2-06-1445/2

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 13.12.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-1445 Tsiviilasi VI /I/ hagi MK vastu tunnistamiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja VI Kostja MK Huvitatud isik TL esindajad Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud Avalik kohtuistung Kohtumaja Kostja MK vanema kande ebaõigeks 27.11.2006, Tallinn, Kentmanni RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tunnistada MK sünnitaktis (kanne tehtud TP poolt ) kanne selle kohta, et V I (I ) on M K isa, ebaõigeks. Jätta kohtukulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonikohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tallinna Perekonnaseisuameti poolt on tehtud kanne selle kohta, et VI on MK isa. M K ei põlvne VI. MK sündis . Sellel ajal ei olnud poolte abielu lahutatud ning lapse isa kanti sünniakti ilma hageja nõusolekuta, hageja oli sellel ajal merereisil. Abielusuhted lõppesid poolte vahel , kostja ise on kinnitanud teises asjas, et hageja ei ole lapse isa. Hageja palub tunnistada M K kohta tehtud kanne sünniaktis hageja kui isa kohta ebaõigeks. Tõenditena esitas lapse sünnitunnistuse, teises tsiviilasjas tehtud kohtuistungi protokolli, milles kostja on kinnitanud, et MK ei ole VI laps. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistas hagi. Tõendina esitas kohtuotsuse 2/19-9348/04 05.09.2005. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu nõudel Perekonnaseisuametist välja nõutud sünniakti kohaselt on MK sündinud . Sünniakti järgi on lapse ema MK ja isana on sünniakti kantud V I vanaema VK avalduse alusel. Kostja selgituste kohaselt oli hageja sellel ajal merel reisil kui kostja rasestus so . augustis ja nende omavahalised abielusuhted lõppesid juba enne seda kui hageja merele läks, so . Kostja läks siis elama õe juurde. Eeltoodu alusel on kostja omaksvõtnud asjaolu, et temal sündinud MK ei põlvne VI. T L esindajad toetasid hagi ja leidsid, et hagi ei ole vastuolus lapse huvidega. Esitatud kohtuotsusest nr 2/19-9348/04 05.09.2005 nr nähtub, et kohus lahutas abielu hiljem kui laps sündis, seega on kanne isa kohta tehtud Pere § 39 lg 1 järgi e. loetud põlvnevaks isast, kellega ema on abielus. Kuivõrd kostja on omaksvõtnud hagis toodud asjaolud, et tütar ei põlvne hagejast, leiab kohus, et lapse sünnikanne on vale. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast ja lg 2 järgi võib vanemakande vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana või emana. Kuivõrd mõlemad isikud, kes on kantud lapse vanematena sünniakti, kinnitavad, et MK ei põlvne VI, siis tuleb MK sünniaktis kanne selle kohta, et tema isa on VI tunnistada ebaõigeks. Hageja kohtukulude hüvitamist ei nõudnud, mistõttu jäävad need tema kanda. Kohtunik 2