Obsah (7)

§ 633§ 632§ 403§ 405§ 438§ 61§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-6825/33 ( endine nr 2-11568/05) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 22. detsembe

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele . Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale "Pakkumine", mida aktsepteeris kostja allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega . Kostja kasutas AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 16.01.2001.a on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 1652.66 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis IV , vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 - 28.02.2001 on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas AS ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1652.66 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud . Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 % , viivituse periood 1612 päeva, 16.01.2001.a. kuni 18.06.2005.a. on viivis 2787.13 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1652.66 krooni. Hageja palub kostjalt MS hageja OÜ kasuks välja võlgnevus ja viivised kokku 3305.32 krooni, riigilõivu summas 280 krooni ning OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 167.27 krooni. Lihtsustatud menetluse võib kohus määrata

§ 403kohaselt poolte nõusolekul, § 404 ja 405 kohaselt kohtu määramisel.

Arvestades eelmenetluses esile toodut on kohus asja määranud läbivaatamisele kirjalikus menetluses

§ 405lg 1 kohaselt .

Kostja jäi oma vastuväidetes toodud seisukohtade juurde . Hageja jäi hagiavalduses toodud asjaolude ja nõude juurde. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, 11.06.2000.a. sõlmis kostja mobiiltelefoniside lepingu, tasudes ettemaksu, kuna telefoniside osutus ebasobivaks, siis ei kasutanud kostja nimetatud telefoniteenust, informeeris müüjat lepingu lõpetamisest ja tasus lepingust tulenevad maksed. Säilinud ei ole ühtegi maksekviitungit, möödunud on kuus aastat. Lepingu lõpetamise teadet ei ole posti teel saanud, leping oli juba eelnevalt lõpetatud. Hageja ei ole kuue aasta jooksul edastanud ühtegi võlateadet ega saldovõrdlust., mis on kohustuslik arvestades raamatupidamisseadust ja järgides head raamatupidamistava. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Hagiavalduse kohaselt oli kostja käitumine võlgnevuse mittetasumisel õigusvastane, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Nimetatud kuumakse ja telefoniteenuste eest tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, ning ilmnes ka pakkumusest ja üldtingimustest. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis kostjaga Q-GSM lepingu nr 10059578, 12.07.2000.a., mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus mobiiltelefoni teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingust nähtub, et kostja on 12.07.2000.a. kinnitanud oma allkirjaga, et on tutvunud vastavate tingimustega, samuti nähtub pakkumisest, et ettemaksu on tasutud 593.00 krooni ning kuumaksu summa on 55.00 krooni. Kohus loeb kostja vastuväited, et ta teavitas müüjat lepingu lõpetamisest, tasudes kõik maksed , paljasõnaliseks. Ühtegi tõendit ei ole ta esitanud ega hageja poolt arvetel 868737, 922560, 956495, 1015193, esile toodut ümber lükanud. Arvetel on kajastatud kuumakse suurus ning kohalikud kõned ja võrgusisesed kõned . Arveldusperioodil 26.
4. kuni 25.07.2000.a. on kostja sooritanud kõnesid kokku 149, arveldusperioodil 26.07 kuni 25.08.2000 sooritanud ühe kõne, hilisema perioodi eest ei ole kõnede eest tasu arvestatud. Oma allkirjaga lepingul on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi, punkt 5.1.7 kohaselt on kostja kohustatud maksma tasud ka lepingu sulgemise perioodi eest, punkt 8.5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma kuutasud lepingu lõppemiseni. Üldtingimuste punkt 7.12 kohaselt juhul kui tähtajaline leping lõpetatakse arvete mittetasumise tõttu lepingu punkti 9.2 alusel, on õigus nõuda kuutasusid tähtaja järelejäänud osa eest. Hagetav võlgnevus koosneb telefonimaksetest ja kõneteenustest ning leppetrahvist 500 krooni. Kuna konkreetseid kõneeristusi ei ole kostja ümber lükanud ega tõendanud, et ta teenust ei kasutanud või ei kasutanud sellises ulatuses, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele kuutasud ja kõneteenuste eest 1152.66 krooni. Asjaolu, et ta ei ole saanud arveid, et vabasta iseenesest lepingulise kohustuse täitmisest, mille ta võttis lepingu sõlmimisega, küll on arvestatav arve kättesaamine/ mittekättesaamine võimalikus viivise nõudes. Kohus ei pea põhjendatuks leppetrahvi nõuet 500 krooni ulatuses, trahvi suuurust ei ole kokku lepitud, nimetatu ei tulene hageja poolt viidatud 11.06.2000.a. teadaandest ega lepingu punktidest 4.1.11 ja 8.5, seega puudub alus leppetrahvi väljamõistmiseks. Kostja on esitanud hagile vastuväited kogu nõude ulatuses, seega ka viivisesummat ei tunnistanud. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole ta kätte saanud hageja poolt saadetud arveid. Kohtule esitatud tingimuste punkt 6.1.10 kohaselt oli teenuse osutaja kohustatud postitama regulaarselt arveid ja informeerima võlgnevusest. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 191 lg 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist, § 194 näeb ette viivise vähendamise võimaluse. Kohus võib viivist vähendada TsK § 194 lg 1 kohaselt kui viivis on ülemäära suur arvestades võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, varalist olukorda. Kohus asub seisukohale, et viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, makse tasumine on sõltuvusse seatud arve saamisest, kuivõrd pooled on kokku leppinud maksete tasumised arvete esitamisel, hageja ei ole tõendanud, mil kostja on maksenõuded kätte saanud, milline on maksetähtpäev ja kuidas on kujunenud viivise arvestus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud

§ 61

lg 1 p 1 alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 57.65 krooni ja

§ 60lg 1 kohaselt lõivu 105 krooni.

Liili Lauri kohtunik