2-06-32243/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-32243 Tsiviilasi M.L, M.H, H.H ja AS-i A hagi O AS-i vastu õigussuhte tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. novembri 2006.a määrus hagihinna määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L, M.H, H.H, AS-i A määruskaebus Resolutsioon
4. Jätta Harju Maakohtu
5. novembri 2006.a määrus muutmata.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata.
7. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
8. novembril 2006.a esitasid M.L, M.H, H.H ja AS A hagi Harju Maakohtule O AS-i vastu õigussuhete tuvastamiseks. Hagejad paluvad tuvastada, et H.H, M.L ja M.H on kostja nõukogu liikmed. Hagiavalduse kohaselt toimus
9. augustil 2006.a kostja erakorraline üldkoooslek, kus kandideerisid nõukogu liikmeteks J. P. V, Ü. K ja H.H. Kostja
10. oktoobri 2006.a korralisel üldkoosolekul kandideerisid nõukogu liikmeteks M.L ja M.H. Hagejad leiavad, et nad on kostja nõukogu liikmed. Esimese astme kohtu määrus
11. novembri 2006.a määras Harju Maakohus hagihinnaks 1.000.000 krooni ja kohustas hagejaid tasuma viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest täiendavat riigilõivu 36.750 krooni hagiavalduse esitamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 368 lõike 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid antud juhul vaidlustavad hagejad sisuliselt kostja üldkoosolekute otsuseid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejad on sõnastanud õigussuhte tuvastamise nõude 2 selleks, et vältida kohase nõude eest riigilõivu tasumist. Selline nõude „rüütamine“ ei ole Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-75-06 tähenduses lubatud. TsMS § 131 järgi on antud nõudelt riigilõiv 1/10 aktsiakapitali väärtusest. Kostja aktsiakapitali suurus on registrikaardi järgi 27.778.000 krooni, millest 1/10 on 2.777.800 krooni. TsMS § 131 lõike 3 kohaselt hagihinda ei loeta kõrgemaks kui 1.000.000 krooni. Seega määrab kohus hagihinnaks käesolevas menetluses 1.000.000 krooni. Riigilõiv summalt 1.000.000 on riigilõivuseaduse § 37 lõike 1 ja lisa 2 järgi 37.750 krooni. Riigilõivu tasumisel tuleb maha arvestada juba tasutud 1000 krooni. Seega tuleb tasuda riigilõivu 36.750 krooni. Määruskaebus Määruskaebuses paluvad hagejad Harju Maakohtu määruse tühistada ning määrata hagihinnaks 15.000 krooni. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sisuliselt on hagejad vaidlustanud kostja üldkoosoleku otsuseid ning on sõnastanud õigussuhte tuvastamise nõude selleks, et vältida kohase nõude eest riigilõivu tasumist. Hagejate sooviks ega tahteks ei ole vaidlustada ühtegi aktsiaseltsi üldkoosoleku otsust vaid paluvad just tuvastada, et üldkoosolek on teatud otsused vastu võtnud ja üldkoosoleku otsused on kehtivad. Hagejad ei saa kuidagi sõnastada oma nõuet sellisena, mis vastaks TsMS § 131 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul ei saaks hagejad saavutada oma eesmärki, milleks nad on õigussuhte tuvastamise nõude esitanud. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile ei ole kohane, kuna nimetatud määrusega lahendati asja, kus hageja oli esitanud nõude tuvastada hageja õigust saada hüvitist konkreetse rahasumma ulatuses. Hagi on esitatud õigussuhte tuvastamiseks TsMS § 368 lõike 1 järgi. Hagejad on ka põhjendanud, miks neil on õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Käesoleval juhul on hagejate M. L, M. H ja H. H kohustus ja õigus teostada kostja nõukogu liikmete ülesandeid. Sellise hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Seega tuleb hagihinna määramisel lähtuda TsMS § 125 lausest 2, mis sätestab, et kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks ning TsMS § 132 lõike 1 kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 15.000 krooni. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg. 5 ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu kaevatav määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. Määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Hagejad on esitanud hagi õigussuhte tuvastamiseks TsMS § 368 lõike 1 järgi. Kostja üldkoosolekute otsustest nähtuvalt (lk. 16-17) ei osutunud H.H (hageja 3) valituks nõukogu liikmeks ja otsust M.L (hageja 1) ega M.H (hageja 2) (lk. 18-24) valimiseks nõukogu liikme kohale vastu ei võetud. Määruskaebuse esitajate väidetega selles, et hagejate sooviks ega tahteks ei ole vaidlustada ühtegi aktsiaseltsi üldkoosoleku otsust, kolleegium ei nõustu. 3 Et hagejate kohtule esitatud taotlus on vastupidine kostja üldkoosolekute otsustele ja hagejate arvates on üldkoosolekute otsused kehtivad, leiab kolleegium, et maakohus leidis õigesti, et antud juhul vaidlustavad hagejad sisuliselt kostja üldkoosolekute otsuseid ja maakohus on tulenevalt TsMS § 131 lõikest 1 hagihinna õigesti määranud. Alles pärast seda, kui kohus on andnud hinnangu kostja koosolekute otsuste kehtetusele või tühisusele, saab kohus sisulise arutamise käigus otsustada, kas hagejad on tulenevalt Äriseadustiku § 299 lõikest 2 osutunud valituks kostja nõukogu liikmeteks. Urmas Reinola kohtunik