MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2509 Haldusasi AS * kaebus Konkurentsiameti 27. novembri 2006. a otsuse nr 52-KO osalise tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS * määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS * Vastustaja Konkurentsiamet Kolmas isik A.J Kolmas isik A.P RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2007. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22. septembril 2006 sõlmisid AS * ja A.J müügilepingu 50,53% AS O aktsiate võõrandamiseks AS-le *. 25. septembril 2006 tehti Eesti väärtpaberite keskregistris sellekohane kanne. 6. oktoobril 2006 edastas AS O 49,0174% aktsiate omanik A. P A. J avalduse ostueesõiguse teostamise kohta. 17. novembril 2006 esitas A. P Tartu Maakohtule hagi A. J ja AS * vastu 22. septembri 2006. a käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks ja AS O aktsiate omandiõiguse tunnustamise nõudes. Tartu Maakohtu 21. novembri 2006. a määrusega tsiviilasjas nr 2-0634587 rahuldati A. P avaldus hagi tagamiseks osaliselt. Hagi tagamiseks tehti Eesti väärtpaberite keskregistris AS-le * kuuluvate AS O aktsiate võõrandamise keelumärge. Rahuldamata jäeti taotlus keelata AS-l * aktsionäri õiguste teostamine. Konkurentsiameti 27. novembri 2006. a otsusega nr 52-KO anti AS * ja AS O koondumisele luba kõrvaltingimusega, mille kohaselt koondumise jõustamine (sealhulgas AS * poolt AS-s O aktsionäride õiguste teostamine) on lubatud alates sellise kohtulahendi jõustumisest, millega jäetakse täielikult rahuldamata A.P poolt 17. novembril 2006 Tartu Maakohtule esitatud hagi. 3-06-2509 2. AS * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 27. novembri 2006. a otsuse nr 52-KO osalise tühisuse tuvastamise nõudes. Kaebuse esitaja nõustus AS * ja AS O koondumisele loa andmisega, kuid ei nõustunud kõrvaltingimusega. Kaebuses esitati esialgse õiguskaitse taotlus – peatada kaevatava otsuse täitmine kõrvaltingimuse osas. Kaebaja leiab, et Konkurentsiamet on asunud oma pädevust ületades tagama A. P kui ostueesõiguse teostaja õiguste kaitset, kuigi seda saab A. P teha tsiviilkohtumenetluses. Tartu Maakohtu 21. novembri 2006. a määruses tsiviilasjas nr 2-06-34587 on leitud, et AS-l * aktsionäri õiguste teostamise keelamine on põhjendamatult äriühingut koormav. Ebaseaduslik on olukord, kus kohtu pädevusse antud küsimuse lahendamisel võtab selleks pädevust mitteomav organ õiguse lahendada küsimus kohtumääruses sätestatust erinevalt. Arusaamatu lisatingimuse seadmine Konkurentsiameti otsuses on toimunud pädevust ületades ega saa olla aluseks AS * kui AS O aktsiate omaja omanikuõiguste täielikuks piiramiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 9. jaanuari 2007. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu põhjendused:
- a)Esialgse õiguskaitse taotlusega nõuab kaebaja sisuliselt oma kaebuse rahuldamist juba kohtumenetluse ajaks ilma asja sisuliselt kohtus arutamata ning omamata selleks argumenteeritud põhjendust ja reaalset esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja potentsiaalse omandiõiguse osaline piiramine kohtumenetluse jooksul ei ole käesoleval juhul ebamõistlik. Kaebaja jaoks ei saabu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatuid tagajärgi: potentsiaalselt saamata jäänud tulu on kaebajal võimalik sisse nõuda ning lisaks ei ole kohtule esitatud ei kahtlusi ega tõendeid selle kohta, et AS O majandusnäitajad peaksid kohtumenetluse kestel oluliselt halvenema või et A. P sooviks pahatahtlikult neid näitajaid halvendada. Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kuidagi mõjutada hilisemat kohtuotsuse täitmist.
- b)Esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks ebaproportsionaalselt A. P õigusi. Kaebajale esialgse õiguskaitse võimaldamisel halveneks pöördumatult AS O konkurentsisituatsioon juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse võimaldamisel saaks AS * võtta vastu otsuseid AS O majandustehingute kohta, otsustada tema juhtorganite üle, saada teada tema ärisaladused ning selliselt saaks kaebuse rahuldamata jätmise korral pöördumatult kannatada AS O konkurentsivõime. Konkurentsi potentsiaalselt kahjustava tegevuse lubamine kohtumenetluse ajal on vastuolus ka avaliku huviga. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AS * määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei ole käesoleval juhul tegemist kaebuse esitaja omandiõiguse osalise piiramisega, vaid temalt omandi teostamise kõigi võimaluste äravõtmisega. Kohus on väitnud, et A. P õigused saavad proportsionaalselt enam kahjustatud kui AS * omad, kuid ei ole analüüsinud, milliseid õigusi kohus omavahel võrdleb ja kuidas A. P õigused AS * õigused üles kaaluvad. A. P õigused seoses ostueesõigusega on täielikult kaitstud – Tartu Maakohus on A. P hagi tagamiseks keelanud AS-l * viimasele kuuluvate AS O aktsiate võõrandamise. Kohus ei ole põhjendanud, miks on vaja tema omandiõigus täielikult ära võtta. Väär on kohtu käsitlus AS-st * kui potentsiaalsest AS O aktsiate omanikust. Kohus on võtnud seisukoha asjaolude suhtes, mida tuleks kohtumenetluse käigus välja selgitada ja pooltel tõendada.
- b)Tulu saamine ei ole ainus omandiõiguse teostamise viis. Kohus on jätnud tähelepanuta, et aktsiad soetatakse ettevõtluse arendamiseks ja investeeringu tootmapanemiseks. Et kaebajal on omaniku õiguste teostamine keelatud, siis puudub tal igasugune ülevaade AS O majanduslikust seisukorrast, ettevõtte majandamisest ja aktsiate väärtusest. Ettevõttele on kahjulik olu2
(5)3-06-2509 kord, kus AS O juhatuse ainuliige ja ostueesõigust omav aktsionär on üks ja sama isik – A. P, kes tegutseb oma isiklikes huvides, mis ei kattu ettevõtte huvidega. Seega on tõenäoline, et isegi kaebajale positiivse kohtuotsuse korral ei ole tal oma omandiõigust enam võimalik teostada. Tsiviil- ja kriminaalmenetluse algatamine seaduserikkujate suhtes on kulukas ja ei pruugi taastada ettevõtte normaalset majandustegevust. Väär on kohtu väide, et vaba konkurents võib saada kahjustatud. 5. Konkurentsiameti vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Õige on kohtu seisukoht, et kaebaja potentsiaalse omandiõiguse osaline piiramine kohtumenetluse jooksul ei ole ebamõistlik. Määruskaebuse esitajal ei ole käesolevaks hetkeks koondumise luba, mis annaks talle aktsionäri õigused omandatavas ettevõttes. Määruskaebuse esitaja ja A. P vahel peetava tsiviilvaidluse tõttu AS O aktsiate kuuluvuse üle ei saa hetkel rääkida aktsiate kuulumisest AS-le *.
- b)Esialgse õiguskaitse kohaldamisel halveneks pöördumatult AS O konkurentsisituatsioon juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks AS * võtta vastu otsuseid AS O majandustehingute suhtes, otsustada tema juhtorganite üle, saada teada tema ärisaladused ning kaebuse rahuldamata jätmisel saaks pöördumatult kannatada AS O konkurentsivõime. Et A. P on AS O suuraktsionär, siis mõjutab AS O konkurentsivõime halvenemine ka A. P õigusi.
- c)Huvi ettevõtluse arendamiseks ja investeeringu tootmapanemiseks ning huvi AS O majandustegevuse ja aktsiate väärtuse suhtes ei ole sellised huvid, mille kohese teostamise takistus tähendaks kaebust rahuldava otsuse täitmise võimatust või olulist raskendatust.
- d)Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja määruskaebuse esitaja AS O enamusaktsionäri õiguste teostamisele asumine võib sõltuvalt Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja tulemustest pöördumatult kahjustada AS O õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustuks ka avalik huvi, kuna sellega loodaks konkurentsi kahjustav olukord. 6. Kolmas isik A.P nõustus halduskohtu määrusega ja palus jätta kaebus rahuldamata. 7. Kolmas isik A.J pidas määruskaebust põhjendatuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et esitatud tuvastamiskaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Vaidlustatud Konkurentsiameti otsus ega selle kõrvaltingimus ei saa olla tühised ameti pädevuse ületamise tõttu. Nii koondumisloa andmine, sellest keeldumine kui ka loale tingimuste kehtestamine on Konkurentsiameti pädevuses. See, kas loale seatud tingimus ja seadmise motiiv olid õiguspärased, ei mõjuta Konkurentsiameti pädevust, vaid üksnes loa materiaalset õiguspärasust. Ka vaidlus selle üle, kas KonkS § 27 sätestab ammendavalt koondumise teate kohta tehtavad võimalikud otsused või on koondumise teate menetlemisel kohaldatav ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2, andes võimaluse kõrvaltingimuse kehtestamiseks, ei seondu Konkurentsiameti pädevusega, vaid ameti volitustega enda pädevuse kasutamisel. HMS § 53 lg 2 väär kohaldamine võib anda alust üksnes haldusakti tühistamiseks või uue akti andmiseks kohustamiseks. Konkurentsiamet ei ole vaidlustatud kõrvaltingimuse kehtestamisega haaranud endale kohtu pädevust. Amet ei ole asunud lahendama vaidlust aktsiate kuuluvuse üle, vaid on koondumise lubatavuse seadnud sõltuvusse tsiviilkohtu poolt selles küsimuses tehtavast lahendist. Asjas ei nähtu ka ühtegi teist haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud alust, miks vaidlustatud kõrvaltingimus peaks olema tühine. Muuhulgas on kõrvaltingimuse sisu ringkonnakohtu hinnangul arusaadav. 3
(5)3-06-2509
- Käesolevas menetlusstaadiumis ei saa välistada, et kaebaja muudab kõrvaltingimuse tühisuse tuvastamise taotluse kõrvaltingimuse tühistamise taotluseks või kõrvaltingimusteta koondumisloa väljaandmiseks kohustamise taotluseks (HKMS § 19 lg 8; muudetud kaebuse tähtaegsuse kohta vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-14-04, p 11). Esialgse õiguskaitse kohaldamine nende taotluste valguses saaks kõne alla tulla alles pärast nende taotluste esitamist. Olukorras, kus halduskohtule on esitatud perspektiivitu kaebus ja selle saaks muuta perspektiivikamaks kaebuseks, on halduskohtul võimalik kohaldada koheselt esialgset õiguskaitset, kui kaebuse muutmise äraootamine tooks kaasa rasked pöördumatud tagajärjed. Aktsionäri õiguste teostamisega ootamine kuni kaebuse muutmiseni sellist olukorda kaasa ei too.
- Halduskohtu määruse seisukohtade suhtes peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
- Kui kaebus ei oleks ilmselgelt põhjendamatu, oleks kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob antud juhul juba kohtumenetluse ajal kaasa tagajärjed, mida ei pruugi olla võimalik või mõistlik kõrvaldada tagantjärele. Vaidlustatud kõrvaltingimus takistab kaebajal üle võtmast enda konkurenti. Konkurendi ülevõtmine pärast kohtuvaidlusi ei pruugi viia kaebaja jaoks sama soodsa tulemuseni. Arvestada tuleb võimalusega, et kaebaja ja A. J vastu esitatud tsiviilhagi jääb rahuldamata. Sellisel juhul piiraks kõrvaltingimus oluliselt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kaebajaga tuleb nõustuda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võidakse AS O majanduslikku olukorda halvendada. Ainuüksi asjaolu, et A. P peaks AS O aktsionärina olema huvitatud aktsiaseltsi heast käekäigust, seda ei välista. Aktsiaseltsi olukorda saab halvendada ka nõnda, et aktsionär saab sellest kasu. Samas ei saa tähelepanuta jätta äriühingu juhatuse liikme vastutuse sätteid ning kaebaja võimalust esitada A. P vastu tsiviilnõudeid äriühingu majandusliku seisundi kahjustamise vältimiseks juba praegu, taotledes ühtlasi hagi tagamist.
- Halduskohtuga tuleb siiski nõustuda selles, et kaebaja huvi võtta konkurent kiiresti üle, ei ole nii kaalukas, kui kolmanda isiku A. P huvi säilitada ülevõetava ettevõtja iseseisvus seni, kuni ülevõtmise õiguspärasust on kontrollitud nii tsiviil- kui ka konkurentsiõiguse seisukohast. Aktsiaid omandades pidi kaebaja arvestama, et koondumise lubatavuse hindamine võib aega võtta. A. P huvid on samuti hõlmatud ettevõtlusvabaduse ja omandiõigusega. AS O ülevõtmine kaebaja kui konkurendi poolt ei jäta A. P ilma üksnes aktsiatest, mille suhtes ta soovib teostada ostueesõigust, vaid võib tuua kaasa ka tal juba olemasolevate aktsiate väärtuse langemise. Nõustuda ei saa kaebajaga, et maakohtu hagi tagamise määrus välistab A. P õiguste täiendava kaitse Konkurentsiameti poolt.
- Kaebaja huvi oleks avalikust ja kolmanda isiku huvist kaalukam, kui muudetud taotlusega kaebus kuuluks suure tõenäosusega rahuldamisele, st kõrvaltingimus tuleks kas tühistada või vastustajat tuleks kohustada välja andma tingimusteta luba. Selles lõpptulemuses ei ole ringkonnakohus käesoleval hetkel veendunud. Kaebus kõrvaltingimuse tühistamiseks või tingimusteta loa andmiseks kohustamiseks ei oleks ilmselgelt põhjendamatu ega ilmselgelt põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu küll vastustaja seisukohaga, et koondumisloa andmine oli välistatud koondumise osaliste ebaselguse tõttu, sest selge on, et AS O aktsiate omandajaks saab olla kas kaebaja või kolmas isik A. P ning aktsiate omandamine kummagi poolt ei kahjusta ise4
(5)3-06-2509 enesest konkurentsi. Samas võib ringkonnakohtu hinnangul konkurentsi oluliselt kahjustada see, kui koondumine toimub tsiviilõigusliku lepingu alusel, mille kehtivuse suhtes on Konkurentsiametil põhjendatud kahtlusi, sest sellisel juhul on oht, et võib üks ettevõtja asuda teostama konkurendi suhtes konkurenti kahjustavaid oletatavaid õigusi, mida ettevõtjal tegelikult ei ole. Seda, kas tsiviilõigusliku lepingu kehtetuse kahtlusega kaasnev konkurentsikahjustuse oht võib olla koondumisloa andmisest keeldumise aluseks vastavalt KonkS §-le 22, ei saa hinnata praeguses menetlusstaadiumis.
- Nõustuda tuleb halduskohtuga, et olukorras, kus kaebus ei ole ilmselgelt põhjendatud, tuleb kohtul hoiduda esialgse õiguskaitsega pöördumatute tagajärgede tekitamisest. Seega ei viiks ka kaebuse muutmine suure tõenäosusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseni. Ringkonnakohus ei näe halduskohtu määruses vastuolusid määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktikaga. Eristada tuleb olukorda, kus taotletakse kaebaja olukorda muutva haldusakti peatamist, olukorrast, kus kaebaja ise taotleb olukorda muutva haldusakti andmist nagu näiteks konkurentide koondumise tingimusteta lubamist.
- Kaebaja etteheide, et halduskohus on vaidlustatud määruses võtnud seisukoha asjaolude suhtes, mida tuleks alles kohtumenetluse käigus välja selgitada ja pooltel tõendada, on asjakohatu. Vastavalt HKMS § 122 lg-le 2 võib esialgse õiguskaitse määruses halduskohus tugineda kõigile määruse tegemisel tähtsust omavatele asjaoludele, mis on tõendatud või põhistatud. Menetlusosalistel on olnud võrdne võimalus esitada esialgse õiguskaitse küsimuses seisukohti ja tõendeid. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse ja oleks saanud esitada kõik tema arvates olulised tõendid. Samas ei jätnud halduskohus taotlust rahuldamata ühegi väite tõendamatuse tõttu. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)