KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-40 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi OÜ V hagi E AS vastu kahju hüvitamiseks (101 181, 32 krooni saamiseks) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.04.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ V apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 7. detsember 2006. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ V, esindaja adv Marko Paabumets, kostja E AS, esindaja Alo Kose RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 06.04.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. OÜ V esitas 20.06.2005 kohtule hagi E AS vastu, paludes peale nõude korrigeerimist kostjalt välja mõista 101 181, 32 krooni (tl 236-239, 300-301). Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt elektrienergiat 07.04.1997 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu alusel. Tarbimiskohta Tallinnas x oli paigaldatud kaks elektriarvestit (nr 54963200 ja nr 55627734). Pooled uuendasid lepingut 18.06.2002 (tl 16, 17, 99-105). 21.10.2002 sai hageja teada, et on tasunud ka AS-i L elektritarbimise eest. Kostja töötaja avastas, et AS-i L elektriarvesti nr 0077526 on ühendatud läbi hageja elektriarvesti nr 54963200. Selle kohta on 03.10.2002 koostatud akt (tl 10). 22.10.2002 ühendati AS-i L elektriarvesti eraldi vooluvõrku, mille kohta kostja töötaja koostas akti (tl 11). Seega on ajavahemikul 23.04.1998 kuni 21.10.2002 AS-i L elektritarbimise eest maksnud nii AS L ise kui ka hageja. Topeltmõõtmise tõttu sai kostja topelttasu. 2. Kostja hüvitas hagejale kahju ajavahemiku 01.04.2002 kuni 21.10.2002 eest summas 22 434, 04 krooni (tl 14). Perioodil 01.05.1998 kuni 21.10.2002 tarbis hageja elektrienergiat kostja arvete kohaselt 606 520 kWh (öine + päevane) summas 514 290, 55 krooni ja AS L 187 296 kWh, seega 48% hageja elektri kogutarbimisest. Keskmine tasutud 1 kWh hind on 0,66 krooni. Seega on hageja enammaksnud 123 615, 36 krooni, millest on kostja hüvitanud 22 434, 04 krooni. Kostja poolt ei ole fikseeritud kadusid, tõendamata on hageja poolt plommide kõrvaldamine või rikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et topeltmõõtmist poleks hagis näidatud perioodil toimunud. Hagejal puudus võimalus vooluahelate, plommide ja vooluringi muutmiseks. Hageja oli seiskohal, et toimunu eest lasus kontroll kostjal. Kostja vastuväited 3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas, et teadmata põhjusel ja ajast on toimunud topeltmõõtmine. Kostja tegi tagasiarvestuse perioodi 01.04.2002 kuni 21.10.2002 eest summas 22 434, 04 krooni, arvestades hageja ja AS-i L keskmist tarbimist. Hageja ei ole millegagi põhjendanud, et topeltmõõtmise algus oli 23.04.1998. Kostja ja AS L sõlmisid elektrienergiaga varustamise lepingu 11.11.1997. Pooled uuendasid omavahelist lepingut 18.06.2002 ja sel kuupäeval koostati mõõtepunkti kinnitamise akt. Kostja töötaja ei märganud kontrollimisel mingeid kõrvalekaldeid. 21.08.2002 teatas x majahaldaja kostjale elamu sisevõrgus toimunud rikkest, mille kõrvaldamiseks oli vaja eemaldada kostja poolt paigaldatud plommid. Kostja töötaja käis 26.08.2002 uuesti plommimas ja visuaalsel vaatlusel rikkeid ei märganud. 17.09.2002 avastas kostja töötaja, et AS-i L (kohvik
- x)elektrienergia tarbimine käib läbi hageja elektriarvesti. Tegemist oli olukorraga tarbija võrgus, mis ei puutunud kostja vastutusalasse. Vastavalt hageja soovile teostati ümberkorraldus elektrivõrgus kostja töötaja poolt, kes vormistas selle kohta vastava akti 21.10.2002. 4. Kostja on veendunud, et varasemalt ei toimunud topeltarvestust, mille kinnituseks on AS-i L arved, millelt nähtub, et samal ajaperioodil on hageja elektrikulu olnud tunduvalt väiksem kui AS-il L. Kostja on veendunud, et AS L elektritarbimise mõõtmine läbi hageja arvesti ei olnud põhjustatud kostja tegevusest ega tegevusetusest ja ei toimunud kostja omanduses ega valduses olevas võrgus. Perioodil 01.01.1994 kuni 04.04.1999 kehtinud majandusministri määruse nr 49 „Elektritarbimise korraldamine”, sh „Elektrienergia tarbimise eeskirja” (edaspidi eeskiri) p 3.1 kohaselt pidi tarbija tagama oma elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise ning p 9.4 järgi lasus vastutus tarbijal. Alates 09.02.1999 reguleerisid eelnimetatud suhteid tüüptingimused, mis on viidud kooskõlla 01.07.2002 kehtima hakanud võlaõigusseadusega. Kostja teeninduspiir tarbimiskohas x asub kuni tarbijate liitumispunktis, s.o toitekaablite väljundiklemmidel liitumiskilbis. Majade sisevõrgud ei kuulu kostjale ega ole kostja valduses, mistõttu ei vastuta kostja tarbija sisevõrkudes toimuvate rikete, ümberkorralduste ega ümberehituste eest. Kostja ei ole teinud mingeid muudatusi hagejale kuuluvas võrgus ilma hageja palveta. Kostja kinnitab, et hageja arvestusseadmed (arvesti, trafod, kaitsmed jne) olid paigaldatud korrektselt ja arvesti luges korrektselt hageja poolt ostetud energiat. Kostja peab tagama mõõtesüsteemide korrasoleku isegi juhul kui need asuvad liitumispunktist kostja pool. Kostja ei kontrolli tarbija elektrivõrku ja tema erinevaid vooluahelaid. Hageja ei ole kostjat teavitanud rikke olemasolust. 5. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju. Väidetava kahju suuruse arvutamine tavapärase lahutamistehte abil ei ole võimalik, kuna hageja ja AS-il L olid erinevad elektritariifid. Kostja arvates puudub hagejal kahju üldse. Kostja on teostanud hagejale enammakstu osas tagasiarvestuse. Hageja nõuab sisuliselt osa ostetud elektrienergia eest tasutud raha tagasi, aga elektrienergia on ta kätte saanud. Tähtsust ei oma, kas selle sisevõrgust tarbis hageja või keegi kolmas isik. Kostja on lepingut korrektselt täitnud, hooldanud ja korras hoidnud talle 2 kuuluvat võrku kuni teeninduspiirini. Maakohtu otsuse põhjendused 6. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidluse lahendamisel juhindus kohus VÕSRakS § 12 lg-st 2, mille kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsK § 222 sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt. Kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline s.o puudulik täitmine, sh mittekvaliteetne täitmine. Tsiviilõigusliku vastutuse järgnemiseks on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kasvõi ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. Vaidlust ei ole selles, et hageja ostis kostjalt elektrienergiat alates 07.04.1997 lepingu alusel. Elektrienergia mõõtmiseks oli paigaldatud tarbimiskohta Tallinnas x kaks arvestit (54963200 ja 55627734), hageja valduses on I korruse ruumid. Lepingu p 4.2.2 järgi kohustus hageja kui tarbija võtma täitmiseks elektrienergia tarbimise eeskirja ja elektrienergiat käsitleva seaduse ja selle alusel vastuvõetavad õigusaktid. 09.02.1999 kinnitatud elektrienergia ostu-müügi üldtingimuste 1. jaotises on selgitatud mõisted sh liitumispunkt ja mõõtepunkt. Üldtingimuste p 3.1 sätestab müüja kohustuse varustada ostja tarbimiskoha liitumispunkti elektrienergiaga. Sama sätestab 08.04.2002 kinnitatud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused (tl 125). 7. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja teeninduspiir tarbimiskohal X asub kuni tarbijate liitumispunktis, s.o toitekaablite väljundiklemmidel liitumiskilbis. Majade sisevõrgud ei kuulu kostjale ega ole kostja valduses, mistõttu ei vastuta kostja tarbija sisevõrkudes toimuvate rikete, ümberkorralduste ega ümberehituste eest. Kostjal puudub sellekohane teave ja tarbijal puudub kostja teavitamise kohustus. Kostja ei ole teinud mingeid muudatusi hagejale kuuluvas võrgus ilma hageja palveta. Kostjal puudub sissepääs hageja ruumidesse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teostanud mingeid töid, mille käigust oleks olnud võimalus muuta hageja vooluvõrku, mille tulemusena oleks tekkinud topeltmõõtmine. Kostja on teostanud regulaarset kontrolli veendumaks mõõtesüsteemide korrasolekus ja teostanud liitumispunktide hooldust. Kontrolltööde käigus avastati hageja ja AS L vooluvõrgus topeltmõõtmine (tl 105). Kohtuotsuse kohaselt ei olnud alus kahelda, et kostja ei teostanud arvestusseadmete (arvesti, trafod, kaitsmed jne) paigaldamist nõuetele vastavalt. Kostja peab tagama mõõtesüsteemide korrasoleku isegi juhul kui need asuvad liitumispunktist kostja pool. Kostjal ei lasu kohustust kontrollida tarbija elektrivõrku ja tema erinevaid vooluahelaid. Kontroll lasub seega hagejal kui tarbijal. Hageja kui juriidiline isik oleks pidanud leidma vastava eriala spetsialisti, kes oleks kontrollinud tema valduses olevates ruumides elektrivõrku ja vooluahelaid. Kontrolli teostamine oleks olnud eriti mõistlik pärast seda, kui AS L elektrienergia tarbimine läks iseseisvasse vooluvõrku. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks keeldunud hageja palvel kontrolli teostamast. 8. Eeskirja p 3.1 kohaselt pidi tarbija tagama oma elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise ning p 9.4 järgi lasus vastutus tarbijal endal. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejal kui tarbijal lasus hoolsuskohustus hoida korras elektriseadmed. Sellest tulenevalt pidi hageja üles näitama hoolsust seadmete hooldamisel rikete olemasolu kahtluse korral. Hageja ei suutnud kohtule veenvalt selgitada, miks ta ei märganud seoses AS L iseseisvale vooluvõrgule minemisel elektrihulga igakuise tarbimise mitte muutumist. Kohus leidis, et topeltmõõdetud elektrihulk on kogumis arvestatav ning see ei saaks jääda märkamatuks ka 3 kuude lõikes, eriti hagejale, kes ise esitas kostjale arvesti näite. Kohus leidis, et hagejal oli võimalus teavitada kostjat koheselt 1998. a arvesti topeltmõõtmisest, kui see oleks toimunud. Kohus pidas paljasõnaliseks hageja väidet, et topeltmõõtmine sai alguse AS L lepingu sõlmimise kuupäevast 23.04.1998. Kohtule esitatud arvetest ja arvestustest nähtub, et hageja elektritarbimine on kuude lõikes suhteliselt erinev, s.h pärast vaidlusalust perioodi (tl 15-75, 107-120). Võrreldes hagejale esitatud elektriarveid AS-le L esitatud arvetega, ilmneb, et hagejale esitatud arved on sageli väiksemad võrreldes AS-i L omadega (tl 107, 108, 120, 122-124, 142-226). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et topeltmõõtmist ei toimunud, kuna on välistatud võimalus, et hageja elektrikulu oli miinuses. Kohtule ei ole esitatud tasaarvestuste kohta eelmärgitud ajaperioodil ühtegi tõendit, mistõttu on välistatud hageja elektritarbimine miinuses. 9. Hageja ei tõendanud kahju olemasolu, kostja kohustise mittetäitmist ja selle õigusvastasust. TsK §-s 222 nimetatud eelduste puudumise tõttu jääb hagi rahuldamata. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et kostja on võtnud omaks topeltmõõtmise perioodil 01.04.2002 kuni 21.10.2002 ja tasaarveldanud summas 22 434,04 krooni. Samas peab kohus piisavaks kostja arveldusspetsialisti arvestusi (tl 106-121). Eelnimetatu ei tõenda kahju olemasolu hagi osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused 10. Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt on kohus jõudnud tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades väärale järeldusele. 11. Kohtu järelduse, et eeskirja (elektrienergia tarbimise eeskiri) p-de 3.1 ja 9.4 järgi pidi tarbija tagama oma elektriseadmete korrashoiu ja vastutus lasus tarbijal, lükkab ümber tüüptingimuste p 5.2, mille kohaselt ei taga võrguettevõtja liitumispunktist ostja pool olevate elektripaigaldiste korrasolekut, v.a mõõtepunktides paiknevad võrguettevõtja mõõtesüsteemid. Käesoleva vaidluse esemeks on just mõõtesüsteemid. Ka kohus leidis, et kostja peab tagama mõõtesüsteemide korrasoleku isegi juhul kui need asuvad liitumispunktist kostja pool. Sellest tulenevalt on väär ka kohtu järeldus, et kostjal ei lasu kohustust kontrollida tarbija elektrivõrku. Seda, et kostja on pidanud mõõtesüsteemide korrashoidmist enda kohustuseks, näitab, et ta on teostanud regulaarset kontrolli, veendumaks mõõtesüsteemide korrasolekus. Hagejalt ei saa eeldada kontrollimise kohustust, kui kostja seda niikuinii täidab. Hageja usaldas kostjat kui spetsialisti. Seega peab kostja vastutama arvestite näitude ebaõigsuse ja selle eest, et topeltmõõtmine avastati alles oktoobris 2002, kui hagejale oli juba tekkinud kahju 101 181, 32 krooni. Kui kostja oleks taganud mõõtesüsteemise korrasoleku, poleks hagejale kahju tekkinud. Kohus ei hinnanud ega seadnud kahtluse alla hageja poolt esitatud arvestust, mille alusel selgub topeltmõõtmise tulemusena hageja poolt kostjale enammakstud summad. Tõendatud pole, et AS-i L elektrinäidud vastavad tegelikkusele. Kohus ei põhjendanud, kuidas saab olla erinev tarbimine seotud topeltmõõtmise mittetoimumisega. Kohus ei ole ümber lükanud hageja seisukohta selles, et topeltmõõtmine toimus alates aprillist 1998. Topeltmõõtmine toimus kuni 22.10.2002, mil AS-i L elektriarvesti lülitati eraldi vooluvõrku. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks vooluvõrku muutnud. Apellant on tegutsenud heas usus ega ole nõudnud kostjalt leppetrahvi ega viivist, vaid üksnes enammakstud summade tagastamist. Vastus apellatsioonkaebusele 12. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kohtuotsuse muutmata. 4 Ringkonnakohtu seisukoht 13. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi, sest nõustub nendega. 14. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei vastuta majade sisevõrkudes toimuvate rikete ja ümberkorralduste eest. Asjaolu, et kostjal lasub kohustus tagada võrguettevõtja liitumispunktist ostja pool olevate elektripaigaldiste korrasolek juhul, kui mõõtepunktides paiknevad võrguettevõtja mõõtesüsteemid, ei võimalda teha järeldust kostja vastutuse kohta. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kaevatav kohtuotsus on selles osas vastuoluline. See, et majade sisevõrgud on väljaspool kostja teeninduspiiri, ei tähenda, et kostja ei peaks tagama mõõtesüsteemide korrasoleku isegi juhul, kui need asuvad liitumispunktist tarbija pool. Sellest ei tulene aga kostja kohustust (ja vastutust) kontrollida tarbija elektrivõrku ja tema erinevaid vooluahelaid. Maakohus on selle kohta oma seisukoha öelnud ning ringkonnakohus nõustub sellega. Seetõttu on ebaõige ka eelnevale tuginev järeldus, et kostja pidi vastutama arvesti näitude õigsuse eest. Antud juhul ei ole tuvastatud, et mõõtesüsteem ei olnud korras. Tarbija sisevõrk mõõtesüsteemi hulka ei kuulu. Õige on kaebuses sisalduv viide keelule, mille kohaselt puudus hagejal õigus arvesteid paigaldada või teha nendega muid toiminguid (eemaldada plomme jne), mis aga ei tähenda, et tuvastatud topeltmõõtmine oleks tingitud arvesti ebaõigest paigaldamisest. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud elektrienergia ostu-müügi üldtingimustele ning lähtunud muuhulgas ka neis sisalduvatest mõistetest. 15. Muudatus, mille tulemusel läks AS L (kohvik
- x)elektritarbimine teadmata perioodil läbi hageja elektriarvesti, tehti tarbijale kuuluvas sisevõrgus, mitte kostjale kuuluvas mõõtesüsteemis. Apellandi teistsugune käsitlus ei ole õige. See, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja või kolmandad isikud oleksid muutnud elektrivõrku, mille tulemusel oleks vooluahel muutunud, ei võimalda teha järeldust, et seda tegi kostja. Maakohus, tuginedes poolte esiletoodud asjaoludele ja asjas esitatud tõenditele, leidis õigesti, et toimunu eest kostja ei vastuta. Kolleegiumil ei ole alust teha vastupidist järeldust. Kostjal ei lasunud kohustust kontrollida hageja kui tarbija elektrivõrku ega selle vooluahelaid. Tarbija sisevõrgus tehtud muudatuste eest kostja ei vastuta. Kohtule esitatud tõendite põhjal oli ilmne, et vaidlusalune muudatus toimus tarbija sisevõrgus ja väljaspool kostja vastutusala. 16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda (kuni 31.12.2005 kehinud TsMS § 60 lg-d 1 ja 8). Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar 5