lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissis kinnitavad pooled, et soovivad vaidluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik. 2
lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Hageja on esitanud taotluse tagastada talle kompromissi tõttu asja lõpetamisel seaduses ettenähtud osa riigilõivust. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (
Hageja on käesolevas asjas tasunud hagilt riigilõivu kokku 18 250 krooni (30.03.2006.a. – 60 krooni ja 10.04.2006.a. – täiendavalt kohtu nõudmisel veel 18 190 krooni), seega kuulub hagejale tagastamisele pool sellest so 9125 krooni. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.