KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 5.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-52 Haldusasi A.L kaebus Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2006 korralduse nr 2432-k osalise tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 määrus nr 3-07-52 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. V ja N. L määruskaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 määrus ja jätta A.L esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD
- Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2006 korraldusega nr 2432-k määrati Tallinnas X asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa ning otsustati see ostueesõigusega erastada N. V 24/30 mõttelises osas ja N. L 6/30 mõttelises osas.
- A.L esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2006 korraldus nr 2432-k, välja arvatud korralduse p
- Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse täitmine. Kaebuse põhjenduste kohaselt omandas A.L koos N. V ühise tegutsemise lepingu alusel X asuvatest hoonetest kaasomandisse 24/
- A.L on hoonete kaasomanikuna jäänud ilma õigusest ostueesõigusega erastada X asuvate hoonete alune maa. A.L on esitanud Harju Maakohtule hagi, milles palub tunnistada oma omandiõigust 16/30 mõttelisele osale Tallinnas X asuvatest ehitistest. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik selleks, et N.V ei saaks enne omandisuhete korrastamist ehitiste teenindamiseks vajalikku maad ostueesõigusega erastada.
- Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-52 rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud, sest kui kolmandad isikud, kellele 3-07-52 vaidlusalune maatükk on otsustatud kaevatava haldusaktiga erastada, sõlmivad maa ostumüügilepingu ning nende omandiõigus kantakse kinnistusraamatusse, oleks raskendatud kaebuse esitaja õiguste realiseerimine temale positiivse kohtulahendi korral. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Määruskaebuses palub N. V tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 määrus. Riigikohus on oma lahendites nr 3-3-1-3-06, 3-3-1-10-06 ja 3-3-1-76-04 märkinud, et perspektiivitu kaebuse puhul esialgset õiguskaitset ei kohaldata. N.V on seisukohal, et A.L puudub käesolevas asjas kaitstav subjektiivne õigus tühistamiskaebuse esitamiseks HKMS § 7 lg 1 tähenduses. Kaebaja väidab, et Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2006 korraldus nr 2432 rikub tema kui X hoone väidetava kaasomaniku maa ostueesõigusega erastamise õigust. Ehitusregistri andmetel on kaasomanikeks N. V ja N. L. Kaebaja ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on hoone kaasomanik. Väidetavat ühise tegutsemise lepingut ei ole kaebaja kaebusele lisanud, kuigi halduskohtu pädevuses on ostueesõigusega erastamise asjades seisukoha võtmine omandamise tsiviilõigusliku aluse kohta (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-59-06 p 8 ja 11). Haldusakt ei saa rikkuda kaebaja õigusi ja vabadusi ka seetõttu, et kaebaja ei ole haldusorganilt maa ostueesõigusega erastamist kunagi taotlenud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „maa ostueesõigusega erastamise korra” (kord) p 7 ja 10 tuli vastav taotlus esitada hiljemalt 01.01.
- Vaidlustatud korralduse tühistamine ei taastaks mingeid kaebaja õigusi ega annaks kaebajale alust maad ostueesõigusega erastada. Kaebuse rahuldamist ei saa mingil juhul eeldada. Vaidlustatud korraldus on antud maareformi seaduse (MRS) ja maa ostueesõigusega erastamise korra alusel, mis näevad ette erastamisõiguse kaasomanikele. Kooskõlas korra p 10.2, 11.1, 13 ja 23 on maa ostueesõigusega erastamise eelduseks nõuetekohase avalduse esitamine ostueesõigusega erastamiseks (hiljemalt 01.01.1998), millele pidid olema lisatud tõendid ehitisele omandiõiguse tekkimise kohta. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et temal on kaasomandiõigus X hoonele. Ainsa tõendina on kaebaja esitanud Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse lepingulisel alusel omandiõiguse tunnustamiseks 16/30 mõttelisele osale Tallinnas X asuvatest ehitistest, milles kaebaja tunnistas, et väidetav ühise tegutsemise leping ei ole notariaalne. Antud asjas saab halduskohus anda hinnangu, kas kaebaja sai mittenotariaalse lepingu alusel hoonet erastada. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-3-1-59-06 p 8, et vallasasjaks oleva ehitise omandamine ei ole võimalik ilma notariaalse lepinguta. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus HKMS § 121 lg 2 sätestatud tingimus – otsuse täitmise võimatus või raskendatus. Korralduse tühistamine N.V suhtes ei ole seondatav kohtuotsuse täitmisega A.L osas. See, et kolmandale isikule ei võimaldata maad erastada, ei tähenda, et selline õigus saaks tekkida kaebajal. Kohtumääruses ei ole kaalutud kolmanda isiku õigusi võrreldes kaebaja õigustega, mistõttu määrus ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 11 ja HKMS § 25 lg-le 8 ja TsMS § 465 lg 2 p-le
- Omandireformi aluste seadus (ORAS) ja maareformi seadus annavad N.V maa erastamise õiguse. N.V on tekkinud usaldus kehtiva haldusakti suhtes. Kolmas isik on juba astunud samme maa ostueesõigusega erastamiseks – sõlmis SEB Ühispangaga laenulepingu ja kohustus erastatavale kinnistule seadma hüpoteegi. Praeguses erastamisstaadiumis ei ole kolmanda isiku omand vabas tsiviilkäibes käsutatav. Seetõttu maa erastamise takistamine ja omandile vabaturumajanduse mõttes normaalse staatuse loomise kinnipidamine riivab PS §-s 32 sätestatud omandiõigust. Kaebaja huvid ei saa kaaluda üles kolmanda isiku PS §-st 10 (õiguskindlus) ja §-st 32 (omandiõiguse kaitse) tulenevaid huve. 2
(4)3-07-52
- N. L palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2007 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. N.L on seisukohal, et tal on õiguspärane ootus, et pärast vaidlusaluse korralduse andmist erastatakse X ehitisalune maa temale. A.L puudub HKMS § 7 lg 1 sätestatud alus kaebuse esitamiseks. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) ja MRS alusel erastatakse maa ehitise omanikule. A.L ei ole X omanik.
- Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse ökonoomika põhimõttest lähtuvalt oli otstarbekas peatada vaidlustatud korralduse täitmine. Harju Maakohus ei ole veel läbi vaadanud kaebaja hagi omandiõiguse tunnustamise nõudes tsiviilasjas nr 2-06-
- Käesoleva haldusasja tulem ja ka edasine maa ostueesõigusega erastamise menetlus sõltub nimetatud tsiviilasja lahendist. Halduskohtul ei olnud põhjust pidada A.L kaebust ilmselgelt põhjendamatuks, sest kaebaja õiguste pöördumatu rikkumise ohu kõrvaldamise vajadus ja kohtuotsuse täitmise võimaluse tagamine kaaluvad üles määruskaebuste esitajate omandi vaba käsutamise ajutised piirangud.
- A.L ei nõustu määruskaebustega. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja õigusi, sest sellega otsustati määrata X asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa ja selle ostueesõigusega erastamine selliselt, et maa otsustati erastada 24/30 mõttelises osas ainult kaebaja endisele elukaaslasele N.V. Kaebaja omandas koos N.V ühise tegutsemise lepingu alusel X asuvatest hoonetest kaasomandisse 24/
- Ühise tegutsemise lepingu olemasolu on kirjalikult tõendatud tsiviilasjas nr 2-06-32427 tõendina esitatud N.V poolt allkirjastatud võlakirjaga. Kaebaja on hoonete kaasomanikuna jäänud põhjendamatult ilma õigusest ostueesõigusega erastada X asuvate hoonete alune maa. Määruskaebuse lahendamisel ei saa kohus hakata lahendama tsiviilõiguslikke küsimusi ning anda hinnangut kaebuse põhjendatusele, seepärast tuleb jätta tähelepanuta N.V väited kaebuse väidetava perspektiivituse kohta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääks kaebaja erastatava maa omanikuna kinnistusraamatusse kandmata sõltumata sellest, kas kaebaja saavutab omandiõiguse tunnustamise. See tähendaks kaebaja õiguste pöördumatut rikkumist, sest kohtuotsus ei oleks täidetav. Käesolevas asjas ei esine selliseid kaalukaid argumente kolmandate isikute õiguste ja vabaduste piiramisest, mis kaaluksid üles kaebuse esitaja olukorra halvenemise kohtumenetluse ajal.
- Tallinna Halduskohtu 21.02.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-52 jäeti N.V ja N.L määruskaebused rahuldamata ja edastati need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb tühistada ja A.L esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
- Riigikohus on oma määruses nr 3-3-1-3-06 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus ning kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb kõigepealt kindlaks teha kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Käesolevas asjas väidab kaebaja, et vaidlustatud korraldus rikub tema kui ehitiste kaasomaniku maa ostueesõigusega erastamise õigust. Samas ei ole kaebaja lisanud kaebusele ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et ta on X asuvate hoonete kaasomanik. Kui kaebaja ei ole ehitiste kaasomanik, ei saa ehitiste aluse maa ostueesõigusega erastamine kolmandatele isikutele tema õigusi rikkuda ning kaebajal puudub kaebeõigus HKMS § 7 lg 1 3
(4)3-07-52 mõttes. Kaebaja on küll maakohtule esitanud hagi N.V vastu omandiõiguse tunnustamiseks, kuid ainuüksi hagi esitamise fakti pinnalt ei saa eeldada kaasomandi olemasolu.
- Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtul võimalik hinnata asjas tähtsust omavaid tsiviilõiguslikke asjaolusid sarnaselt haldusorganiga juhul, kui seadus ei näe ette, et vastav tsiviilõiguslik asjaolu kuulub tuvastamisele tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-59-06, p 10). Hindamaks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse põhjendatust, on halduskohus pädev andma eelhinnangu kaebaja poolt ehitiste omandiõiguse tõendamiseks esitatud tõenditele ja asjaoludele ka siis, kui hagi omandiõiguse tunnustamiseks on maakohtu menetluses. Vastasel korral saavutaks kaebaja pelgalt vastava hagi esitamisega esialgse õiguskaitse kohaldamise sõltumata kaebuse võimalikust perspektiivitusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel poleks tagatud selle eesmärgipärasus ja proportsionaalsus.
- Kaebaja väitel on kaasomand X asuvatele vallasasjadest ehitistele tekkinud ühise tegutsemise lepingu alusel, mis on sõlmitud suulises vormis ning omandi tekkimist soovib ta lisaks N.V võlakirjale ning ehitiste remondiks tehtud kulude kandmist tõendavatele dokumentidele tõendada tunnistajate ütlustega. AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kuna ehitise kui vallasasja omandiõiguse üleandmise leping peab olema vormistatud notariaalselt, ei saa omandiõiguse tekkimist tõendada tunnistajate ütlustega ega muude kirjalike tõenditega. Seega tuleb esitatud kaebust praeguses staadiumis pidada perspektiivituks, sest kaebaja pole siiani esitanud lubatavaid tõendeid (TsMS § 238 lg 2), millest nähtuks tema omandiõiguse tekkimine X ehitistele. Ilmselgelt perspektiivitu kaebuse korral esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Lauri Madise Lilianne Aasma Viive Ligi 4
(4)