

lõike 1.

§ 162lõike 4 kohaldamiseks kohtul alus puudus.

Hagi esemeks oli põhjendamatu leppetrahvi nõue, mille kohus jättis rahuldamata. OÜ M ei ole esitanud ühtegi nõuet, asjaolu või neid kinnitavat tõendit, mis oleks olnud seotud tema poolt lepingu täitmisel seotud kuludega. Vastustaja ei ole ka taotlenud menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb kohtukulude jaotust puudutavas osas tühistada. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

§ 162lg.

1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle paragrahvi lg. 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu 4 hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 138lg.

1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud,

§ 144

lõigetes 1 – 7 on loetletud kohtuvälised kulud, mille hulka kuuluvad ka menetlusosaliste esindajate kulud (p. 1). Seega tuli maakohtul otsustada poolte menetluskulude jaotamise üle, mitte jaotada üksnes kohtukulusid, mis on vaid osa menetluskuludest. Ka kulude sisulise jaotusega viisil, nagu maakohus seda tegi, ei saa nõustuda. Kummagi poole kulude jätmist tema enda kanda on maakohus põhjendanud väitega, et teistsugune jaotus oleks ebaõiglane.

§ 162lg.

4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegium leiab aga, et maakohtu otsus ei sisalda põhjendust, mis võimaldaks osundatud sätte alusel jätta kummagi poole kulud tema enda kanda. Ainuüksi see, et hageja on umbes kuu aja jooksul tegelenud kinnistu müügiga ja et tal on sellega seoses olnud mingeid kulutusi, mille suurust kohus ei ole tuvastanud, ei saa iseenesest olla asjaolu, mille tõttu hagejalt kulude väljamõistmine vastaspoole kasuks võiks olla äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Pooltel oli lepinguline suhe ning kui kostja on lepingut rikkunud, siis on hagejal võimalik kasutada sellele tuginedes oma õiguste kaitseks kohaseid õiguskaitsevahendeid. Menetluskulude jätmine poolte kanda ei välistaks hageja poolt õiguskaitsevahendite kasutamist selleks, et oma kahju hüvitada. Mingite muude asjaoludega, mida võiks pidada erandlikeks, nii et need tingiksid menetluskulude jaotuse erinevalt

§ 162lõikes 1 sätestatust, ei ole maakohus oma otsust põhjendanud.

Kuna otsus tehti hageja kahjuks, kannab hageja vastavalt

§ 162lõikele 1 ka kõik menetluskulud.

Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik