Juhul, kui maakohus pidas esitatud tõendeid ebapiisavates, oleks ta pidanud eelmenetluses TsMS § 91 lg 2 kohaselt tegema ettepaneku kauba saatelehtede esitamiseks ja kauba arvele võtmise tõendamiseks. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kolleegium, et hageja on tõendnaud, et töötaja pani toime teod, mille tõttu tekkis tööandjal vara puudujääk ja mis on aluseks, et lõpetada kostjaga sõlmitud tööleping TLS § 86 p 7 alusel. Järelikult tuleb hagi rahuldada. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks tuleb lugeda ITLS § 33 lg 1 järgi 28.08.2003. Kostja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Õige on apellandi väide, et hageja nõude põhjendatuse hindamisel ei olnud asjakohane hinnata hageja käitumist pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist. Töövaidluskomisjoni otsusega ennistati kostja tööle ja otsus kuulus viivitamatult täitmisele. Hageja täitis otsuse ja lubas kostja 27.08.2003 tööle. Poolte töösuhe lõpetati 28.08.2003 TLS § 79 alusel. Eeltoodu ei tähenda, et hageja ei võiks pöörduda kohtu poole, et tuvastada töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel õiguspärasus. Lisaks töösuhte lõpetamise õiguspärasuse tuvastamisele vabaneb hagi rahuldamisel hageja ka kohustusest keskmise palga maksmiseks. Ebaõige on apellandi väide, et varalise vastutuse korral eeldatakse töötaja süüd, mistõttu pidi süü puudumist tõendama kostja. Käesolevas asjas ei ole vaidlus mitte töötaja varalise vastutuse kohaldamises, vaid töötaja distsiplinaarsüütegude tõttu töölepingu lõpetamise õigsuse kontrollimises. Seega ei eeldata töötaja süüd ja tööandja peab tõendama, et töötaja on käitunud süüliselt. Apellant on kaebuses välja toonud menetlusnormi rikkumisena, et kohus tegi otsuse teatavaks 142 9
Kuna töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ja kolleegium tühistas maakohus otsuse, siis ei ole kostjal õiguslikku alust 23 054,70 krooni saamiseks. Järelikult tuleb kostjalt saadud raha VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista. Apellant on palunud vastustajalt välja mõista kohtukulud. Vastavalt maakohtule esitatud kohtukulude nimekirjale on hageja maksnud riigilõivu 2 860 krooni ja kandnud kulusid õigusabile summas 30 363 krooni. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja hagi rahuldamisega tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.
lg-te 1, 8 ja 11 ning § 61 lg 1 ja 2 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile, milleks kolleegium loeb arvestades asja mahtu ja keerukust 20 000 krooni. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kuni 01.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.