) sätetest, millised reguleerisid kohustuste (sealhulgas laenu- ja käenduskohustuse) täitmist.
§-de 173 ja 174 kohaselt tuli kohustis täita nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel vastavalt lepingu tingimustele ning ühepoolne keeldumine lepingu täitmisest oli keelatud.
lõike 1 kohaselt andis laenulepingu järgi üks isik (laenuandja) teisele poolele (laenajale) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustus laenutajale sama summa raha võivõrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama.
lõike 1 kohaselt kohustus käenduslepingu järgi käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et oli kostja 1 ja AS-i Eesti Ühispank vahel sõlmitud õppelaenuleping (t lk 6) ja 14.12.2000 selle lisa nr 1 (t lk 7). Lepingust ja selle lisast ning kostja 1 laenukonto liikumistest (t lk 8) nähtub, et kostja 1 sai esmalt õppelaenu tol ajahetkel hageja ja panga vahel kokkulepitud maksimaalmääras (15 000.00 krooni) ja lisa alusel veelkord samas määras. Puudub vaidlus, et kostja 1 tagastas laenu osaliselt (suuruses 9236.44 krooni). Samuti puudub vaidlus, et kostjad 2-5 olid sõlminud kostja 1 laenu tagamiseks käenduslepingud vastavalt (t lk 11-16, 2 lepingut) ja 08.12.2000 (t lk 9,10 samuti 2 lepingut). Vastavalt sõlmitud lepingute punktidele 4 on kostjate L ja H vastutuse piirmääraks 15 000.00 krooni. sõlmitud lepingutes sellist piirmäära kokku lepitud ei olnud. Kostjad L ja H tasusid kohtumenetluse ajal käenduskohustuse täitmiseks 5763.55 krooni (08.08.2006, maksedokument t lk 71). 3 Vastavalt käenduslepingutes kokkulepitule (punkt 4 lepingutes ning punktid 5.2 ja 5.6 lepingutes) vastutavad käendajad nii laenusaajaga kui omavahel solidaarselt. Sama tulenes ka
Solidaarse kohustuse sisu oli reguleeritud
§-s 188, mille lõike 1 kohaselt oli (on) solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt eraldi nii võla täies ulatuses kui ka osaliselt. Lõike 2 kohaselt on kreeditoril, kes ei saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Tulenevalt seega solidaarse kohustuse õiguslikust sisust ei nõustu kohus kostjate L ja H vastuväidetega hagile. Kostja 1 kohustus laenuandja ees oli 30 000.00 krooni, millest ta tasus 9236.44 krooni. Hagi esitamise seisuga oli kostja 1 võlgnevus (arvestades lisandunud intresse) kokku 24 059.73 krooni. Kostjad L ja H tasusid võlgnevusest kokku 5763.55 krooni, millise summa võrra vähenes kostja 1 kogu kohustus hageja ees. Tasutud summa kuulub arvestamisele käendajate poolt nende kohustuse täitmise ulatuse määramisel, kuid selle tasumisega ei saa lugeda neid käenduskohustuse täies ulatuses täitnuks. Ekslik on ka kostjate seisukoht nagu oleks nende vastutuse piirmäär kokku 15 000.00 krooni. Vastavalt käenduslepingutele on nende kummagi vastutus piiratud 15 000.00 krooniga. Seega on hagejal õigus nõuda ka neilt kummaltki täitmist maksimaalselt 15 000.00 krooni suuruses summas.
lõike 4 kohaselt vabastab solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt ülejäänud võlgnikud täitmisest ning lõike 5 kohaselt on solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa. Teised kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostjal 1 on senini õppelaenukohustus täitmata 18 296.00 krooni ulatuses ja seega hagejal nõudeõigus lisaks laenusaaja vastu ka käendajate vastu nimetatud summa ulatuses, arvestades kahe käendaja 15 000.00 krooniga piiratud vastutust. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud tuleb kanda kostjatel kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Imbi Sidok (allkiri ) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.