2-05-2920/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-2920 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasi AS * hagi U.S vastu 50700 kr saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.09.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.S apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad AS * (registrikood xxxxxxxx), esindaja Katrin Martinson U.S (IK xxxxxxxxxxx), esindaja Ants Kuningas RESOLUTSIOON
2. Jätta Harju Maakohtu 29.09.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
4. AS * esitas 16.06.2005 hagi Harju Maakohtusse U.S vastu võlgnevuse 50 700 krooni väljamõistmiseks.
5. Hageja ja kostja sõlmisid 18.08.1997 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu nr 0058239 (edaspidi Leping). Nimetatud lepingus leppisid pooled kokku, et kostjale väljastatud magnetkaardi ja PIN koodi kasutamisel saab kostja pangakontolt sularahaautomaadi vahendusel välja võtta sularaha kostja pangakontol olevate vahendite ulatuses.
6. Lepingu punktide 7.
7. ja 7.
8. kohaselt kohustus kostja hoidma lepingu alusel väljastatud kaarti hoolikalt, mitte andma seda teistele isikutele ning hoidma saladuses ja kaardist eraldi kaardiga seotud PIN-koodi.
9. Lepingu punkt 8.
10. kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku kaardi kasutamisega seotud kulutuste tasumises, sealhulgas ka selliste summade osas, mis selguvad lepingu lõppemisest ühe kuu jooksul.
11. 15.08.1997 tasus AS K kostja kontole 51 300 krooni ning
12. ja
13. augustil on kostja kontolt VISA Electron pangakaardiga automaadist välja võetud 102 000 krooni.
14. Kostja tagastas pangakaardi pangale 06.09.
16. Hageja leiab, et kostja on rikkunud Lepingu punkti 8.1, kuna pole tasunud hagejale kaardiga seotud kulutusi ega kaardi kasutamisega seotud summasid.
17. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Hageja lepingulisele alusele tuginev nõue on aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist.
18. Kostja leiab, et temaga ei ole sõlmitud laenu ega muid krediteerimislepingud, mistõttu hagis esitatud väidetavat nõudesummat ei ole võimalik nõuda lepingulisele alusele tuginedes.
19. Hageja ei ole suutnud tõendada väidet, et tehingud kostja kontol olevate vahenditega on sooritatud kostja PIN koodi kasutades.
20. Leping ei sisaldanud hageja õigust kostjat krediteerida, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldada lepingu täitmisele kohustamise või lepingust tulenevate kulutuste hüvitamise nõudena. Esimese astme kohtu otsus
21. Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja U.S AS * kasuks 50 700 krooni ja kohtukulu 3750 krooni.
22. Nõuet piisavalt tõendavaks tõendiks tuleb lugeda konto liikumise aruannet, millelt nähtub selgelt, et kostja on välja võtnud summad, mis ületavad konto vabade vahendite jäägi.
23. Kostja seletuste kohaselt ei ole ta pangakaarti ega PIN koodi andnud kolmandatele isikutele ega ole rikkunud Lepingu punkte 7.
24. ja 7.2., järelikult pidi kostja tegema vaidlusalused tehingud isiklikult. Konto omaniku kohustus on tasuda pangale kõik kaardiga tehtud kulutused ja muud kaardiga seonduvad summad.
25. Konto tegelike rahaliste vahendite ületamine hageja infosüsteemi eripära tõttu seoses tehniliste ümberkorraldustega ei anna õigustust kasutada rahalisi vahendeid enam, kui neid kontol on ja seega ei pea kohus õigeks ka TsK § 229 kohaldamist.
26. Hageja poolt vaidlusaluse summa käsitlemine võimaliku pangapoolse krediidina ei ole kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja on seetõttu ainetu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
27. U.S esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
28. Hageja on esitanud hagi lepingulisele alusele tuginedes, nõudes kostjalt kaardiga seotud kulutuste tasumist kui lepingulise kohustuse täitmist. Poolte vaheline deebetkaardi kui maksevahendi kasutusleping kehtis perioodil 18.08.1997 kuni kaardi sulgemiseni 2 06.09.
29. Lepingu üldtingimuste punkt 8.
30. kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hagejal on õigus kostja vastu nõudeid esitada sealhulgas summade kohta, mis avalduvad üks kuu peale lepingu lõppemist. Aegunud on ka hageja lepingust tulenev kaardiga seotud kahju kinnipidamise õigus (p 8.2.), sest vastava nõude esitamise tähtaeg on samuti möödunud. Esitatud nõue on aegunud poolte vahelise lepingu alusel.
31. Kohus on väljunud hagi piiridest. Kuigi kumbki pooltest ei ole rajanud väiteid ega ka vastuväiteid Lepingu p 5.3 kohta, on kohus pidanud vajalikuks hageja seisukohta nimetatud lepingupunkti alusel kaitsta.
32. Kohus on jätnud kostja väited ja neid kinnitavad tõendid arvestamata, seejuures põhjendamata hindamata jätmise alust. Kostja esitas õigusliku vastuväite, et lepinguline alus, mille alusel hageja nõude esitas, ei ole kohane antud nõude suhtes, sest hageja poolt on nõue esitatud Lepingu punkt 8.
33. kohustuse täitmise nõudena. Vaidlusaluses nõudes ei ole tegemist kaardiga tehtud kulutuste eest tasumisega, samuti ei tulene nõue kaardi teenustasust ja muust kaardiga seonduvast summast, sest sissenõutav summa ei seondu mitte kaardiga, vaid pangakonto vahenditega. Kohus jättis osundatu tähelepanuta ja kehtiva õiguse rakendamata, sealjuures vastavat otsustust põhjendamata.
34. Hageja väidab hagis, et kostjal oli võimalus kontot kasutada ka suuremas summas kui kontol olevad tegelikud rahalised vahendid. Samuti väitis hageja esindaja, et vastav võimalus tekkis
35. isikust tulenevatel asjaoludel, mida isegi pank ei teadnud. Seega on hageja esindaja viidanud, et hageja ise või kolmas isik põhjustas ebakorrektsuse, mille tulemusena on apellandi pangakontol kajastatud negatiivne seis. Apellant leiab, et juhul, kui keegi isik saab alusetult õiguse kasutada panga vahendeid üle kontol oleva rahasumma, st ei oma vastavaks õiguseks krediidi- või laenulepingut, ei saa nimetatud summasid sisse nõuda kaardiga seotud rahasummade tähenduses, vaid lepinguväliste kohustuste õigusinstituudi alusel.
36. Hageja väidab, et tehingud kostja kontol olevate vahenditega on sooritatud kostja PIN koodi kasutades. Hageja ei ole vastavat väidet suutnud tõendada. Konto väljavõte ei ole tõendiks, millega saab tõendada asjaolu, et kontol toimunud liikumine oleks põhjustatud kostja PIN koodi kasutamisest. PIN koodi kasutamist saab tõendada ainult sularahaautomaadi ja kaardikeskuse vahelise kaardi autoriseerimise toimingu alusel. Hageja ei ole vastavaid dokumente esitanud, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks, et kostja ei ole vaidlusaluseid tehinguid sooritanud ja ei ole vaidlusalust raha saanud. Kohus ei ole kostja vastavaid väiteid hinnanud tõenditega seoses ja on jätnud põhjendamata, miks kostja väited ei ole tõendatud.
37. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt kostja tagastas pangakaardi ja esitas hagejale avalduse konto sulgemiseks ja missugusele asjaolule hageja ei ole vastu vaielnud. Asjas on tõendamata, et kostja kontol üldse oli negatiivne seis ja kui selline seis kontol tekkis, miks siis hageja ei võtnud kostjaga ühendust tervelt 7 aasta jooksul. Panga esindaja ei vaidlustanud kostja poolt pangakaardi tagastamist ja avalduse kirjutamist pangale 06.09.
39. Kohus on täiendavalt ise välja mõelnud tsiviilasja asjaolusid, missugune tegevus kahjustab oluliselt apellandi põhiõigust objektiivselt õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele. Hageja ega kostja poolt ei ole antud ütlusi antud suuremahuliste infotehnoloogiliste tööde kohta, millele kohus viitab. Samuti ei ole kohtu poolt väidetud asjaolud üldtuntud asjaolu tähendusega, kusjuures kohus isegi ei viita allikale, millest kohus on lähtunud. Otsuses nimetatud asjaolusid ei ole ka ühegi tõendiga tõendatud.
40. Teiseks on kohus väitnud, et: „Tehingu raamatupidamise number (TRX) on kõikidel konto liikumise aruandel näidatud tehingutel erinev.” Kostjale jääb arusaamatuks, kuskohast kohus võttis nimetatud seletuse. Hageja ei suutnud kohtus selgitada pangakonto väljavõttel olevate tehingute ja numbrite tähendusi. Kordagi ei selgitanud hageja esindaja 3 mitte midagi seoses TRX tähistusega. Hageja ei esitanud nõude kaitseks ka ühtegi väidet, mis oleks toetunud TRX tähisele kui mingile raamatupidamise numbrile.
41. Apellant taotleb, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks Harju Maakohtu tegevuse, mis väljendus kohtunik Ene Tsefelsi poolt * kasuks hagis ja kohtuvaidlustes esitamata ja tõendamata asjaolude väljamõtlemises ja kohtulahendis kajastamises, millega kohus rikkus kostja põhiseaduslikku õigust objektiivselt õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele. Vastustaja seisukoht
42. AS * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
43. Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
44. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist kohtu poolt, mis oleks võinud viia ebaõige kohtulahendini, samuti poolte ebavõrdset kohtlemist.
45. Kohus leidis õigesti, et tegemist on lepingust tuleneva vaidlusega. Poolte vahel oli sõlmitud VISA Elektron pangakaardi kasutamise leping, mille alusel väljastati kostjale pangakaart ja PIN-kood, mis võimaldasid kostjal välja võtta panga sularahaautomaatidest raha. Kostja võttis PIN-koodi kasutades kahe päeva jooksul
46. ja
47. augustil 1997 kaardi vahendusel sularahaautomaatidest välja kokku 102 000 krooni, see on 50 700 krooni rohkem kui tal arvel raha oli. Ebaõige on apellandi väide, et raha väljavõtmist ei saa käsitleda kaardiga seotud tehinguna, sest sissenõutav summa ei seondu mitte kaardiga, vaid pangakonto vahenditega. Pangakonto käsutamine sularahaautomaadist raha väljavõtmise teel on alati kaardiga seotud tehing, sest üksnes pangakaardi abil on võimalik sularaha automaadist välja võtta.
48. Lepingu p 8.1 kohaselt on konto omanik kohustatud tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Kostja väidetel ei ole ta oma pangakaarti ega PIN koodi kellelegi andnud, on ainult ise kaardiga raha välja võtnud. Kostja kinnitas kohtuistungil antud ütlustes et võttis korduvalt sularahaautomaadist raha välja, kuna nad sõitsid P. R ringi ja ostsid palju asju, mille eest maksmine toimus sularahas (tl 64 pöördel). Puudub mõistlik põhjendus, miks kostja ei soovi saadud raha tagasi maksta. Asjaolu, et kostja ei pidanud raha väljavõtmise üle arvestust, kuna arvas, et rohkem raha ei ole võimalik võtta, kui kontol raha on, ei vabasta teda raha tagasimaksmise kohustusest.
49. Käesolevaks ajaks on selgunud, et hageja ei ole ainus, kel oli võimalik
50. aasta augustis raha välja võtta suuremas ulatuses, kui kontol raha oli. Kohtute menetluses on mitmeid analoogseid kohtuvaidlusi, kus on tuvastatud et vaidlusalusel perioodil ei kajastunud tehing tehnilistel põhjustel reaalajas hageja infosüsteemis, mis võimaldas lühikese ajavahemiku jooksul piiramatult raha välja võtta. Seetõttu ei ole arvestatav kostja vastuväide kontojääki ületava summa väljavõtmise võimatusest.
51. Kohus ei ole Lepingu p-le 5.3 viitamisel ületanud nõude piire ega tuginenud asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Lepingu p 5.
52. kohaselt võib kaardi valdaja avaldada pangale protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni ühe kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest konto väljavõttel. Hageja nõue tugineb konto liikumise aruandel, mille õigsuse kostja kohtus vaidlustas. Seega on asjakohane kohtu viide Lepingus ettenähtud vaidlustamise korrale. 4
53. Kohus on otsuses põhjendanud, miks ei ole õige kostja arvamus, et tehingud väljavõttel on kajastatud topelt. Kõigi märgistuste tähenduse konto liikumise aruandel on hageja vastuses apellatsioonkaebusele põhjalikult lahti seletanud ja ringkonnakohtul puudub alus kahelda konto liikumise aruande õigsuses.
54. Nõue ei ole aegunud. Lepingu p 8.1, mis käsitleb konto omaniku kohustust tasuda pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, sealhulgas ka summad, mis selguvad lepingu lõppemisest ühe kuu jooksul, ei kehtesta pangale nõude esitamise tähtaega konto omaniku vastu. Tegemist on tähtajaga, mille jooksul võivad pangale laekuda teated kaardiga tehtud tehingute kohta ja mis tuleb konto omanikul tasuda ka peale pangakaardi kasutamise lepingu lõppemist.
55. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. R. Allikvere 5 G. Kivinurm T. Kollom