2-05-1485/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2006.a Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1485 (endine number 2/276 – 3234/05) Tsiviilasi SB avaldus lapse elukoha määramiseks AK’i avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja SB esindajad SBlepinguline esindaja TE avaldaja AK eestkosteasutus TL (TKV kaudu, ) eestkosteasutuse esindaja ÜL Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2006.a, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud avaldaja SB avaldaja SB esindaja TE avaldaja AK eestkosteasutuse esindaja ÜL tõlk Ksenia Ess istngit protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata SB avaldus AK elukoha määramiseks SB juurde.
4. Rahuldada AK’i avaldus AK elukoha määramiseks AK’i juurde. 1
5. Määrata SBja AK’i AK elukohaks AK’i elukoht. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. SB avaldus lapse elukoha määramiseks 27.04.2005.a esitatud avalduse kohaselt sündis S. B ja A. Ko abielust A K . S. B ja A. K abielu lahutati .a. Abielu lahutamise ajal otsustasid vanemad, et laps jääb elama ema juurde. S. B ei takistanud A. K tütrega kohtumast. 2004.a detsembris võttis A. K lapse S. B nõusolekul koolivaheajaks enda juurde. Pärast koolivaheaja lõppemist ei lasknud A. K last koju ning ei lubanud teda ka kooli. A. K tegi S. B takistusi lapsega suhtlemiseks ja kokkusaamiseks. A. K käitumine avaldas mõju lapse käitumisele ja õppeedukusele. asus laps uuesti ema juurde elama. Sellest ajast, mil laps elab emaga, käib ta korralikult koolis ning tema õppeedukus on paranenud. Kuna A. K ei pea kinni kokkuleppest, mille kohaselt jääb laps peale abielu lahutamist elama emaga, siis peab vaidluse lapse elukoha määramise suhtes lahendama kohus. Vaidluse lahendamisel tuleb ennekõike lähtuda lapse huvidest. Lapse huvides on, et ta jääb ema juurde elama. on vanuses, kus ta vajab ema hoolitsust ja kogemust. Samuti omab tähtsust, kui palju on vanemal aega lapsega tegeleda. S. B töötab müügijuhina, A. K aga . Ema tööpäeva kestus on kooskõlas lapse päevakavaga. Isa aga, töötades bussijuhina, on sunnitud graafiku alusel töötama ka õhtusel ajal, mille tulemusel on laps isa juures elades järelvalveta ja hoolitsuseta. Oluline on ka see, et S. B kasutuses on kõigi mugavustega korter, kus on loodud kõik tingimused lapse kasvatamiseks. Eeltoodust tulenevalt palus S. B määrata lapse elukohaks tema elukoha. AKi avaldus lapse elukoha määramiseks A. K ei nõustunud lapse elukoha määramisega S. B juurde ning esitas avalduse lapse elukoha määramiseks tema juurde. Avalduse kohaselt elas laps A. K juures alates . Selle aja jooksul külastas ema last kord kuus. Ema hakkas lapse vastu huvi tundma peale abielu lahutamist. Kaks nädalat pärast abielu lahutamist võttis S. B lapse enda juurde A. K teatamata. Kui laps on ema juures, takistatakse isa pidevalt lapsega kohtumast. tuli laps isa sünnipäevale ja ütles, et ei taha emaga koos elada. saatis A. K tütre ema juurde ning läks tööle. Töölt koju tulles ootas tütar teda õues, kuna ei tahtnud ema juurde minna. saatis A. K tütre oma asjade järgi, kuid ema teda enam tagasi ei lubanud. Kuni A. K tütrega ei kohtunud. Ööl vastu . helistas tütar A. K ning ütles, et tal on kõrge palavik. A. K palus tütart helistada emale, et ta hoolitseks tütre eest. Tütar aga saatis telefoniga teate, et ema ei tule koju. Ema keeldus lapse eest hoolitsemast. Tütar palus A. K sõita endale järgi. Kuni A. K otsis autot, tõi ema elukaaslase tütre öösel A. K juurde. Hageja võttis lapse tagasi . S. B elab eluruumis, mis ei kuulu temale, vaid pangale, ning mille on liisinud S. B abikaasa enne abiellumist. A. K töökoht ei sega temal kasvatada last ning vajadusel on võimalik teha töögraafikus muudatusi, et paremini arvestada lapse huvidega. Eeltoodust tulenevalt palus A. K määrata lapse elukohaks tema elukoha. SBseisukoht AKi avalduse suhtes S. B vaidles avaldusele vastu. Peale abielu lahutamist jäi laps elama nende ühiseks koduks olnud korterisse. S. B lahkus A. K juurest ning kuna tal puudus eluruum, ei olnud tal 2 võimalik last kaasa võtta. Tõesed ei ole väited, et S. B on teinud takistusi lapsega suhtlemiseks. Asjaolu, et korter on liisitud, ei takista S. B koos tütrega seal elamast. Eestkosteasutuse seisukoht Eestkosteasutuse Tallinna linna arvamuse kohaselt õpib AK . Kooli materjalidest nähtub, et AK on hästi arenenud, tugeva iseloomuga, oma klassi liidrite hulka kuuluv tüdruk, kes on võimeline saavutama häid õpitulemusi. Samas on koolis jäänud mulje, et AK on viimasel ajal oma parema äranägemisi järgi elanud vaheldumisi mõlema vanema pool. Olenevalt sellest, kumma vanema pool ta hetkel elab, siis selle vanema juurde on AK avaldanud soovi ka edaspidi elama jääda. Selline pidevalt kõikuv arvamus on tüdrukul aidanud tõenäoliselt vaenutsevate vanemate vahel saavutada iseenda huvidele ja vajadustele vastavat paremat heaolu, tasakaalu ja turvalisust. Mõlema vanema elamistingimused on sobilikud tütre kasvatamiseks ning mõlemad vanemad on suutelised hooldama ja kasvatama oma tütart. Ema SB on oma kasvatuspõhimõtetes järjekindel ja nõudlik, on seadnud esikohale tütre õpitulemused ning tütre ealisi iseärasusi arvesse võttes tütarlapsele sobiliku käitumise kujundamise. Ema juures elades on tütre õpitulemused olnud paremad, tänu ema järjepidevale kontrollile. Tütre ja ema omavahelised suhted on tasakaalukad ja asjalikud ning koolis või eakaaslastega tekkivate probleemide lahendamisel pöördub laps tavaliselt ema poole kaasabi saamiseks. Kuna emapoolsed nõudmised on konkreetsed ja järjekindlad ning äsja poiss-sõbra leidnud tüdruku iseseisvust ja vabadust piiravad, siis on tekkivad arusaamatused ema ja tütre vahel ka komplitseeritumad. Isa AK püüab eelkõige mõista ja toetada tütart ning omab temaga soojemaid ja usalduslikumaid suhteid. Tütre hinnangute alusel on isa rahulikum ja tasakaalukam, seetõttu ka mõistvam ja leebem. AK on nii koolis klassijuhatajale kui ka TLT psühholoogile avaldanud, et soovib jääda elama oma isa juurde. Psühholoog soovitas, et olukorras, kus mõlemad vanemad jätkavad omavahelist vaenutsemist ja võttes arvesse lapse ealisi iseärasusi, tuleks lapse elukoha määramisel järgida lapse enda väljaöeldud soove. Psühholoogi arvates on sellisel alaealise arengu keerukamal perioodil olulisem, et ükski vanematest suudaks säilitada usalduslikku suhet alaealisega ning antud juhul on tütrel just isaga selline suhe. Eeltoodust tulenevalt leidis eestkosteasutus, et tütre elukohaks tuleks määrata isa elukoht. Kohtu põhjendused AK sünnitunnistusega on tõendatud, et AK sündis . Samuti nähtub sünnitunnistusest, et tema isa on AK ja ema SK. AKi ja SK abielulahutuse tunnistusega on tõendatud, et nende abielu on lahutatud OB ja AK abielutunnistusest nähtub, et nad abiellusid , ning pärast abiellumist on SK perekonnanimi B. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 58 kohaselt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Asja materjalidest ilmneb, et AK on elanud erinevatel aegadel nii ema juures kui isa juures. Vaidlust ei ole selles, et alates 2005.a oktoobrist on tütar elanud koos isaga. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on mõlemad vanemad suutelised last kasvatama ning mõlema vanema elamistingimused on sobilikud tütre kasvatamiseks. kirjast TL ilmneb, et nii isapoolne kui emapoolne hooldus-kasvatus on hea. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt on ema oma kasvatuspõhimõtetes nõudlik ning ema juures elades on tema õppetulemused olnud paremad. Ka AK õppeaasta klassitunnistusest 3 ilmneb, et õppeaasta viimastel veeranditel on õppeedukus halvenenud. Mitterahuldavad hinded tunnistusel siiski puuduvad. Samas ilmneb tsiviilasja materjalidest, et tütrel on isaga paremad suhted kui emaga. kirjast TL nähtub, et lapse suhted isaga on soojemad ja usalduslikumad kui emaga. TL T psühholoog on kirjas TKV märkinud, et tütrel on isaga hea suhe, ema ja tütre suhted on aga praegu pingelised. Ka kohtule on AK avaldanud, et isaga on läbisaamine parem kui emaga. Samuti soovib AK ise elada isaga. AK on kohtule öelnud, et ta soovib elada isaga. kirjast TL nähtub, et koolis on laps avaldanud, et sooviks elada koos oma isaga. TL T kirjast T K V ilmneb, et AK on öelnud psühholoogile, et tahab elada koos isaga. Kohus leiab, et tütre AK elukohaks tuleb määrata isa AKi elukoht. Seda hoolimata asjaolust, et SB on kasvatusküsimustes nõudlikum, kui AK. AKil on tütrega parem suhted kui S B . Samuti on oluline, et AK on ise korduvalt avaldanud soovi elada koos isaga. Kohtukulude väljamõistmist AK SB ei taotlenud. Indrek Soots kohtunik 4