Obsah (10)

§ 28§ 61§ 60§ 56§ 2§ 12§ 59§ 29§ 32§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-05-470 Haldusasi OÜ Remo Group kaebus Kiili

) § 12 lg 1, § 28 lg 1 p 2, § 29 lg 1 p 3 ja

1. KAEBAJA SEISUKOHT
2. Kohtule esitatud esialgses kaebuses esitas kaebuse esitaja taotluse tuvastada Kiili Vallavalitsuse
3. juuni 2004.a. korralduse nr 401 “Ehitusloa kehtetuks tunnistamine” õigusvastasus. Kaebuse täienduses 22.03.2006.a. esitas kaebuse esitaja lisaks esialgsele kaebuse taotlusele ka taotlused: juhul, kui kohus leiab, et Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirjas nr 9-8/439 „Ehitustehniline olukord Kiili vallas Pärna IV MÜ detailplaneeringu alal” sisaldub haldusakt, tuvastada nimetatud haldusakti tühisus; alternatiivina juhul, kui kohus leiab, et Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirjas nr 9-8/439 „Ehitustehniline olukord Kiili vallas Pärna IV MÜ detailplaneeringu alal” sisaldub haldusakt ja see haldusakt ei ole tühine, tuvastada haldusakti õigusvastasus.
4. Kaebuse kohaselt on Kiili Vallavalitsuse
5. juuni 2004.a. korraldus nr 401 “Ehitusloa kehtetuks tunnistamine” põhjendamatu ja ebaõige, kuna see tugineb käesolevas asjas kohaldamisele mittekuuluvale materiaalõiguse normile. Käesolevas asjas puuduvad asjaolud, mis annaksid Kiili Vallavalitsusele õiguse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
6. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on ammendavalt sätestatud

§ 28lg-s 1.

Ühtegi

§ 28lg-s 1 sätestatud asjaolu käesoleval juhul ei esine.

Kuna tegemist on isiku põhiõiguste ja vabaduste piiranguga (riive ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele), siis puudub kohalikul omavalitsusel õigus iseseisvalt “leiutada” muid ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. 8. Kiili Vallavalitsus on korralduses viidanud

§ 28lg 1 p-le 2.

Nimetatud õigusnorm ei saa käesolevas asjas kohaldamisele kuuluda, kuna kaebuse esitajale ei ole tehtud seoses Põllu tn 26 asuval kinnistul toimuva ehitustegevusega ühtegi ettekirjutust, muuhulgas ka

§ 61lg 1 või 64 lg 2 nimetatud ettekirjutusi.

Seega ei ole täidetud

§ 28

lg 1 p 2 kohaldamiseks obligatoorne teokoosseis, mistõttu korraldus rajaneb kohaldamisele mittekuuluvale õigusnormile. Teised korralduses viidatud õigusnormid käsitlevad vaid ehitise omaniku abstraktseid kohustusi ega saa olla aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamisele. Pealegi ei ole kaebuse esitaja nimetatud õigusnormidest tulenevaid kohustusi rikkunud. 2

1. Korralduses on märgitud, nagu oleks Kiili Vallavalitsus
2. aprillil 2004.a. saatnud kaebuse esitajale märgukirja nr 9-8/439 kõnealusel kinnistul toimuva ehitustegevuse kohta. Tegelikkuses Kiili Vallavalitsus kaebuse esitajale sellel kuupäeval sellist kirja saatnud ei ole. Sellise numbriga kiri on kaebuse esitajale saadetud
3. mail 2004.a. Kaebuse esitaja on Kiili Vallavalitsuse kirjas sisalduvad ekslikud argumendid ümber lükanud enda poolt
4. mail 2004.a. saadetud vastuskirjas nr 2-
6. mai 2004.a. Kiili Vallavalitsuse kiri ei saa asendada ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt tehtavat ettekirjutust

§ 28lg 1 p 2 tähenduses.

10. Kiili Vallavalitsuse ametnikud ei ole teostanud

§ 60

lg 1 p 2 kohast kontrolli ehitusobjektil ning kaebuse esitajaga ei ole püstitatud küsimuste osas peale

1. mai 2004.a. märgukirja muul viisil kontakteerutud. Tulenevalt hea halduse põhimõtetest ja uurimisprintsiibist eeldaks ettekirjutuse tegemine kindlasti olukorraga vahetut tutvumist ehitusobjektil ning ehitaja seletuste ärakuulamist.
2. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb alljärgnevas: Korralduse tagajärjel on seiskunud kaebuse esitaja ettevõtlus, mis seisnes elamu ehitamise tellimises, kavatsusega valminud ehitis kas võõrandada või välja üürida. Korralduse tõttu on nurjunud kaebuse esitaja ja tema lepingupartnerite äriplaanid ja tekkinud kaebuse esitajale varaline kahju. Varaline kahju on otseselt tingitud õigusvastase haldusakti vastuvõtmisest, mis peatas ja katkestas töövõtjatega sõlmitud ehituslepingud ja ei võimaldanud kaebuse esitajal ehitustegevust jätkata. Kaebuse esitaja soovib varalise kahju hüvitamist ning soovib seetõttu eelnevalt haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja eeldab, et peale korralduse õigusvastasuse kohtulikku tuvastamist tunnistab Kiili Vallavalitsus oma õigusvastase haldusakti ise kehtetuks, misjärel taastub kaebuse esitajale väljastatud ehitusloa kehtivus ning kaebuse esitaja saab jätkata elamu ehitamist. Puuduvad asjaolud, mis tingiksid õigusvastaseks tunnistatud korralduse kehtimajäämise.
3. Kaebuse täienduses 22.03.2006.a. (tl 94-103) leidis kaebaja lisaks eeltoodule, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (§ 56 lg 2). HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kaebuse esitaja on kaebuses selgitanud, et 21.05.2004.a. Kiili Vallavalitsuse kiri ei saa asendada ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt tehtavat ettekirjutust

§ 28lg 1 p 2 tähenduses.

13.

§ 28

lg 1 p 2 kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida

§ 61

lg-s 1 või § 64 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust.

§ 61

lg 4 sätestab kohustuslikud sisunõuded ehitusjärelevalve teostaja ettekirjutusele. Seega, ehitusjärelevalve ettekirjutus peab vastama

§ 61lg 4 sätestatud tingimustele.

Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kiri nr 9-8/439 ei vasta

§ 61lg 4 sätestatud kohustuslikele ettekirjutuse sisunõuetele.

Kirjast ei tulene nõuet ehitamise peatamiseks ega toiminguid, mida ettekirjutuse adressaat peaks edaspidi ettekirjutuse täitmiseks tegema. Kirjas ei sisaldu viidet ühelegi õigusnormile. 14. Asjaolu, et tegemist ei ole ettekirjutusega ehitusseaduse tähenduses, kinnitab ka Kiili Vallavalitsuse enda tegevus. Nimelt ei ole Kiili Vallavalitsus ka ise käsitlenud saadetud kirja ettekirjutusena ega registreerinud seda ettekirjutusena ehitisregistris.

§ 56

lg 1 p 14, § 57 lg 1 p 1 ja § 61 lg 7 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kandma ehitisregistrisse 3 andmed ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuste kohta. Ka vaidlustatud korralduses ei käsitle Kiili Vallavalitsus kirja ettekirjutusena, vaid nimetab seda „märgukirjaks”.

1. Kuna Kiili Vallavalitsuse kiri ei vasta ei sisult ega vormilt ettekirjutusele esitatavatele nõuetele ning ka kirja koostaja ei ole oma hilisemas tegevuses käsitlenud kirja ettekirjutusena, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajale ei ole ettekirjutust tehtud ning puudub ka õiguslik alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks tuginedes kaebuse esitaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmisele.
2. Ühe Kiili Vallavalitsuse
3. juuni 2004.a. korralduse nr 401 vastuvõtmise aluseks oleva asjaoluna on nimetatud krundi vertikaalplaneeringut, milles ettenähtud kaevandusala ei kajastu Pärna IV detailplaneeringus, mille alal Põllu tn 26 krunt asub ega OÜ Remo Group poolt ehitusloa taotlusega esitatud pereelamu ehitusprojektis. Kiili Vallavalitsus peab nimetatud asjaolu ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kuna see tingib tema arvates ehitusprojektile mittevastava ehitamise. Antud juhul on ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olnud

§ 28

lg 1 p 2, mille kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida

§ 61lg 1 või § 64 lg 2 nimetatud ettekirjutust.

Korraldusest võib järeldada, et Kiili Vallavalitsus on väidetava ettekirjutuse teinud ja ehitusloa kehtetuks tunnistanud

§ 61lg 1 p 3 alusel – ehitusprojektile mittevastava ehitamise tõttu.

Kuigi kaebuse esitaja jääb oma seisukoha juurde, et Kiili Vallavalitsuse kiri ei ole käsitletav ettekirjutusena

tähenduses, leiab kaebaja, et isegi juhul kui asuda vastupidisele arvamusele, puudus alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Ehitusprojektile mittevastava ehitamisena käsitleb Kiili Vallavalitsus kaebuse esitaja kinnistul toimunud pinnasetöid. Nimetatud tööd toimusid pooleliolevast ehitisest eemal.

§ 2

lg 6 sätestab, et ehitamine võib seisneda ehitise püstitamises, ehitise laiendamises, ehitise rekonstrueerimises, ehitise tehnosüsteemide muutmises või ehitise lammutamises.

§ 2

lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Põllu tn 26 kinnistul ehitatavast hoonest eemal toimunud pinnase teisaldamine ei ole ehitamine ehitusseaduse tähenduses. Samuti ei ole silutud pinnas käsitletav ehitisena. Keskkonnainspektsioon on 29.06.2004.a. koostatud väärteoprotokollis hoopis leidnud, et Põllu tn 26 maaüksusel toimunud pinnasetööd on käsitletavad maa-ainese kaevandamisena maapõueseaduse tähenduses. Kuna Põllu tn 26 kinnistul toimunud pinnasetöid ei saa käsitleda ehitamisena, puudus alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks

§ 28

lg 1 p 2 ja § 61 lg 1 p 3 alusel – ehitusprojektile mittevastava ehitamise tõttu.

1. Lisaks sellele, et kaebuse esitaja kinnistul tehtud pinnasetöid ei saa käsitleda ehitamisena, selgitab kaebuse esitaja, et nimetatud tööde tegemiseks eksisteeris seaduslik alus. Vertikaalplaneerimine on maapinna reljeefi muutmine pinnase eemaldamise, lisamise ja tasandamise teel (ET-2 0101-0278 punkt 233). Kaebuse esitaja poolt Kiili Vallavalitsusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud Põllu tn 26 pereelamu ehitusprojekti seletuskirjas kajastub selgelt ehituse käigus läbiviidava vertikaalplaneerimise teostamise kohustus. Seletuskirja p 2 “Asendiplaani lahendus” kohaselt „Maapind krundil on ühetasane, märgatava tõusuga Läänesuunas” ja p 8.2 “Keskkonnakaitse”: „Krundi Põllu tn 26 vertikaalplaneering on lahendatud nii, et sadeveed (sealhulgas ka sadeveed katuselt) juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse samal krundil.” Pinnasetööde teostamise vajalikkus nähtub ka ehitusprojekti põhiprojekti vertikaalplaneerimise jooniselt nr APP-0102, Põllu 26 elamu asendiplaanilt, Põllu 4 tn 26 maa-ala geodeetilisest plaanist ja Põllu tn 26 elamu läbilõike projektist, mis kuulusid Kiili Vallavalitsusele esitatud ehitusprojekti koosseisu. Seega olid tehtavad vertikaalplaneerimise tööd ette nähtud Kiili Vallavalitsuse enda poolt kinnitatud ehitusprojektis.
2. Kuigi vaidlusaluse korralduse aluseks oleva ainukese faktilise asjaoluna on viidatud pinnasetööde vastuolule ehitusprojektiga, märgib kaebuse esitaja täiendavalt Kiili Vallavalitsuse poolt 12.05.2004.a. kirjas esitatu kohta järgmist. Kiili Vallavalitsus on esitanud kirjas nõude esitada ehitusel kasutatavate materjalide vastavustunnistused ning dokumendid tehniliste näitajate kohta.

§ 61

lg 4 sätestab kohustuslikud sisunõuded ehitusjärelevalve teostaja ettekirjutusele. Kaebuse esitaja leiab, et kasutatava ehitusmaterjali vastavust tõendavate dokumentide esitamise nõue ei saa olla

§ 61

nimetatud ettekirjutuse sisu, mis kinnitab veelkord kaebuse esitaja väidet, et Kiili Vallavalitsuse kiri ei ole ettekirjutus ehitusseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei saa ehitusmaterjalide kohta nõutud dokumentide mitte esitamine olla aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamisele.

1. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on diskretsiooniotsustus. Korraldusest ei selgu, milliste kaalutluste alusel on kohalik omavalitsus jõudnud järeldusele, et ehitusluba tuleb kehtetuks tunnistada. Korraldusest ei nähtu, et Kiili Vallavalitsus oleks kaalunud ja hinnanud kaebuse esitaja poolt Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirjale saadetud vastuses toodud asjaolusid. Korralduses puudub igasugune motivatsioon, millest nähtuks, et kohalik omavalitsus oleks korralduse vastuvõtmisel erinevaid asjaolusid ja õiguslikke huve kaalunud. Motiivide puudumine kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis muudab haldusakti sisuliselt kontrollimatuks ja see kuulub õigusvastaseks tunnistamisele.
2. Kuigi kaebuse esitaja on seisukohal, et Kiili Vallavalitsuse kiri ei ole käsitletav ettekirjutusena

tähenduses, esitab kaebaja vastuväited juhuks, kui kohus asub seisukohale, et nimetatud kirjas sisaldub siiski haldusakt ja see haldusakt kujutab endast ehitusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutust. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

§ 61

lg 5 kohaselt on ettekirjutuse tegemise õigus linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul. Ka muud ehitusseaduse ehitusjärelevalvet puudutavad sätted viitavad linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule. Ehitusseadusest ega ka muust seadusandlusest ei tulene, et ehitusjärelevalve teostamise pädevus oleks vallavanemal. Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirja on allkirjastanud Kiili vallavanem. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vallavanemal puudub pädevus ehitusjärelevalvega seonduva ettekirjutuse tegemiseks. Ehitusseadus eeldab, et ehitusjärelevalvet teostab selleks vastavaid eriteadmisi omav isik, kes nimetatakse vallavanema poolt. Seega isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et 12.05.2004.a. Kiili Vallavalitsuse kiri vastab ettekirjutuse tunnustele, on selgelt tegemist selleks pädevust mitteomava haldusorgani poolt antud haldusaktiga, mida tuleb pidada tühiseks. 21. Kui kohus leiab, et Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirja kaebuse esitajale on võimalik käsitleda ettekirjutusena ehitusseaduse tähenduses, palub kaebuse esitaja tuvastada selle õigusvastasus. 21.1. Viidatud kirjas sisalduvad järgmised nõuded: 1) esitada teavet ehitusmaterjalide ja pinnasetööde kohta; 2) lähtuda ehitamisel projektdokumentatsioonist; 3) lõpetada omavoliline ehitustegevus. 12.05.2004.a. kiri ei vasta

§ 61

lg 4 sätestatud ehitusjärelevalve teostaja ettekirjutusele kehtestatud kohustuslikele sisunõuetele, kuna ei sisalda nõuet ehitamise peatamiseks ega toiminguid, mida ettekirjutuse adressaat peaks edaspidi ettekirjutuse täitmiseks tegema. Asjaolu, et tegemist ei ole ettekirjutusega ehitusseaduse tähenduses, kinnitab ka kande puudumine kirja kohta ehitisregistris. 5 21.2. 12.05.2004.a. kirja kui ettekirjutuse andmiseks puudus õiguslik alus. Korraldusest võib järeldada, et Kiili Vallavalitsus on väidetava ettekirjutuse teinud ja ehitusloa kehtetuks tunnistanud

§ 61lg 1 p 3 alusel – ehitusprojektile mittevastava ehitamise tõttu.

Kaebuse esitaja leiab, et ehitusprojektile mittevastav ehitamine ei saanud olla ettekirjutuse tegemise aluseks, kuna Põllu tn 26 kinnistul toimunud pinnasetööd ei ole käsitletavad ehitamisena

tähenduses. 21.3.

§ 61

lg 1 p 3 alusel tehtava ettekirjutuse sisuks ei saa olla Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirjas esitatud nõue esitada ehitusel kasutatavate materjalide vastavustunnistused ning dokumendid tehniliste näitajate kohta. Ettekirjutuse sisu tuleneb

§ 61

lg 4, mille kohaselt ei saa kasutatava ehitusmaterjali vastavust tõendavate dokumentide esitamise nõue olla ettekirjutuse sisuks. 21.

1. Kirja sisust ei nähtu, kes, millal ja millisel viisil on fikseerinud ehitusplatsil eksisteeriva situatsiooni. Kinnistu omanikku ei ole toimuvast ehitusjärelevalvest informeeritud ja temalt ei ole küsitud kinnistule sisenemiseks luba. Kaebuse esitaja ei tea, et eksisteeriks akte või muid dokumente, mis seonduksid tema kinnistu vaatlusega. Sellest tulenevalt ei saanud Kiili Vallavalitsusel olla piisavas mahus informatsiooni, et ehitusjärelevalve käigus ettekirjutust teha. 21.
2. Lisaks eeltoodule on Kiili Vallavalitsus rikkunud HMS § 57 tulenevat kohustust näidata ettekirjutuses ära selle vaidlustamisviide.
3. Kaebuse esitaja leiab, et korralduse õigusvastasust saab hinnata üksnes koos selle vastuvõtmise aluseks oleva kirja õiguspärasusele hinnangu andmisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja palub jäta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et 22.06.2004.a. antud korraldus nr 401 ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Ehitusluba tunnistati kehtetuks võttes aluseks

§ 12lg 1, § 28 lg 1 p 2, § 29 lg 1 p 3 ja 4 ning Kiili Vallavolikogu 14.03.2000.a.

määruse nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine”. 24.

§ 12

lg sätestab kohustuse ehitada kooskõlas ehitusprojektiga.

§ 28

lg 1 p 2 sätestab võimaluse tühistada ehitusluba, kui isik ei täida

§ 61lg-s 1 või § 64 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust.

Vastustaja tegi 12.05.2004.a. kirjaga nr 9-8/439 kaebajale ettekirjutuse, milles viitab ehitustehnilise olukorra mittevastavusele ehitusseaduses sätestatud materiaalõigusnormidega. 25.

§ 59

lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Ehitusjärelevalve ehitusseaduse tähenduses on kontrolli teostamine selle üle, kas ehitus vastab konkreetsele ehitusele esitatud nõuetele. Kuna ehitustegevus peab olema ehitusseaduse mõistes kooskõlas ehitusprojektiga, siis tuleb kontrollida kas konkreetne ehitustegevus toimub kooskõlas ehitusprojektiga. Käesoleval juhul tuvastas omavalitsuse ametnik, et ehitustegevus ei ole kooskõlas ehitusprojektiga ning seega ei ole nimetatud tegevus kooskõlas ka ehitusseadusega. Rikkumised, mis ehitusjärelevalvet teostanud isik tuvastas, on fikseeritud kaebuse esitajale edastatud ettekirjutuses nr 9-8/439, mis väljastati 12.05.2004.a. 6 26. Siinkohal võib diskuteerida ja vaielda asjaolu üle, kas nimetatud ettekirjutus on vormistatud õigesti, kuid see ei muuda asjaolu, et tuvastati ehitusseaduses sätestatud nõuete rikkumised, mis on aluseks ehitusloa tühistamiseks. 26.1. Vastustaja väljastas kaebajale 10.03.2004.a. ehitusloa nr 293 üksikelamu püstitamiseks aadressil Kiili vald, Luige küla, Põllu tn 26. Kaebaja alustas ehitamist, kuid jättis vastustajale ehitise omanikuna esitamata teatise ehitamise alustamise kohta.

§ 29

lg 2 p 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud esitama kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist vormikohase teatise, milles esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kohta. Nimetatud õigusrikkumisele juhtis vastustaja ka tähelepanu. Kaebaja esitas nimetatud ettekirjutuse alusel 21.05.2004.a. ehituse alustamise teatise. 26.2. Omavalitsuse ehitusspetsialist tuvastas 07.05.2004.a., et ehitise omanik ei ole täitnud

§ 29

lg 1 p 2 sätestatut, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama projektikohase ehitamise. Ehitusloa taotlemisel kaebaja poolt esitatud ja ehitusloa aluseks oleva üksikelamu ehitamise projektis ei ole ette nähtud lisaks ehitusalusele süvendile 38 x 38 m2 suuruse ning Põllu tänava poolsest küljest 40 cm sügavuse ja krundi tagumisest küljest 2 m sügavuse süvendi kaevamist. Nimetatud õigusrikkumisele juhtis vastustaja ka tähelepanu. Kaebaja teatas oma 21.05.2004.a. kirjas nr 2-8 nagu oleks Põllu tn 26 vertikaalplaneerimisel lähtutud kinnitatud projektist. Pereelamu ehitusprojektis 98-03, 01.12.2003.a. fikseeritud tulemi saavutamiseks ei ole teostatud mahus kaevandamise vajadus põhjendatud ja eelnevalt omavalitsusega kooskõlastatud. 26.

1. Kuna kaebaja ei järginud eelkirjeldatud süvendi kaevandamisel Põllu tn 26 krundile ja mulla kaevandamisel maapõueseadust, teavitas vastustaja rikkumisest Keskkonnainspektsiooni, mis tuvastas toimepandud rikkumised ja algatas väärteomenetluse. Maapõueseaduse § 61 lg 1 kohaselt kohaldatakse mulla kaevandamisele eesmärgiga viia see välja kinnisasja piiridest, maa-ainese kohta sätestatut. Maa-ainese kaevandamise õiguse tekkimiseks peab olema kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud luba, mida kaebajale aga väljastatud ei ole. Keskkonnainspektsioon koostas 29.07.2004.a. protokolli väärteoasjas nr Ha-7-3/04-
2. Keskkonnainspektsiooni 29.07.2004.a. menetluse osalise lõpetamise määrusega väärteomenetlus osaliselt lõpetati, sest rikkumise oli toime pannud OÜ Semco Ehitus, mis tegutses kaebajaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Samas on tuvastatud maapõueseaduse rikkumine, mis samaaegselt on ehitusseaduse kohaselt ehitise omaniku kohustuste rikkumine.

§ 29

lg 1 p 3 kohaselt on ehitise omanik, kelleks käesoleval juhul on kaebaja, kohustatud tagama ehitusprojektikohase ehitamise ning p 10 kohaselt ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus. 26.4. Lisaks ei ole ehitises kasutatud projektijärgseid ehitusmaterjale. Projekti järgselt on Põllu tn 26 elamu välisseinte kandavaks konstruktsiooniks Silbeti vahtbetoonist seinaplokk, tegelikult on paigaldatud lisaks Silbeti plokkidele ka suuremõõtmelisi seinapaneele, mis ilmastiku mõjudest ilmselgelt kannatada on saanud ning küsitav on nende elementide stabiilsus ehituskonstruktsioonides. Niisamuti ei ole need muudatused kooskõlastatud omavalitsusega. Vastustaja soovis ettekirjutuses kaebaja poolt dokumentide esitamist hiljemalt 24.05.2004.a. mis tõendaksid, et ehitusel kasutataval materjalil on olemas vastavustunnistused ning kas neid 7 võib kasutada ehitises ja kas tehnilised näitajad on samaväärsed asendatava materjali omadega. Kaebaja küll esitas omapoolsed seisukohad ehitusmaterjali tehniliste näitajate osas, kuid see ei muuda asjaolu, et projekti järgselt oli kohustus kasutada välisseinte kandva konstruktsiooni ehitamisel Silbeti vahtbetoonist seinaplokke. 27.

§ 32

kohaselt väljastatakse ehitisele kasutusluba, mis fikseerib õiguse ehitist ekspluateerida.

§ 32

sätestab, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Käesoleval juhul oleks ehitusloa tühistamata jätmine olnud vahetult kahjulik kaebuse esitajale endale, kuna ehitustegevuse jätkamine oleks nõudnud kaebuse esitaja poolt jätkuvate investeeringute tegemist. Samas oleks käesoleval juhul puudunud legaalne võimalus väljastada ehitusseadusega kooskõlas olev kasutusluba, mis aga tähendab seda, et valmis ehitatud ehitise ekspluateerimine oleks olnud olemasoleval kujul võimatu.

1. Vastustaja nõustub kaebaja viitega sellele, et vaidlustatud korralduse punktis 1 on ekslikult märgitud kirja nr 9-8/439 saatmise kuupäevaks 28.04.2004.a. Tegelikult on nimetatud kirja väljastamise kuupäev 12.05.2004.a.
2. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune korraldus ei ole põhjendamatu ning ebaõige ja tugineb asjas kohaldamisele kuuluvatele materiaalõiguse normidele.
3. Vastuseks 22.03.2006 kaebuse täiendusele leidis vastustaja lisaks eelnevale järgmist: 30.
4. Ehitusjärelevalve teostamise käigus tuvastati

sätestatud nõuete rikkumised, mis on aluseks ehitusloa tühistamiseks. Vastustaja on endiselt seisukohal, et rikkumised, mis kirjas olid fikseeritud olid sedavõrd olulised ehitusprojekti rikkumised, et ehitustegevus sellisel kujul ei oleks tohtinud jätkuda ei siis ega ka tulevikus. 30.

1. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud vertikaalplaneerimist krundi ulatuses. Vertikaalpaneerimine Põllu tn 26 projekti osas käsitleb planeeritud maapinna kõrgust hoone nurkades, muus osas aga ei ole pinnase teisaldamist ette nähtud. Maapinna profiil peab olema kooskõlas projektis esitatud samakõrgusjoontega. Tulenevalt teostatud pinnasetöödest on loogiline, et pärast nimetatud tegevust ei saa olla objektiivne olukord kooskõlas projektis määratletus samakõrgusjoontega. 30.
2. Omavoliline vertikaalplaneerimine Põllu tn 26 kinnistul võib kaasa tuua naaberkinnistute põhjendamatu koormamise, mis tähendab seda, et kuna Põllu tn 26 ja seda ümbritsevad kinnistud on kaetud Pärna IV maaüksuse detailplaneeringuga, detailplaneering aga teatavasti määrab mingi maaüksuse maa kasutamise tingimused, milledest seal asuvate kinnistute omanikud peavad lähtuma, siis ei ole võimalik naaberkinnistu omanikel elamu projekteerimisel lähtuda kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneering koostatakse arvestades mingi konkreetse maaüksuse hetkeseisundit. Olukord, kus juba planeeringuga kaetud maaüksusel asuva ühe kinnistu omanik omavoliliselt maapinna reljeefi muudab, toob automaatselt kaasa naaberkinnistu omaniku kohustuse arvestada tehtud muudatustega. Olgu nendeks siis sadeveed, pinnase vajumine või miljööväärtuse vähenemine. 30.
3. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik rääkida legaalsest vertikaalplaneerimise alasest tegevusest Põllu tn 26 asuval kinnistul, mistõttu tuleb sellist omavolilist tegevust lugeda ehitusprojekti eiramiseks, mis on aga ehitusloa tühistamise aluseks. 8
4. Samas tuleb nõustuda kaebaja seisukohaga, et formaalselt ei vasta kaebajale esitatud kiri

§ 61lg 4 ettekirjutusele sätestatud nõuetele.

Vastustaja on küll rikkunud ettekirjutuse vormile

sätestatud nõudeid, kuid see ei muuda olematuks faktilist materiaalõigusnormide eiramist kaebuse esitaja poolt. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kiili Vallavalitsuse
2. juuni 2004.a. korraldusega nr 401 „Ehitusloa kehtetuks tunnistamine“ tunnistati kehtetuks
3. märtsil 2004.a. OÜ-le Remo Group välja antud ehitusluba nr 293 üksikelamu püstitamiseks asukohaga Kiili vallas, Luige külas, Põllu tn
4. Korralduse õiguslikuks aluseks oleva

§ 28

lg 1 p 2 kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida käesoleva seaduse § 61 lg-s 1 või § 64 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Kiili Vallavalitsuse 22. juuni 2004.a. korraldusega nr 401 kehtetuks tunnistatud ehitusloa nr 293 alusel Kiili vallas Luige külas Põllu tn 26 ehitatava ehitise omanik on kaebuse esitaja OÜ Remo Group. Seega, et tunnistada ehitusluba kehtetuks

§ 28

lg 1 p 2 alusel, peab eelnevalt olema tehtud ehitise omanikule, seega OÜle Remo Group

§ 61

lg-s 1 või § 64 lg-s 2 nimetatud ettekirjutus ja tehtud kindlaks, et OÜ Remo Group ettekirjutust ei täida. 33. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust ka selles, et kaebajale ei ole tehtud

§ 64

lg-s 2 sätestatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutust. Vaidlus on selles, kas Kiili Vallavalitsuse ehitusloa kehtetuks tunnistamise korralduses nr 401 märgitud Kiili Vallavalitsuse 28.04.2004.a. saadetud (tegelikult dateeritud 12.05.2004.a.) märgukiri nr 9-8/439 on käsitletav

§ 61lõikes 1 sätestatud ettekirjutusena.

34. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 61

lg-te 1 ja 5 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et Kiili Vallavalitsuse 12. mai 2004.a. kirjale nr.9-8/439 „Ehitustehniline olukord Kiili vallas Pärna IV MÜ detailplaneeringu alal“ ei ole alla kirjutanud

§ 61

lg-s 5 sätestatud vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik vaid vallavanem. Seega, kui seda kirja pidada

§ 61lg-s 1 sätestatud ettekirjutuseks, ei ole seda koostanud pädev ametiisik.

Vastavalt HMS § 63 lg 2 punktile 3 on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Seega kui pidada Kiili Vallavalitsuse 12. mai 2004.a. kirja nr.9-8/439

§ 61

lg-s 1 sätestatud ettekirjutuseks, siis on see vastavalt HMS § 63 lg-le 1 kehtetu algusest peale.

1. Kohus leiab, et Kiili Vallavalitsuse
2. mai 2004.a. kirja nr.9-8/439 „Ehitustehniline olukord Kiili vallas Pärna IV MÜ detailplaneeringu alal“ näol ei ole tegemist

§ 61lg-s 1 sätestatud ettekirjutusega.

Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 35.

1. Kiili Vallavalitsuse
2. mai 2004.a. kiri nr.9-8/439 ei ole pealkirjastatud ettekirjutusena vaid pealkiri on „Ehitustehniline olukord Kiili vallas Pärna IV MÜ detailplaneeringu alal.“ Kirjas on märgitud, et Kiili Vallavalitsus pöördub OÜ Remo Group poole seoses tema tegevusega Kiili vallas Luige külas Pärna IV maaüksusel (Põllu tn 26, Põllu tn 28). 9 35.2.Vastavalt

§ 61

lg-le 1 teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui: ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust (p 1) või ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest (p 2) või ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist (p 3) või ehitamise käigus ei peeta kinni kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust (p 4) või ehitatakse ehitusloata (p 5) või ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta ( p 6) või ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel (p 7) või ehitisel puudub kasutusluba ( p 8) või ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (p 9) või ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele (p 10).

§ 61

lg 4 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik: juhib tähelepanu õigusrikkumisele (p 1); esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks (p 2); kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid (p 3). 35.

1. Kiili Vallavalitsuse
2. mai 2004.a. kirjas nr.9-8/439 on välja toodud kolm probleemi: 1) Projektijärgselt on Põllu tn 26 ja 28 elamute välisseinte kandvaks konstruktsiooniks Silbeti vahtbetoonist seinaplokk, tegelikult paigaldatakse lisaks Silbeti plokkidele ka suuremõõtmelisi seinapaneele, mis on ilmastiku mõjudest ilmselgelt kannatada saanud ja küsitav on nende elementide stabiilsus ehituskonstruktsioonides. Kirjas on esitatud küsimused: „Kas nimetatud materjalil on olemas vastavustunnistused, et neid võib ehitises kasutada ja kas selle tehnilised näitajad on samaväärsed asendatava materjali omadega?“ Ning on märgitud, et soovitakse nimetatud dokumentide esitamist Kiili Vallavalitsusele hiljemalt 24.05.2004.a. 2) Põllu tn 26 krundil on lisaks hoonealusele pinnasele kaevandatud pea kogu krundi ulatuses maa-ainest ja teisaldatud seda teisele kinnistule. Nimetatud tegevus on maa-ainese kaevandamine (maapõueseaduse kohaselt) ja vastavaks tegevuseks on vajalik luba (maa-ainese kaevandamise loa andmise kord, Keskkonnaministri 14.juuni 2000 määrus nr 39). Samuti ei näe ehitusprojekt ette Põllu tn 26 krundil sellist vertikaalplaneerimist. Põllu tn 24 krundi omanikult on tulnud kaebus, et antud tegevusega mõjutab OÜ Remo Group tema kinnistu maapõuetuge. Ning on märgitud, et oodatakse OÜ-lt Remo Group selgitusi hiljemalt 24.05.2004.a. 3) Kiili Vallavalitsuse poolt on ehitusluba Põllu tn 26 ja 28 elamutele väljastatud 10.03.2004.a. Vallavalitsusele ei ole aga esitatud omaniku poolt ehitamise alustamise teatist koos omanikujärelevalve kohustusega. Kirjas on märgitud, et vallavalitsusele ei ole esitatud projekti muudatusi ning on kohustatud OÜ-d Remo Group lähtuma oma tegevuses projektdokumentatsioonist ja kehtivast seadusandlusest ning lõpetama omavoliline ehitustegevus, vastasel juhul on vallavalitsus sunnitud tühistama OÜ-le Remo Group väljastatud ehitusloa. Kirjas on märgitud, et oodatakse OÜ Remo Group reageerimist toodud märkustele hiljemalt 24.05.2004.a. 35.
3. Kirjas ei ole märgitud, millisel

§ 61

lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud alusel väidetav ettekirjutus kaebajale tehti ja millist õigusakti sätet on kaebaja ehitustegevuse käigus rikkunud. Sealjuures kirja punktides 1 ja 3 kirjeldatud asjaolud ei ole

§ 61lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise alustena.

Kirja punktist 2 võib järeldada, et on leitud, et kaebaja ei pea Põllu tn 26 krundi vertikaalplaneerimise teostamisel kinni ehitusprojektist, samas ei ole selle rikkumise ega teiste kirjas kirjeldatud asjaolude osas kirjas esitatud kaebajale

§ 61

lg-s 4 sätestatud konkreetset nõuet vaid on palutud esitada dokumendid kasutatava ehitusmaterjali kohta ja märgitud, et oodatakse selgitusi ja reageerimist kirjas toodud märkustele. Kirjast ei 10 selgu ka, mida on silmas peetud omavolilise ehitustegevuse all, mida on kohustatud kaebajat omanikuna lõpetama. 35.

1. OÜ Remo Group on Kiili Vallavalitsuse
2. mai 2004.a. kirjale nr.9-8/439 vastanud 21.mai 2004.a. kirjaga (tl 11), milles on andnud selgitusi Põllu tn 26 krundil paigaldatud silikatsiitplokkide kohta ja esitanud silikatsiittoodete kataloogist väljavõtte. Põllu tn 26 krundi vertikaalplaneerimise kohta on OÜ Remo Group vastanud, et on lähtutud kinnitatud projektist ja senitehtu ei mõjuta ega kahjusta kuidagi Põllu tn 24 kinnistu maapõuetuge, sest Põllu tn 24 kinnistu piirile kogu selle ulatuses on Põllu tn 26 krundile alles jäetud ca ühe meetri laiune looduslik puutumata maapind, mida lisaks toetab lauge nõlv Põllu tn 26 krundil. Kirjale on lisatud ka ehitamise alustamise teatised Põllu tn 26, 28 ja 31 kohta. Seega on kaebaja Kiili Vallavalitsuse
3. mai 2004.a. kirjale nr.9-8/439 reageerinud ja oma selgitused andnud. Samas ei ole vaidlusaluses ehitusloa kehtetuks tunnistamise korralduses kaebaja selgitusi käsitletud, seega ei nähtu, et Kiili Vallavalitsus oleks kaalunud ja hinnanud kaebuse esitaja poolt Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirjale saadetud vastuses toodud asjaolusid. 35.
4. Vastavalt

§ 61

lg-le 7 edastab kohalik omavalitsus ehitisregistrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et vastustaja ei ole andmeid Kiili Vallavalitsuse

1. mai 2004.a. kirja nr.9-8/439 kui ettekirjutuse kohta ehitisregistrile esitanud.
2. Vastustaja on ka ise kohtule esitatud kirjalikus seletuses ja kohtuistungil nõustunud, et formaalselt Kiili Vallavalitsuse
3. mai 2004.a. kiri nr.9-8/439 ei vasta

§ 61lg-s 4 ettekirjutusele sätestatud nõuetele.

37. Kohus leiab, et kuna kaebajale ei ole tehtud

§ 61

lõikes 1 või § 64 lõikes 2 nimetatud ettekirjutust, on Kiili Vallavalitsuse 22.juuni 2004.a. korraldusega nr 401 OÜ-le Remo Group välja antud ehitusluba nr 293 tunnistatud

§ 28lg 1 p 2 alusel kehtetuks õigusvastaselt.

Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud ammendavalt

§ 28lg-s 1.

Selle sätte kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks lisaks selle paragrahvi punktis 2 sätestatud

§ 61

lg-s 1 või § 64 lg-s 2 nimetatud ettekirjutuse mittetäitmisele ka juhul, kui ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (p 1) või ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid (p 3) või ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist (p 4) või muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed (p 5) või ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet (p 6) või ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega (p 7). Vastustaja ei ole oma 22.juuni 2004.a. korralduses kindlaks teinud ühegi muu

§ 28

lg 1 punktides 1 kuni 7 sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse esinemist kaebaja ehitustegevuses ega osutanud korralduses ühelegi muule

§ 28

lg 1 punktides 1 kuni 7 sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise alusele peale

§ 28lg 1 punkti 2.

Seega, kuna kaebaja ehitustegevuses ei esinenud ühtegi

§ 28

lg 1 punktides 1 kuni 7 sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise alustes kirjeldatud asjaolu, on OÜ-le Remo Group 10.märtsil 2004.a. väljastatud ehitusluba nr 293 tunnistatud Kiili Vallavalitsuse 22.juuni 2004.a. korraldusega nr 401 kehtetuks õigusvastaselt. 38. Eeltoodut arvestades puudub vajadus hinnangu andmiseks vaidlustatud korralduses märgitud asjaolule, et Põllu tn 26 krundi vertikaalplaneering (tekkinud kaevandusala) ei kajastu OÜ Remo Group poolt ehitusloa taotlusega esitatud pereelamu ehitusprojektis (töö nr 98-03, koostaja A-Projekt OÜ reg nr 10099560), kuna nimetatud asjaolu ei ole

§ 28

lg 1 11 punktides 1 kuni 7 sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ilma, et eelnevalt oleks tehtud

§ 61lg 1 p 3 alusel ettekirjutus ja tehtud ettekirjutus oleks jäetud täitmata.

1. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kui vastustaja väitel on Kiili Vallavalitsuse 22.juuni 2004.a. korraldusega nr 401 tunnistatud kehtetuks OÜ-le Remo Group välja antud ehitusluba nr 293 põhjusel, et OÜ Remo Group ei ole täitnud Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. ettekirjutust nr 9-8/439 (korralduses nr 401 märgitud Kiili Vallavalitsuse poolt 28.04.2004.a. saadetud märgukiri nr 9-8/439), siis ei ole korralduses märgitud ehitusloa tühistamise asjaoludena ehitamise alustamise teatise esitamata jätmist ega projektijärgse ehitusmaterjali mittekasutamist, millele oli osutatud Kiili Vallavalitsuse
2. mai 2004.a. kirjas nr.9-8/
3. Seega ei ole nimetatud kaks asjaolu korraldusest nähtuvalt tinginud ehitusloa kehtetuks tunnistamist.
4. Samas on korralduses märgitud täiendav asjaolu, mida ei ole märgitud Kiili Vallavalitsuse 12.05.2004.a. kirjas nr 9-8/439, nimelt, et krundi vertikaalplaneering (tekkinud kaevandusala) ei kajastu kehtivas Pärna IV detailplaneeringus, mille alal Põllu tn 26 krunt asub. Vastavalt

§ 61

lg 1 punktile 1 on linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku poolt tehtava ettekirjutuse tegemise aluseks asjaolu, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust. Kaebajale ei ole sellel alusel ettekirjutust tehtud. 41. Lisaks märgib kohus, et Riigikohtu halduskolleegiumi 29.mai 2006.a. kohtuotsuses nr 3-31-23-06 on Riigikohtu halduskolleegium rõhutanud, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Siinjuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan

§ 28

lg 1 punktides 1 kuni 7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus. Arvestades, et kohtu hinnangul ei ole Kiili Vallavalitsuse 12. mai 2004.a. kirja nr.9-8/439 näol tegemist

§ 61

lõikes 1 nimetatud ettekirjutusega, ei ole käesoleval juhul vastustaja kaebaja suhtes leebemaid võimalusi rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks kasutanud.

1. Kuna kohus on kindlaks teinud, et Kiili Vallavalitsuse
2. mai 2004.a. kirja nr.9-8/439 „Ehitustehniline olukord Kiili vallas Pärna IV MÜ detailplaneeringu alal“ näol ei ole tegemist

§ 61

lg-s 1 sätestatud ettekirjutusega ja sellest kirjast ei saa tuleneda

§ 28

lg 1 punktis 2 sätestatud tagajärge, puudub vajadus selle kirja tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks. Eeltoodut arvestades kuulub kaebus rahuldamisele taotluse osas Kiili Vallavalitsuse

1. juuni 2004.a. korralduse nr 401 “Ehitusloa kehtetuks tunnistamine” õigusvastasuse tuvastamiseks.
2. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehakse vastustaja kahjuks, on menetluskulusid kandvaks pooleks vastustaja. Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude 23 305,00 krooni väljamõistmist vastustajalt. Menetluskulud koosnevad riigilõivust 10,00 krooni, postikulust 14,40 krooni ja õigusabikulust koos käibemaksuga 23 305,00 krooni. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral 12 menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja esindaja esitas kohtule kohtukulude nimekirja ja ärakirjad Advokaadibüroo Straus & Partnerid 28.06.2005.a. arvest nr 396 summas 1794,40 krooni koos tööaruandega ja 31.03.2006.a. arvest nr 238 summas 9145,00 krooni koos tööaruandega ja Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid 05.10.2006.a. arvest nr 817, millel on märgitud osutatud teenus kohtuvaidluse teeside koostamine ja esindus Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-05-
3. Samuti on esitatud OÜ Remo Group SEB Eesti Ühispanga internetipanga 02.07.2005.a. maksekorraldus nr 355 arve nr 396 tasumise kohta summas 1794,40 krooni, 09.04.2006.a. maksekorraldus nr 426 arve nr 238 tasumise kohta summas 9145,00 krooni ja 05.10.2006.a. maksekorraldus nr 465 arve nr 817 tasumise kohta summas 12390,00 krooni (tl 158-166). Esitatud tööaruannetest ja 05.10.2006.a. arvest nr 817 nähtuvalt on kaebaja esindaja kulutanud kaebuse koostamiseks 1-he tunni, kaebuse täienduse koostamiseks 3 tundi 40 minutit ja 22.03.2006 kohtuistungiks ettevalmisuseks ja esinduseks kohtuistungil 1 tund ja 30 minutit ning lisaks kohtuvaidluse teeside koostamiseks ja esinduseks haldusasjas 7 tundi. Tunni hind on 1500,00 krooni. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et menetluskulude 23 305,00 krooni ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas 22.märtsil 2006.a. toimunud kohtuistung kestis ainult 17 minutit, kuna kaebaja esitas kohtuistungil kaebuse täienduse, millega vastustaja ei olnud tutvunud. 09.jaanuaril 2007 toimunud kohtuistung kestis 2 tundi ja 45 minutit. Seega kulus kaebaja esindamiseks kohtuistungitel 3 tundi ja 2 minutit. Esitatud tööaruannetest ja 05.10.2006.a. arvest nr 817 nähtuvalt on kaebaja esindaja kulutanud kaebuse, kaebuse täienduse ja kohtuvaidluse teeside koostamiseks seega 10 tundi. Arvestades, et kaebuse koostamiseks kulus üks tund, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebuse täienduse ja kohtuteeside koostamiseks 9 tunni kulumine. Kusjuures kohtuvaidluse teesides korratakse põhilises osas kaebuses ja kaebuse täienduses märgitut. Eeltoodut ja haldusasja keerukust arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud kaebuse, kaebuse täienduse ja kohtuvaidluse teeside koostamiseks arvestada aega kokku 5 tundi. Kuna eelnev eeldab sisulist tööd asja materjalidega, mahub sama aja sisse ka kohtuistungiks ettevalmistamine Seega arvestades kohtuistungite aega 3 tundi ja kaebuse, kaebuse täienduse ja kohtuvaidluse teeside koostamiseks ning kohtuistungiteks valmistumiseks kokku 5 tundi, on asjas vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 12 000 krooni ja menetluskulud kokku koos tasutud riigilõivu ja postikuludega on seega 12 024,40 krooni, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Aili Maasik Kohtunik 13