2-05-22758/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 15.november

1. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-22758 (endine nr 2/32-27253/05) Tsiviilasi OÜ hagi ML vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: SE Kostja: ML Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Kohtuotsuse resolutsioon
2. Rahuldada OÜ hagi ML vastu 13 340,60 krooni väljamõistmiseks.
3. Välja mõista M L 13 340,60 (kolmteist tuhat kolmsada nelikümmend kr ja 60 s) krooni ja menetluskulu 1 717,03 (üks tuhat seitsesada seitseteist kr ja 03 s ) krooni OÜ kasuks.
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga, mille õigusjärglane on AS liitumislepingu, mille kohaselt kohustuti kostjale pakkuma mobiiltelefonialaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt maksma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva kasutamise eeskirju. Viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS loovutas nõude (koos kõrvalnõuetega) hagejale. Kostja võlgneb hagejale 6 670,30 krooni põhivõlgnevusena ja viiviseid 96 055,72 krooni nõude loovutamise hetke seisuga. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6 670,30 krooni ja viivised põhivõlaga võrdses suuruses - 6 670,30 krooni TsK § 173 lg 1, §174, § 222 lg 1, § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1 050 krooni suuruses ja õigusabi eest 667,03 krooni. Hageja poolt 19.06.2006 esitatud selgituse kohaselt hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hagetava summa on kostja kohustatud hagejale tasuma sõlmitud lepingu ja eeskirja alusel. Esitatud arved tõendavad nõude suurust. Arved saadeti kostjale posti teel lepingus märgitud aadressil. Üldtingimuste p 6.7 järgi ei vabasta arve mittekättesaamine kostjat teenuste eest tasumise kohustusest. Kostja ei ole arveid vaidlustanud ega teatanud, et ei ole neid kätte saanud. Kostja ei ole eitanud ka lepingu sõlmimist. Põhjendatud ja õiglane on ka viivisenõue, kuna kostja on pika aja jooksul jätnud võlgnetava summa alusetult tasumata. Nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 on 3-aastase aegumistähtaja kulgemise alguseks 1.juuli 2002 ja lõpuks 30.06.
5. Hageja esitas hagi 30.06.2005 enne kella 24.
6. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et ei tunnista hagi, kuna ei ole hagis nimetatud teenust saanud. Peale selle on hageja nõue võlaõigusseaduse alusel aegunud. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 25.05.2006 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg
7. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Hageja sai kohtumääruse kätte, mida tõendab väljastusteade. Kostjale saadetud määrus tagastati hoiutähtaja möödumisel. 06.10.2006 saatis kohus kostjale määruse teistkordselt lihtkirjaga, kostja enda poolt vastuses märgitud aadressil. Määruse saatmine lihtkirjaga on kooskõlas TsMS § 405 1.lõikega. Taotlusi ja tõendeid pooled kohtule ei esitanud ega vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Pärast määruse kättesaamist saatis hageja kohtule selgituse kostja vastuse kohta. Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11, § 12 lg 2 kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Hageja poolt tõendina esitatud liitumislepinguga , mille kostja sõlmis 25.03.1997 AS-ga, võttis ta endale lepingus ja eeskirjades märgitud õigused ja kohustused. kasutamise eeskirjade p 4.2.
8. järgi kohustus kostja õigeaegselt tasuma esitatud arved. Kostja arveid ei tasunud. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Asjaolu, mis kostja vastuses on hagi mittetunnistamise põhistuseks – teenuse mittesaamine – on paljasõnaline ja kostja poolt tõendamata. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevusega võrdses suuruses kuigi tegelik viivis on tunduvalt suurem. 2 Viidatud TsK sätetest, lepingust ja selle lahutamatuks osaks olevatest eeskirjadest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 13 340,60 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude 13 340,60 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 tuleb hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 1 050 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel ja õigusabikulu 667,03 krooni. T. Hiiuväin kohtunik 3