3-07-198/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruaril 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-198 Haldusasi R.E. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006.a. ehitusloa nr 21335 õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. 26.01.2007.a. kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006.a. ehitusloa nr 21335 ja sellega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt lubati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006.a. ehitusloaga nr 21335 lammutada Rävala pst 12 asuv Sakala Keskus. Ehitusprojekti läbivaatamisel oleks pidanud ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 alusel keelduma ehitusloa väljaandmisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojekti koostamise lähteandmetele ja kehtestatud detailplaneeringule. Tallinna Kesklinnas Estonia pst, Teatri väljaku, Rävala pst, Kentmanni tn ja Sakala tn vahelise kvartali detailplaneering ei käsitle hoonestusalana olemasolevaid hooneid ning ei näe ette Sakala Keskuse lammutamist, mistõttu puudub õiguslik alus loa väljastamiseks. 10.11.2006.a. kogunesid huvigruppide esindajad Sakala Keskuse juurde, et fikseerida võimalik õigusvastane Sakala Keskuse lammutamine. 10.11.2006.a. algatati kogunemise tõttu väärteomenetlus nr 231606005917 ning kaebaja tunnistati menetlusaluseks. Väärteomenetluse jaoks on oluline kindlaks teha, kas ehitusluba oli õigusvastane. Ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemise on oluline väärteomenetluses kõigile asjaoludele hinnangu andmisel ning süüdistuse esitamisel karistuse suuruse määramisel, mis on ka põhjendatud huviks õigusvastasuse tuvastamisel. Mida kauem on kaebaja menetlusosaline väärteoasjas seda enam riivatakse tema au ja väärikust. Ühtlasi palub kaebaja kohtul rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid. Kohus leiab, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, ning kaebus tuleb tagastada kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Taotluse kohaselt soovib kaebaja ehitusloa nr 21335 õigusvastasuse tuvastamist, kuna sellest sõltub väärteomenetluses asjaoludele hinnangu andmine ja süüdistuse esitamisel karistuse suuruse määramine. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada, isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebajal puudub põhjendatud huvi haldusakti vaidlustamiseks, kui akt ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi(Riigikohtu 11.11.2002.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-02). Põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks on isikul juhul, kui vaatamata haldusakti kehtimajäämisele annab selle haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine kohtu poolt kaebajale reaalseid eeliseid haldusaktiga rikutud õiguste kaitsel või heastamisel. Põhja Politseiprefektuuri kutsest väärteoasjas nr 231606005917 nähtub, et väärtegu on kvalifitseeritud avaliku koosoleku seaduse § 142 lg 1 järgi. Eelnimetatud sätte kohaselt karistatakse avaliku koosoleku läbiviimise eest kehtestatud nõudeid eirates või avaliku koosoleku läbiviimise eest, mille teadet ei ole registreeritud või mille läbiviimine on motiveeritud esildisega keelatud, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine ei anna kaebajale eeliseid ehitusloaga nr 21335 rikutud õiguste kaitsel või heastamisel, kuna kaebaja suhtes algatati väärteomenetlus avaliku koosoleku läbiviimisel rikutud nõuete rikkumise, mitte ehitusloa nr 21335 tõttu. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse hindamisel on oluline teha kindlaks kaebuse perspektiivikus. Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Pealegi saab esialgset õiguskaitset taotleda vaid tühistamiskaebuse esitamisel, kaebaja on aga esitanud tuvastamiskaebuse. Tasutud riigilõiv 80 kr ei tagastata, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust(HKMS § 84 lg 4 p 2). Kohtunik: D.Maastik