) § 118 alusel distsiplinaarsüüteo eest. Tartu Halduskohtu 12.09.2006.a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-449, mis on jõustunud, tühistati M. vallavanema 01.02.2006.a käskkiri nr 3 ja M. vallavanema 13.02.2006.a käskkiri nr 4 ning tunnistati õigusvastaseks E. R. vabastamine M. V.e teenistusest M. vallavanema 13.02.2006.a käskkirja nr 4 alusel. Kohtuotsusega loeti E. R. M. V.e teenistusest vabastatuks
vallalt E. R. kasuks välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses, summas 51 000 krooni ning menetluskulu õigusabile 15 000 krooni. 03.10.2006.a tasus M.vald Tartu Halduskohtu 12.09.2006.a kohtuotsuse alusel E.R.ile hüvitise summas 51 000 krooni, millelt peeti kinni seaduses ettenähtud suuruses tulumaks ja menetluskulud õigusabi eest summas 15 000 krooni. E.R.ile makstud hüvitiselt tasus M.vald seaduses ettenähtud suuruses sotsiaalmaksu summas 16 830 krooni ja töötuskindlustusmaksu summas 153 krooni. M.vald kandis Tartu Halduskohtu 12.09.2006.a otsuse täitmisel kulutusi kokku summas 82 983 krooni. 17.10.2006.a esitas M.Vallavolikogu esimees vastavalt
§-dele 891 ja 892 vastustajale kirjaliku ettepaneku hüvitada teenistuskohustuste rikkumisega M.vallale tekitatud kahju summas 82 983 krooni. 03.11.2006.a sai M.vald T.P. vastuse kahju hüvitamise ettepanekule, milles T.P. teatas, et ei aktsepteeri ettepanekut hüvitada teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju. 01.12.2006.a esitas M.Vallavolikogu lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar posti teel Tartu Halduskohtule kaebuse T.P.i vastu teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju 82 983 krooni väljamõistmiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused 2.
lõike 1 kohaselt on ametnik kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Eelnevast tulenevalt on
lõike 1 alusel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldusteks riigile või kohaliku omavalitsusüksusele kahju tekkimine, kahju tekitaja poolt teenistuskohustuste rikkumine, põhjuslik seos tekitatud kahju ja teenistuskohustuste rikkumise vahel ning ametniku süü teenistuskohustuste rikkumisel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on kõik eelnimetaud eeldused täidetud, mistõttu vastustaja on kohustatud M.vallale tekitatud kahju hüvitama.
kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt nimetab vallasekretäri ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Sama sätestab ka M.valla põhimääruse punkt 64.1. Seega kuulub vallasekretärile distsiplinaarkaristuse määramine, sealhulgas
alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamine üksnes vallavanema pädevusse. Vallavanem on kohustatud järgima teenistujale distsiplinaarkaristuse määramisel, et see vastaks nii haldusmenetluse kui ka distsiplinaarkaristuse määramist reguleerivatele nõuetele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja rikkus enda teenistuskohustusi süüliselt. Nagu eelnevalt märgitud, kuulub vallasekretärile distsiplinaarkaristuse määramine, sealhulgas
alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamine üksnes vallavanema pädevusse. Distsiplinaarkaristuse määramisel on vallavanem kohustatud järgima nii haldusmenetluse kui ka distsiplinaarkaristuse määramist reguleerivaid nõudeid. Kuna vastustaja nimetatud nõudeid E.R.ile distsiplinaarkaristuse määramisel ei järginud, on tegemist raske hooletusega toimepandud teenistuskohustuste rikkumisega. M.vallale tekkinud kahju seisneb sellest, et vald on täitnud jõustunud Tartu Halduskohtu 12.09.2006.a otsusest tuleneva kohustuse ning tasunud E.R.ile kohtuotsusega väljamõistetud rahalise hüvitise summas 51 000 krooni ja menetluskulud õigusabi eest summas 15 000 krooni. Lisaks tasus M.vald E.R.ile väljamakstud hüvitiselt seaduses ettenähtud suuruses sotsiaalmaksu summas 16 830 krooni ja töötuskindlustusmaksu summas 153 krooni.
lõike 2 kohaselt on riigile või kohalikule omavalitsusüksusele ametniku poolt tekitatud kahjuks ka riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt makstud hüvitis ametniku teenistuskohustuse rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kuna M.vald on tasunud E.R.ile vastustaja teenistuskohustuste rikkumise tõttu väljamõistetud hüvitise ja menetluskulud ning maksnud hüvitiselt seaduse järgi maksmisele kuuluvad maksud, on M.vallale tekkinud kahju kokku summas 82 983 krooni. 2 Tegemist on varalise kahjuga, mida M.vald kandis seetõttu, et vastustaja rikkus enda teenistuskohustusi, määrates õigusvastaste haldusaktidega vallasekretär E.R.ile distsiplinaarkaristused ning vabastades teda ebaseaduslikult teenistusest. Juhul, kui vastustaja ei oleks vallavanemana määranud E.R.ile 01.02.2006.a käskkirjaga nr 3 ja 13.02.2006.a käskkirjaga nr 4 õigusvastaselt distsiplinaarkaristusi ega vabastanud E.R.i ebaseaduslikult teenistusest, ei oleks M.vald olnud kohustatud eelnimetatud kulusid kandma. Seega on vastustaja poolt teenistuskohustuste rikkumise ja Mikitamäele vallale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kuna vastustaja esitas kahju hüvitamise ettepanekule vastuse, milles ta teatas, et ei aktsepteeri ettepanekut hüvitada teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju, peab käesoleval juhul vastavalt
M.Vallavolikogu palub kohtul T.P.ilt välja mõista teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju 82 983 krooni ning kaebuse esitaja menetluskulud valla kasuks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde selgitades, et ettepaneku ja kaebuse on teinud õigustatud isik ehk vallavolikogu. M.Vallavolikogu esimees tegi ettepaneku volikogu nimel. Olukorras, kui vallale on sellisel viisil kahju tekitatud, ei pea volikogu täiendavalt otsustama, kas selline kahju hüvitusnõue tuleb ametiisiku vastu esitada või mitte, kuna volikogu esimees on volikogu ametlik esindaja. Kaebuse esindaja selgitas ka kohtuistungi edasilükkamise taotlust põhjendusega, et 31.01.2007.a toimub M.Vallavolikogu koosolek ja sellel võib tõstatada küsimuse, kas vallavolikogu kiidab volikogu esimehe seisukoha heaks või mitte. Vastustaja seisukohad 3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebuse nõue tugineb
1 lg l sätetel, mille järgi ametnik on kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Vastustaja vastu esitatud nõude sisuliseks aluseks on Tartu Halduskohtu
alusel on vallavanemal vallasekretäri suhtes distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Seega kuulus distsiplinaarkaristuse määramine vallavanema kompetentsi. Halduskohtu otsusega on tuvastatud rida puudusi tühistatud käskkirjades, kuid ei ole tuvastatud vastustaja süüd ega teenistuskohustuste rikkumist. Järelikult tühistatud käskkirjade vastuvõtmisega ei pannud vastustaja toime vallavanema teenistuskohustuste rikkumist, rääkimata süülisest teenistuskohustuste rikkumisest. Seega puudub õiguslik alus kõnealuse summa nõudmiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse nõue tugineb halduskohtu otsusel. Haldusasjas nr 3-06-449 arutati E.R.i kaebust M.vallavanema kahe käskkirja õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Vastustaja oli M.vallavanem 2006.a veebruaris ning oli tühistatud käskkirjade väljaandja. E.R.i kaebus oli esitatud M.vallavanema, st ametiisiku, st konkreetse isiku vastu. Samas, vastustaja eelnimetatud haldusasja arutamisel ei osalenud, kuigi arutati otseselt tema poolt välja antud haldusaktide õiguspärasust. HKMS § 14 lg 1 alusel on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. HKMS § 14 lg 3 p l alusel on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. EV Põhiseaduse § 24 alusel on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. 3 Vastustaja on seisukohal, et temal oli õigus osa võtta haldusasja nr 3-06-449 arutamisest Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtul oli kohustus HKMS § 14 lg 3 p l alusel kaasata vastustaja kolmanda isikuna asja arutamisse ning seaduses ettenähtud korras talle asja arutamisest teatada. Põhjusel, et vastustajat ei kaasatud kolmanda isikuna protsessi haldusasjas nr 3-06-449 ning et teda puudutavas kohtuasjas tehti otsus ilma, et vastustaja oleks saanud kasutada protsessiosalise õigusi, ei saa kaebuse esitaja oma nõudes kahju hüvitamiseks tugineda halduskohtu otsusele. Vastustaja leiab, et järelikult tema vastu esitatud nõudel puudub sisuline alus. Samuti leiab ta, et kaebus ei ole KOKS § 42 lg 1 alusel esitatud selleks õigustatud isiku poolt, sest puudub M.Vallavolikogu otsus kaebuse esitamiseks tema vastu. Vastustaja palub kohtult, juhul kui kaebus kuulub rahuldamisele, vähendada väljamõistetava kahjuhüvitise suurust, sest tal puudus vallavanema ametisse asudes avaliku teenistuse staaž ja kogemus ning ta ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension ja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohtu põhjendused ja otsus 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega on käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, kuna HKMS § 26 lõike 1 punkti 4 kohaselt on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus mõista välja hüvitus avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kaebuse esitaja on järginud kaebuse esitamiseks seadustes sätestatud tähtaega. HKMS § 9 lõike 6 1 kohaselt võib üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu kaebuse esitada seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse tähtaegsusele kohaldub käesolevas vaidluses
2 lõike 4 teises lauses taotluse esitamiseks sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul, sest kaebusele on lisatud T.P.i 01.11.2006.a vastus (tl 29-30) M.Vallavolikogu esimehe 17.10.2006.a ettepanekule teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 27-28). Kuna kaebus on ümbrikul oleva templi (tl 32) kohaselt postiasutusele üle antud 01.12.2006.a, siis on kohtule esitatud järelikult tähtaegselt. 5. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et kaebuse esitaja on vaidlusaluse kahju hüvitamise nõude menetlemisel rikkunud seaduse nõudeid taoliselt, et see on 4 viinud vajalike toimingute tegemiseni selleks pädevust mitteomava ametiisiku poolt. Kaebuse esitaja poolt materiaalõiguses sätestatud toimingute tegemiseks esitatud korra rikkumise tõttu on kaebuse rahuldamine välistatud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 21 lõige 1 sätestab, et ametnik vastutab avaliku võimu kandja ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 4 kohaselt on omavalitsusorganiteks volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel ja valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. KOKS § 22 lõike 1 punkti 15 kohaselt kuulub vallavanema valimine ja ametisse nimetamine volikogu ainupädevusse. Sama tuleneb KOKS § 27, mis sätestab, et vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. M.Vallavolikogu 24.11.2005.a otsusega nr 31 (tl 10) on tõendatud, et vastustaja on valitud M.vallavanemaks. M.Vallavolikogu 27.03.2006.a otsusega nr 9 (tl 11) on tõendatud, et M.V.ele on avaldatud umbusaldust, mis on olnud aluseks vastustaja ametist vabastamisele.
2 lõike 1 esimene lause sätestab, et kahju hüvitamiseks teeb ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. M.Vallavolikogu esimees on 17.10.2006.a teinud vastustajale kirjaliku ettepaneku (tl 27-28) hüvitada teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju. KOKS § 42 lõike 1 punkti 2 kohaselt esindab volikogu esimees omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Osundatud õiguslikul alusel ei nõustu kohus kaebuse esitaja esindaja seisukohaga, et ettepaneku kahju hüvitamiseks vastustajale on esitanud õigustatud isikuna volikogu esimees volikogu nimel, kuna asjas puuduvad tõendid seadusest, põhimäärusest või volikogu poolt volikogu esimehele antud pädevuse kohta, kuna puudub haldusakt, millega volikogu oleks taolise toimingu tegemise otsustanud ja volikogu esimehele vastava kirjaliku ettepaneku tegemiseks pädevuse või volitused andnud. KOKS § 7 lõike 2 kohaselt on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Seetõttu ei saa kohus nõustuda ka väitega, et vallale sellisel viisil kahju tekitamise korral, ei pea volikogu täiendavalt otsustama, kas selline kahju hüvitusnõue tuleb ametiisiku vastu esitada või mitte, kuna seaduse kohaselt lahendab volikogu üksikküsimusi otsuse vormis. Kohtu seisukoht tuleneb ka KOKS § 22 lõike 1 punktist 37, mis sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub muude seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. Muuks seaduseks KOKS § 22 lõike 1 punkti 37 mõttes on käesoleval juhul eelpool osundatud
5 Volikogu esimees võib küll olla valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajaks vastavalt KOKS § 10 lõikele 1. Volikogu esimees ei ole aga omavalitsusorganiks, kelle pädevusse kuulub vallavanema valimine ja ametisse nimetamine ja seega ka kahju hüvitamiseks kirjaliku ettepaneku tegemine. Volikogu esimees ei tegutsenud käesoleval juhul KOKS § 42 lõike 1 punkti 4 alusel, mis sätestab, et volikogu esimees täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud üleandeid.
2 lõige 1 kui vastavat valdkonda reguleeriv seadusesäte ei seadusta volikogu esimehe poolt vaidlusaluse toimingu tegemist ega saa olla seetõttu ka esinduse õiguslikuks aluseks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et M.Vallavolikogu on arutanud ettepaneku tegemist ametnikule (vastustajale) kahju hüvitamiseks ja vastu võtnud vastava otsuse. Seega on volikogu esimehe 17.10.2006.a toiming (kirjalik ettepanek hüvitada teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju) tehtud vastava õigusliku aluseta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 106 sätestab, et toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 107 lõike 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Vallavolikogu esimehe 17.10.2006.a toiming on suunatud vallale õiguste tekitamisele ja vastustajale kohustuste panemisele ehk vastustaja õiguste piiramisele. Kuna vaidlusalune toiming on teostatud seadusliku aluseta, siis ei saa selle toiminguga piirata ka vastustaja õigusi, mistõttu on välistatud kahju hüvitise väljamõistmine halduskohtu poolt seoses kahju hüvitamise menetlemiseks sätestatud materiaalõiguse sätete rikkumisega kaebuse esitaja poolt, sõltumata sellest kas vastustaja vastu esitatud hüvitise nõue on sisuliselt põhjendatud või mitte.
2 lõike 4 esimene lause sätestab, et kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. Kohtule ei ole samuti esitatud tõendeid selle kohta, et volikogu kui vallavanema ametisse nimetamise õigust omav isik oleks otsustanud kaebuse halduskohtule esitada nagu osundab vastustaja, mille tõttu on kaebuse rahuldamine välistatud ka seoses vastuoluga
Kaebuse esitaja esindaja kohtus antud selgitusest 31.01.2007.a toimuva M.Vallavolikogu istungi kohta ja istungil volikogu esimehe seisukoha heakskiidu osas küsimuse tõstatamise kohta, nähtub samuti, et vallavolikogu volikogu esimehe poolt tehtud ettepanekut enne selle esitamist seaduses sätestatud korras arutanud ega heaks kiitnud ei ole, vaid ettepaneku esitamise on otsustanud volikogu esimees ainuisikuliselt. Kohus on seisukohal, et kui seadusega on küsimus antud konkreetselt vallavolikogu ainupädevusse, siis ei ole vallavolikogul enam võimalik seda kellelegi, ka mitte volikogu esimehele tagantjärele delegeerida. Kuna ametnikule tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks ettepaneku tegemise osas tuleneb vallavolikogu pädevus seadusest, siis ei oma asjas tõenduslikust küljest tähendust M.Vallavolikogu võimalik hilisem otsus lubada volikogu esimehel esitada ametnikule vastav ettepanek, kuna vastavat korda reguleeriv Avaliku teenistuse 6 seadus ei näe sellist võimalust ette. Volikogu esimehe seisukohaga nõustumine ja ettepaneku esitamise aktsepteerimine tagantjärele vallavolikogu poolt hilisemal koosolekul ei muuda õigust mitte omava isiku poolt tehtud õigusvastast toimingut õiguspäraseks toiminguks. Kohtu seisukoht tuleneb
2 lõike 1 teisest lausest, mis sätestab, et ametnik vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest.
2 lõikest 1 tuleneva otsustuse tegemisel on ametniku jaoks muuhulgas vaieldamatult ka oluline, kas ettepaneku kahju hüvitamiseks on temale teinud selleks pädev organ. Vastupidine seaduse tõlgendus oleks vastuolus hea halduse põhimõtetega. 6. Poolte menetluskulud jäävad nende endi anda. Roby Koik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.