KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-16767 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 11. jaanuar

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 13.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

12. Elatise miinimum on sätestatud

§-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni,
2. aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid

§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.

1. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 2 500 krooni, põhjendusel, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub ligikaudu 3 310 krooni, kohtuistungil selgitas hageja, et lapsele kulub ühes kuus ca 4 000 krooni, lapsel on tervisest tingitud erivajadused.
2. Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, kostja toetab last vabatahtlikult (annab raha, ostab asju, on lapsele teinud kindlustuse) ning piisavas määras.
3. Kohus kostjaga ei nõustu. Ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks juhul, kui lapsevanem toetaks last regulaarselt ja piisavas määras. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulude hulka ei saa arvestada korteri remondiks ja olmetehnika ostmiseks kulutatud raha, samuti lapsekindlustuse sõlmimist. Elatisraha on ette nähtud lapse jooksvate ülalpidamiskulude katteks, sest laps vajab oma eluks ja arenguks pidevalt ja regulaarselt vahendeid. Kostja on
4. aastal kandnud lapse ülalpidamiseks üle raha kolmel korral ja ostnud asju, kuid seda ei saa lugeda piisavaks ja regulaarseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-7-05 rõhutanud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja väidab ka seda, et lapsega viibides tekkivad tal kulutused. Arvestades seda, et laps viibib vahel koos kostjaga, on mõningane täiendavate kulutuste kandmine paratamatu. Samas kannab lapse kasvatamisega seotud kuludest suurema osa see 3 vanem, kelle juures laps elab, mistõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada.
5. Hageja seisukoha järgi on lapse vajadused ühes kuus ca 4 000 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab 2 000 krooni.
6. Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund annab alust hagi rahuldada, kas pooltel on majanduslikult võimalik lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada ning kas hageja nõutud elatis on mõistlik. Kohus leiab, et kui poolte varaline seisund võimaldab lapsele pakkuda parema ülalpidamise, kui Eestis pered keskmiselt suudavad, on see olemuslikult positiivne. Samas on ilmselge, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on alati suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Riigikohus on oma 09.03.
7. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“.

1. Hageja keskmine palk on ca 4 970 krooni (brutto) ja kostja keskmine palk ca 5 700 krooni (brutto), kohtule esitatud palgatõendite kohaselt. Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek/(isik + tema ülalpeetavate arv)=ülalpidamisvõime) on: 4 970/2=2 485, kostjal: 5 700/2=2 850 krooni.
2. Eeltoodu alusel kohus leiab, et elatise suuruseks on mõistlik määrata 2 000 krooni. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur.
3. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatise nõude esitamisest, alates 09.06.
4. a. VII Kohtu selgitus 21.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). Kohtunik 4