6. 2006.a. juunikuust elavad pooled lahus ja laps on hageja juures. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja andma raha hagejale vastavalt vajadustele, kui hageja küsib. Nii on hageja kostjalt vastavalt võimalustele raha ka saanud, kuid vahel ei ole kostja tema pöördumistele vastanud. Hageja on lapsehoolduspuhkkusel, tema sissetulekuteks on igakuine riiklik toetus 900 krooni ja töötu abiraha. Neil põhjustel soovib hageja kostjalt välja mõista elatisena 3000 krooni kuus. Kostja tunnistab hagi, kuid ei nõustu hageja poolt soovitava elatise suurusega. Tema seletustest nähtub, et kuni 2006.a. juunikuuni töötas ta Norras ehitusel. Kuna Eestis oli tal kohtuasi ja tööandja maksis lubatust vähem tasu, siis ta Norrasse tagasi tööle enam ei läinud. Pärast seda on ta teinud ehitustel juhutöid, mida talvel on vähem. Võimalikud tööd on enamuses Tallinnas, kuhu käimine teeb lisakulusid. Vastavalt võimalustele on ta alati andnud hagejale raha lapsele vajalike asjade ostmiseks, hagejaga ei saa aga alati kontakti. 3000 krooni kuus ta maksta ei suuda, ebaregulaarse sissetuleku tõttu ei oska ta öelda ka endale jõukohast summast; pärast hagejast lahkuminekut ei ole tal ka kindlat elukohta. Praegu saab ta elada sõbra juures, kus tasub elektriarveid; peale selle tuleb tasuda hagejaga ühiseks vajadusteks võetud laenu tagastamiseks 1350 krooni kuus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja elatis tuleb välja mõista PkS § 61 lg. 4 ette nähtud alammäära ulatuses, milleks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2007.a. on elatise alammäär 1800 krooni ja 2006.a. oli 1500 krooni kuus. Kohtul ei ole alust kahelda kostja seletustes, et ta on oma materiaalsete võimaluste piires lapse ülalpidamist toetanud ja vajalike asjade ostmiseks taha andnud. Hageja on seda ka kinnitanud. Samas on hagejal õigus saada elatisraha regulaarselt ilma iga kord kostja poole pöördumata. PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja § 60 lg. 2 kohaselt võib kohus teise vanema nõudel vajaduse korral välja mõista elatise. PkS 61 lg. 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada lapse vajadusi ja mõlema vanema varalist seisundit. Hagetavat summat ei saa lugeda ülemäära suureks, kuna hagejal ei ole peale riiklike toetuste muid sissetulekuid. Kohtul ei ole alust aga kahelda, et pärast neli aastat kestnud kooselu lõppu ja senisest töökohast lahkumist on kostjal vaja teha kulutusi uue eluaseme leidmiseks ja tasuda kooselu ajal võetud pangalaenu. Sel põhjusel ei pea kohus antud juhul elatise väljamõistmist hagetavas suuruses põhjendatuks. 3 PkS § 70 lg. 1 kohaselt tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest.
1 ja 4 kohaselt loetakse makseettepanekule vastuväite esitamisel hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul arvates makseettepanekule vastuväite esitamisest. Maksettepanek on kätte toimetatud 07.detsembril 2006.a. ja sellest kuupäevast tuleb lugeda ka hagi esitatuks.
1 kohaselt kannab hagimenetlusega seotud kohtukulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Kohtukuludeks on riigilõiv vastavalt hagi hinnale, kohtudokumentide ja kutsete kättetoimetamiseks tehtud kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud. Hagi hinnaks on antud juhul
2 kohaselt elatise kogusumma üheksa kuu eest s.o. 16200 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr sellelt 1250 krooni.
2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigi tuludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Lõiv riigi tuludesse tuleb tasuda vastavalt hagi hinnale. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.