3-07-198/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-198 Haldusasi R.E kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006 ehitusloa nr 21335 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.02.2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus R.E määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta R.E määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
2. veebruari 2007 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale halduskohtu esialgse õiguskaitse määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisel ei saa HKMS § 122 lg 5 alusel edasi kaevata. Muus osas võib ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. R.E kaebuses taotleti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006 ehitusloa nr 21335 ja sellega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt lubati vaidlustatud ehitusloaga lammutada x asuv x Keskus. Ehitusprojekti läbivaatamisel oleks pidanud ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 alusel keelduma ehitusloa väljaandmisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule. Kuna kehtiv Tallinna Kesklinnas Estonia pst, Teatri väljaku, Rävala pst, Kentmanni tn ja Sakala tn vahelise kvartali detailplaneering ei käsitle hoonestusalana olemasolevaid hooneid ning ei näe ette x Keskuse lammutamist, puudub õiguslik alus loa väljastamiseks. 10.11.2006 kogunesid huvigruppide esindajad x Keskuse juurde, et fikseerida selle võimalik õigusvastane lammutamine. 10.11.2006 algatati kogunemise tõttu väärteomenetlus nr 231606005917 ja kaebaja tunnistati menetlusaluseks. Väärteomenetluse jaoks on oluline teha kindlaks, kas ehitusluba on õigusvastane. Ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemise on oluline 3-06-2439 väärteomenetluses kõigile asjaoludele hinnangu andmisel ja süüdistuse esitamisel karistuse suuruse määramisel, mis on põhjendatud huviks haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebajal on ka huvi, et ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemine toimuks võimalikult kiiresti (ja kohus rakendaks omaalgatuslikult võimalikke esialgse õiguskaitse vahendeid). Mida kauem on kaebaja menetlusosaline väärteoasjas, seda enam riivatakse tema au ja väärikust.
4. Tallinna Halduskohtu 01.02.2007 määrusega 1) tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud; 2) jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus. 1) Taotluse kohaselt soovib kaebaja ehitusloa nr 21335 õigusvastasuse tuvastamist, kuna sellest sõltub väärteomenetluses asjaoludele hinnangu andmine ja süüdistuse esitamisel karistuse suuruse määramine. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebajal puudub põhjendatud huvi haldusakti vaidlustamiseks, kui akt ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi (Riigikohtu 11.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-02). Põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks on isikul juhul, kui vaatamata haldusakti kehtimajäämisele annab selle õigusvastasuse kindlakstegemine kohtu poolt kaebajale reaalseid eeliseid haldusaktiga rikutud õiguste kaitsel või heastamisel. Põhja Politseiprefektuuri kutsest väärteoasjas nr 231606005917 nähtub, et väärtegu on kvalifitseeritud avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 järgi. Viidatud sätte kohaselt karistatakse avaliku koosoleku läbiviimise eest kehtestatud nõudeid eirates või avaliku koosoleku läbiviimise eest, mille teadet ei ole registreeritud või mille läbiviimine on motiveeritud esildisega keelatud, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine ei anna kaebajale eeliseid ehitusloaga nr 21335 rikutud õiguste kaitsel või heastamisel, kuna tema suhtes algatati väärteomenetlus avaliku koosoleku läbiviimisel nõuete rikkumise, mitte ehitusloa nr 21335 tõttu. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada. 2) Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse hindamisel on oluline teha kindlaks kaebuse perspektiivikus. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Pealegi saab esialgset õiguskaitset taotleda vaid tühistamiskaebuse esitamisel, kaebaja on aga esitanud tuvastamiskaebuse. 3) Tasutud riigilõivu 80 krooni ei tagastata HKMS § 84 lg 4 p 2 alusel, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
5. Tallinna Halduskohtu 15.02.2007 määrusega jäeti R. E määruskaebus rahuldamata ja saadeti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
6. R. E määruskaebuses paluti tühistada määrus ja saata asi sisulisele läbivaatamisele ning tunnistada avaliku koosoleku seadus põhiseadusevastaseks. 1) Kohus kohaldas vääralt HKMS § 11 lg 31 punkti 5, sest sisuliselt eeldas, et kaebuses toodud asjaolud ei ole tõendatud. 2) Kohus leidis, et kaebaja on väidetavalt rikkunud avaliku koosoleku läbiviimise nõudeid, mis kohtu arvates ei ole seotud ehitusloaga nr
7. Samas nähtub ajakirjanduse materjalidest
8. novembrist, et koguneda kavatsenud isikud ei kavandanud korraldada avalikku koosolekut (www.postimees.ee, www.delfi.ee), vaid koguneda rahumeelselt PS § 47 alusel. Kuna kohus tugines avaliku koosoleku seadusele, tuleb kohtul anda hinnang nimetatud seaduse kooskõlale põhiseadusega ja vajadusel algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Ka õiguskantsler on R. E esindajale saadetud kirjas osundanud avaliku koosoleku seaduse sätete vastuolule põhiseadusega. 2