Obsah (6)
§ 35§ 54§ 56§ 36§ 40§ 5ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 09.veebruar 2007.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-1923 Haldusasi D.G kaebus xx
) §-i 35, §-i 36, §-i 37 ja §-i
- Kohtuistungil D.G väitis, et teda ei teavitatud tema suhtes läbiviidavast haldusmenetlusest. Kaebajale on arusaamatu, et talle ei keelanud keegi terve suve jooksul jahist osa võtta, vaatamata sellele, et Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna 30.05.2006 kirjaga nr.Iv-6-20/464-1 teavitati xx tema suhtes alustatud väärteomenetlusest. Septembrikuus sai ta kätte xx 19.09.2006 korralduse nr.32-1-4/145 tema jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta. Kaebaja palus kohtuistungil asja arutamine edasi lükata kuni tema esindaja Vladimir Buch saab Eesti Vabariigilt tööloa. Vladimir Buch on varjupaiga taotleja. Vastustaja xx kirjalikust seletusest kaebuse kohta nähtub, et D.G eiras 03.12.2005 jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 45 lg 4 p 1 nõudeid. Nimetatud rikkumise kohta algatas 07.12.2005 Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond väärteomenetluse nr.xx ning D.G-le määrati karistus JahiS § 573 alusel. Karistuse määramisest teavitas Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond xx 30.05.2006 kirjaga nr.Iv-6-20/464-
- JahiS § 31 lg 31 alusel võib jahitunnistuse väljastanud keskkonnateenistus peatada jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui isikut on karistatud JahiS §-s 573 ettenähtud teo toimepanemise eest. Xx 19.09.2006 korraldus nr.32-1-4/145 anti välja JahiS § 31 lg 11 ja § 31 lg 2 alusel. Vastustaja seletustest nähtub, et jahiseadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul võib keskkonnateenistus pärast JahiS §-s 573 ettenähtud karistuse määramist teha otsuse jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta. Vastutustaja märgib, et kooskõlas JahiS § 35 lg-ga 1 tohib jahitunnistust omamata jahist osa võtta ka pärast jahitunnistuse kehtivuse peatamist. Ühtlasi märgitakse seletuses, et xx korraldus on välja antud tuginedes
§ 35lg 1 p-le 3, § 40 lg 3 p-le 1 ja § 43 lg 1 p-le 1.
Kohtuistungil jäi xx esindaja Margus Pikhoff kohtule esitatud kirjalikus seletuses toodu juurde. Täiendavalt märkis vastustaja esindaja, et kaebajat haldusmenetlusse ei kaasatud, kuna ei peetud vajalikuks küsida kaebaja arvamust. Xx järgis seadust. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna kiri saabus xx 31.05.2006, pärast mida otsustas xx anda korraldus D.G jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta enne suuruluki jahti. Suvel jahihooaega ei ole. Vastustaja esindaja on nõus, et kaebaja oleks tulnud haldusmenetlusse kaasata, kuid miks seda ei tehtud, ta ei tea. Vaidlustatud otsuse tegid nad teatavaks D.G-le viivitamatult. Margus Pikhoff märkis, et xx peatas esimest korda jahitunnistuse kehtivuse ja neil puudub sellekohane kogemus. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud xx 19.09.2006 korraldusega nr.32-1-4/145 xx peatati D.G-le xx poolt väljastatud jahitunnistuse nr.xx kehtivus 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Kooskõlas JahiS § 31 (jahitunnistuse kehtivuse peatamine) lg-ga 2 jahitunnistuse kehtivus peatatakse jahitunnistuse andnud keskkonnateenistuse otsusega, mis tehakse viivitamatult tunnistuse omanikule teatavaks posti teel väljastusteatega. Seega oleks tulnud jahitunnistuse kehtivus peatada xx otsusega, mitte korraldusega. Kooskõlas sama paragrahvi lg-ga 11 jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus võib peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud JahiS §-s 57, §-s 571, §-s 572, §-s 573, §-s 574, §-s 581 või §-s 582 nimetatud tegevuse eest.
§ 54
sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Sama seaduse § 55 lg 1 ütleb, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.
§ 56lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt 2
(4)3-06-1923 ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, millise konkreetse Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna otsuse alusel (puudub otsuse kuupäev) ja keda karistati JahiS § 573 järgi. Kohtu poolt Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonnalt välja nõutud väärteoasja nr.xx materjalidest nähtub, et D.G (isikukood xx) suhtes on tehtud 10.02.2006 kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses väärteoasjas nr.xx ning teda on karistatud JahiS § 573 alusel rahatrahviga 6 000 krooni (t.lk.47,48). Vaidlustatud haldusaktis on märgitud D.G isikukoodiks xx, mis ei vasta tegelikkusele, kuna tema ID kaardil on märgitud isikukood xx (t.lk.82). Kuna xx19.09.2006 korraldusest nr.32-1-4/145 ei nähtu, keda ja millal karistati 07.12.2005 algatatud väärteomenetluses nr.xx JahiS § 573 järgi, siis puudub haldusaktil selle andmise faktiline alus, mistõttu haldusakt ei ole kontrollitav. Samuti pole haldusakt selge ega üheselt mõistetav. Kooskõlas JahiS § 31 lg-ga 11 jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus võib peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-s 57, §-s 571, §-s 572, §-s 573, §-s 574, §-s 581 või §-s 582 nimetatud tegevuse eest. Nimetatud õigusnormist tuleneb üheselt, et jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsustamisel peab haldusorgan kohaldama kaalutlusõigust, st kaaluma kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja otsustama, kas ja kui kauaks on otstarbekas konkreetse isiku puhul peatada tema jahitunnistuse kehtivus. Haldusaktist ei nähtu, millistel kaalutlustel otsustati D.G jahitunnistuse kehtivus peatada 12 kuuks. Eeltooduga on rikutud ka
§ 56lg-t 1, mille kohaselt kirjalik haldusakt peab olema põhjendatud.
Kooskõlas
§ 35
lg 1 p-ga 2 haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest.
§ 36
lg 1 p 1 kohaselt haldusorgan seletab menetlusosalisele tema soovil, millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses. Kaebaja viitas eelnimetatud paragrahvi rikkumisele, kuna ta oleks soovinud, et talle oleks selgitatud tema suhtes läbiviidavas haldusmenetluses tema õigusi ja kohustusi (t.lk.32,33,104). Kooskõlas
§ 40
lg-ga 1 enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja nimetatud õigusnormist kinni ei pidanud ja kaebaja sai teada tema kohta antud haldusaktist alles pärast selle kättesaamist (t.lk.104). Vastustaja kirjalikus seletuses kaebuse kohta on viidatud
§ 40
lg 3 p-le 1, mis lubab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Xx kirjalikus seletuses kaebuse kohta on tehtud muuhulgas viide
§ 40lg 3 p-le 1 kui korralduse väljaandmise ühele alusele.
Nimetatu sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kohtuistungil vastustaja esindaja selgitas, et xx andis korralduse jahitunnistuse peatamiseks enne suuruluki jahti, kuid ei selgitanud, kuidas haakub
§ 40lg 3 p 1 suuruluki jahihooaja algusega.
Antud haldusasja materjalidest nähtub, et Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond edastas 30.05.2006 kirjaga nr.Iv-6-20/464-1 xx-le teate D.G karistamise kohta JahiS § 45 lg 4 p-i 1 nõuete rikkumise eest JahiS 573 alusel rahatrahviga 6 000 krooni ja palus tema suhtes võtta tarvitusele vastavad meetmed, millised on ette nähtud JahiS §-s 31 (t.lk.40). Kuna D.G karistamine sai teatavaks xx-le 31.05.2006, siis oli vastustajal piisavalt aega haldusmenetluse läbiviimiseks enne sügisel algava jahihooaja algust. Vastupidist ei ole vastustaja tõendanud ning
§ 40lg 1 kohaldamata jätmine oli õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Vaatamata 3
(4)3-06-1923 sellele, et jahiseadus ei näe ette, millise aja jooksul tuleb jahitunnistuse kehtivus peatada, tuleks seda teha võimalikult kiiresti pärast selleks õigusliku aluse tekkimist. Antud juhul ongi kaebus esitatud selle tõttu, et kaebajale oli arusaamatu, miks peatati tema jahitunnistuse kehtivus ca 7 kuud pärast karistuse määramist väärteoasjas nr.xx. Haldusorgan oleks pidanud pöörama tähelepanu asjaolule, et karistus väärteoasjas oli määratud juba veebruarikuus ning viima läbi haldusmenetluse jahitunnistuse kehtivuse peatamiseks esimesel võimalusel. Kooskõlas
§ 5
lg-ga 2 haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kaebus on põhjendatud ja vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Kohus ei pidanud vajalikuks rahuldada D.G taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks kuni tema esindaja Vladimir Buch saab väidetavalt Eesti Vabariigilt tööloa. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendab kohus sellega, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ning kohus selgitab välja kohtumenetluse käigus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu kaebaja õigused ei jää kaitseta. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)