← Eesti

2-05-22304/2

2-05-22304 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22304 Tsiviilasi xxx hagi OÜ xxx vastu üürilepingu täitmise ja valduse kaitse nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad - Hageja: xxx (isikukood xxx7, elukoht xxx); Hageja esindaja: Vassili Kosteitšuk (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: OÜ xxx (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja esindaja: Jüri Asari (Osaühing Jüri Asari õigusbüroo INVICTUS, asukoht Kentmanni 22, Tallinn 10116).
  2. jaanuar 2007.a. Eelistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
  3. Jätta xxx hagi OÜ xxx vastu üürilepingu täitmise ja valduse kaitse nõudes läbi vaatamata.
  4. Teha käesolev kohtumäärus avalikult teatavaks Harju Maakohtu kantselei kaudu
  5. veebruaril 2007.a. ja toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Välja mõista xxx OÜ xxx kasuks õigusabikulud summas 11 800.- (üksteist tuhat kaheksasada) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hageja võib 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest taotleda Harju Maakohtult asja menetluse täielikku või osalist taastamist, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. MENETLUSE KÄIK 14.12.2005.a esitas xxx hagi OSAÜHING xxx vastu üürilepingu täitmise ja valduse kaitse nõudes. 30.01.2006.a. kohtumäärusega asendati kostja OÜ xxx kostjaga OÜ xxx. 22.01.2007.a. toimunud eelistungile hageja ega hageja esindaja ei ilmunud. Hageja esindaja oli eelistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, mida tõendab hageja esindaja allkiri 31.10.2006.a. eelistungi protokollis (toimik lk 88). Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuva põhjuse esinemisest istungile mitteilmumiseks ega taotlenud istungi edasilükkamist. 22.01.2007.a. esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks. Kostja esindaja taotles 22.01.2007.a. toimunud eelistungil hagi läbivaatamata jätmist seoses hageja istungile mitteilmumisega. Kohus rahuldas kostja taotluse ja teavitas, et kirjalikult vormistatud määrus tehakse teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 01.02.2007.a. Kostja esindaja esitas kohtule kohtukulude nimekirja, arve nr 119 ja konto väljavõtte, mille kohaselt kostja õigusabikulud on 11 800.- krooni. Kostja esindaja taotles õigusabikulude väljamõistmist hagejalt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et kostja esindaja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p-le 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata kohale ilmunud kostja taotlusel, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud piiranguid. Hageja esindaja oli eelistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, mida tõendab tema allkiri 31.10.2006.a. eelistungi protokollis (toimik lk 88) ning talle oli selgitatud istungilt puudumise võimalikke menetlusõiguslikke tagajärgi (TsMS § 409 lg 1). Kostja asendamise taotluse esitamist ei saa kohtu hinnangul lugeda mõjuvaks põhjuseks määratud eelistungile mitteilmumisel. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse. TsMS § 466 lg 1 kohaselt määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras. Kooskõlas 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS ei reguleerinud õigusabikulude väljamõistmist hagi läbivaatamata jätmise korral. Seadusandja eesmärk ei ole välistada õigusabikulude väljamõistmist hagi läbivaatamata jätmise korral. Seadusandja tegelik tahe on väljendatud kehtiva TsMS § 168 lg-s 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Antud olukorras kohtus kohaldab analoogia alusel kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg-t 1 ja § 61 lg 1 p
  6. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p 2, mille kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.09.1999 määrus nr 42 sätestab, et TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks on 50 000.krooni. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega õigusabikulude väljamõistmiseks summas 11 800.- krooni, leiab, et kantud õigusabikulud on põhjendatud ning vajalikud. Kohus rahuldab kostja esindaja taotluse hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks summas 11 800.krooni. Indrek Parrest Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.