Obsah (4)

§ 31§ 10§ 8§ 9

2-06-29855/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 29. jaanuar 2007.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsivi

§ 31lg 1.

2-06-29855/34 Hagiavalduse kohaselt tunnistati Harju Maakohtu otsusega 30.06.2006 (tl 20-21) kostja süüdi selles, et tema 04.03.2005 tekitas AN mitu torkehaava, põhjustades AN surma. Tallinna Pensioniameti 26.04.2005 otsusega on JN hüvitatud

§ 10ja § 13 alusel matusekuludega tekitatud kahju.

1. Hageja Tallinna Pensioniameti kaudu ei ole AN hüvitist maksnud ja seetõttu ei sisalda hageja nõue AN kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Pensioniameti poolt on hüvitis 3 300 krooni makstud JN. Hüvitistaotlus on JN poolt täidetud 13.04.2005 ja sellele olid lisatud kulutusi tõendavad originaaldokumendid: FIE Tavanditeenus jaemüügi arve , OÜ . ja JTÜ kaubamüügiarve (tl 39). Kokku esitas JN kuludokumente summas 6 697,60 krooni, millest Tallinna Pensioniamet hüvitas 3 300 krooni.
2. Hageja on nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kostja vastuväited
3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et Harju Maakohtu 30.03.2006 otsusega (tl 30-31) temalt A N kasuks välja mõistetud 7 872,60 krooni sisaldab ka AN matusekulude hüvitamist. Kohtu põhjendused
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. Juhinduvalt TsMS §-is 2 sätestatust, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalike väikeste kuludega, andis kohus kostjale, kes viibib kinnipidamisasutuses võimaluse saada ärakuulatud kirjalikus vormis. Kostja on esitanud kirjaliku vastuse. Hageja ei avaldanud soovi olla ärakuulatud.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. Vastavalt Ohvriabi seaduse (

) § 7 lg-le 1 makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule hüvitist.

§ 8

lg 1 p 1 järgi käesolevas seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on muuhulgas kannatanu surm.

§ 9

lg 4 järgi õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest on füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud.

§ 31

lg 1 järgi pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. 8. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Harju Maakohtu 30.03.2006 otsusega tunnistati kostja süüdi selles, et tema 04.03.2005 tekitas AN´ule mitu torkehaava, põhjustades AN´u surma (tl 20-21). Tallinna Pensioniameti 26.04.2005 otsuse alusel on kooskõlas

§ 10

ja § 13 hüvitatud J N AN´u matusega seotud kulutused summas 3 300 krooni lisaks riiklikule matusetoetusele (2200 2 2-06-29855/34 krooni) (tl 22). Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad JN poolt tehtuid kulutusi matuse korraldamisel (tl 39). Seega on tõendamist leidnud, et kostja on toime pannud kriminaalkorras karistatava teo, mille tagajärjeks on AN´u surm ning seoses millega on makstud JN´le, kui ohvri matuse korraldamise kulusid kandnud isikule hüvitust.

§ 31

lg 1 alusel on läinud hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kohus selgitab, et Harju Maakohtu 30.03.2006 otsusega on kostjalt AN´u kasuks välja mõistetud 7872,60 krooni, kuid see ei ole AN´u matusekulu. Käesolevas asjas nõuab riik kostjalt tagasi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist st matusekuludega tekitatud kahju, mis on makstud J N. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3