Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 206 712,55 krooni, viivised 203 392,60 krooni, leppetrahvi 100 000 krooni ja mööbli kompensatsiooni 206 352,50 krooni ning riigilõivu 36 000 krooni. 24.11.2004 avalduses (tl 83) vähendas hageja nõuet ettemaksu - 253 287 krooni - võrra. 27.09. 2005 esitatud avalduses märgitu kohaselt koosneb 206 712,55 krooni nõue lepingujärgsest võlgnevusest 190 496,34 krooni (sh üürivõlg 151 427,46 krooni, rendikompensatsioon perearsti keskuse eest 15 530,26 krooni, kommunaalteenused 14 815,85 krooni, telefon, internet, elekter, vesi- ja kanalisatsioon 8 722,78 krooni) ja kokkuleppe alusel mööbli kasutamise eest 16 216,20 krooni. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võlgneb hageja kostjale 206 352,50 krooni, so 50% mööbli maksumusest 412 705 kr. Viivise suurus on 71 543,44 kr – kuni , so 0,2% võlgnevuse summast 190 496,34 krooni. Viivist ei arvestanud hageja 100 000 krooniselt leppetrahvi nõudelt. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille järgi kostja ei pea maksma viiviseid seoses tehtud ettemaksuga 253 287 krooni suuruses. Lepingu p 3.1 2.lause järgi pidi kolme kuu ettemakstud summa jääma hageja kätte hoiule garantiina kogu lepingu lehtivuse ajaks ja see tuli tagastada kostjale lepingu lõppemisel või lõpetamisel. Seega sai kostja teha tasaarvestuse alles rendilepingu lõppemisel .
Kostja avaldas tasaarvestamise tahet alles hagile esitatud vastuses. Hageja sai kostja vastuse kätte (avalduses ekslikult märgitud 2003), mistõttu lõppes hageja nõue kostja vastu 253 287 krooni suuruses alates . Ettemaksu tõttu ei olnud kostjal õigust keelduda kohustuste täitmisest, kuna lepingu p 3.2 kohaselt ei olnud kostjal õigust viivitada maksete tasumisega garantiisumma tõttu. 2 Pärast tasaarvestust on viivisenõue 8 752,78 krooni. Lepingus märgitud viivisemäär laieneb ka kokkuleppele mööbli eest tasumise suhtes. Kokkuleppes viidatakse otseselt rendilepingule. seisuga on viivis 461 367 krooni. Nõutava kahjuhüvitise suurus on 100 000 krooni lepingu p 3.9 alusel. See ei ole leppetrahv. Seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekkisid üürileandjal kahjud. Hageja ehitas renditud ruumid välja just kostja jaoks, kusjuures apteegi ruumide renoveerimiseks tegi hageja kulutusi ca 3 000 000 krooni. Selline investeering tehti eeldusel, et rentnik tasub renti 500 kr/m
Ruumid jäid hageja tõttu kostja kasutusse kuni hagejale üleandmiseni - . Lepingu p 3.1 alusel oli kostja teinud renditasu ettemaksu, tagamaks vajadusel renditasude tasaarveldamist ettemaksu arvelt vastavalt lepingu p-le 3.2. 10.11.2003 oli ettemaks 253 287 krooni. Hagejal oli võimalus ettemaksu arvel põhjendatud nõudeid rahuldada. Arvestades kostja poolt lepingu ülesütlemist, puudus kostjal vajadus täiendavate maksete tegemiseks hagejale. Hageja vaatleb ettemaksu tagatisrahana
Kostja arvamuse kohaselt ei vasta ettemaks
§-s 308 sätestatud tagatisraha tingimustele. Et hageja nimetab ettemaksu garantiisummaks, ei muuda seda tagatisrahaks. Sisuliselt oli tegemist renditasu ettemaksuga. Renditasu ettemaksu korral on asjakohatu väita võlgnevuse olemasolu. Sellest tulenevalt puudub alus viiviste arvestamiseks. Kuna ruumide üleandmine toimus , on kostja nõus, et lepingu lõpetamise ajaks on . Selle ajani arvestatud renditasu (üüritasu) tuleb tasaarveldada ettemakstud summast. Kostja ei nõustu leppetrahvi 100 000 krooni suuruses tasuma, kuna lepingut ei lõpetatud lepinguliste kohustuste mittetäitmise tõttu. Nõue on vastuolus
kokkuleppe näol on tegemist mööbli rendiga. Eseme kogumaksumus oli 340 000 krooni, mis jagati 5 aastale ja saadi renditasu suuruseks kuus 6 265 krooni + käibemaks. Sealjuures loeti kõigi maksete tasumisel renditasuga kaetuks vara väljaostuhind ja nähti ette omandiõiguse üleminek rentnikule. Rendilevõetud ruume kasutati apteegina ja mööbel oli sihtotstarbeliselt apteegis kasutamiseks. Sellega seoses kaasnes rendilepingu lõpetamisega ka mööbli rendilepingu lõpetamine. Kokkuleppe p1 on vastuolus
Hageja ei ole põhjendanud mööbli maksumust 412 705 krooni. saatelehest see ei tulene. 206 352,50 krooni nõue on hageja poolt põhjendamata. Mööbel jäi endistesse ruumidesse ja seda kasutab uus ruumide üürnik. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. 3 15.06.2004 täiendava vastuse kohaselt saanuks ettemakstud renditasuga 253 287 krooni katta hageja nõuded 190 494,39 kr (renditasu), 16 216,20 kr (mööbli renditasu) ja kostjale kuulub tagastamisele 46 574,41 krooni. vastuses märgib kostja, et hageja ei vaidlustanud kostja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist. Seetõttu nõustus kostja heas usus hageja poolt pakutud ruumide üleandmise ajaga. Kostja võttis vastu nii ruumid kui ka seal olnud mööbli. Lepingu ülesütlemist ei ole hageja ka kohtus vaidlustanud, küll aga esitab rahalisi nõudeid. Kostja põhjendas ülesütlemist mõjuvate põhjustega. Kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes ei saanud eeldada, et kostja lepingu täitmist jätkaks. Hageja ei täitnud lepingu p 2.1.4, millega pani kostja raskesse olukorda. See mõjutas apteegi käivet, et hoones ei töötanud vähemalt kolme perearsti, mistõttu perearste külastavate patsientide poolt ravimite ost jäi ära. See mõjutas apteegi käivet ja tegi võimatuks kokkulepitud renditasu maksmise. Hageja ei täitnud ka lepingu p 2.1.1, mille järgi pidi ruumid andma kostja kasutusse . Hageja taotles pidevalt ruumide üleandmise tähtaja pikendamist ja heas usus kostja nõustus sellega. Selle tõttu oli hoone pikemat aega külastajatele suletud, apteek kaotas ostjaskonna. Hageja süüst tingitud olukorra kasutasid ära konkurendid ja avasid lähikonnas oma apteegi. Ruumid sai kostja oma kasutusse alles , renditasu ettemaksu 506 574 krooni tegi aga juba jaanuaris 2002. Lepingu sõlmimisest kuni ruumide üleandmiseni oli turusituatsioon ravimiturul oluliselt muutunud. esitas kostja vastuhagi, milles palub välja mõista alusetult saadud 253 287 krooni hagejalt. vastuse kohaselt jääb kostja varem esitatud vastuväidete juurde. vastusega esitas kostja arvestuse ja 15.06.2004 arvestuse paranduse. Hageja muudab oma nõudeid pidevalt, mis viitab segadusele hageja raamatupidamises. Hageja ei tea viivise arvestamise aluseid – kas ja millises lepingus on viivised sätestatud. Vastuhagi õigeks võttes väitis hageja, et unustas ettemaksu. Hagiavaldustes, hageja raamatupidamise õiendites ja hageja poolt koostatud üleandmise- vastuvõtmise aktis on rendi- ja kommunaalteenustetasu võla summad erinevad. Aktile alla kirjutades märkis kostja, et ei tunnista võlga ja viiviseid. Summade erinevust ei ole hageja põhjendanud. Kostja järeldab, et hageja raamatupidamisel puudub täpne arvestus maksete osas, koostatud õiendid ja lisatud tabelid on suvalised. Seetõttu on nõuded tõendamata ja põhjendamata. allkirjastatud aktiga lõpetati ruumide rendileping, anti üle mööbel. Hageja aktsepteeris rendilepingu ülesütlemist ega vaidlustanud seda kohtus. Hageja väide, et kokkuleppe näol oli tegemist mööbli müügilepinguga ning kostja peab hagejale maksma kompensatsiooni 206 352,50 krooni, ei ole kooskõlas kokkuleppe p-ga 1, mille kohaselt kompensatsioonisumma on 170 000 krooni (sh käibemaks). Ainuüksi seetõttu on viivise arvestus vale. Kokkulepe ei sisalda viivise maksmise kohustust. Hageja viide rendilepingule on suvaline, kuna ta on väitnud, et tegemist on liisinguga, seejärel, et mööbli müügilepinguga.
i järgi on need erinevad lepingud. Müügilepingu puhul pidanuks hageja mööbli kostjale andma ja nõudma maksmata summa tasumist kostjalt. aktiga sai hageja mööbli endale, mistõttu tal puudub alus kompensatsiooni nõuda. Mööbli kasutamise eest on kostja hagejale tasunud. Igasugused nõuded mööbliga seoses on põhjendamatud. Hageja tõlgendab suvaliselt leppetrahvi kahju hüvitamise nõudena. Renditasu ettemaksust jätkus peale lepingu ülesütlemist renditasu ja kommunaalmaksete katmiseks. Ettemaks oligi selleks ettenähtud. Kostja kohustatud isikuna tagas nõude täitmise ettemaksuga, kusjuures see kattis kõik maksed kuni .
lg 4 alusel puudub leppetrahvi nõudeks alus, sest hageja 4 ei andnud ruume kostja käsutusse õigeaegselt, millega nurjas kostja äriplaani ja põhjustas lepingu erakorralise ülesütlemise. vastuses kordab kostja varasemaid vastuväiteid. Ettemaksu tunnistas hageja alles pärast kostja poolt vastuhagi esitamist. Hageja kirja kohaselt suurenes kostja võlg hagejale pärast akti allakirjutamist. See on arusaamatu. Hageja tegevus on täiesti arusaamatu. Hageja poole esitatud erinevates avaldustes ja kirjades on väidetavad võlasummad erinevad, hageja annab kohtule vastuolulist teavet. Pärast ettemaksu tunnistamist jäi hageja poolt esitatud viivise nõue muutmata, kuigi see pidanuks vähenema. Hagejal puudus alus tasaarveldada mööbli kompensatsiooni ja viiviseid, kuna seda kostja ei aktsepteerinud. Hagejal oli õigus saada renditasu ja kommunaalmakseid kuni , seda oli hagejal võimalik saada ettemaksu arvelt. Kohtukuluna taotleb kostja välja mõista riigilõivu 14 000 krooni ja õigusabi eest 48 380 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kostja vastu hagi ja kostja vastuhagi poolte vahel sõlmitud rendilepingu ja kokkuleppe alusel. sõlmisid pooled lepingu lisa.
RS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui
RS-st ei tulene teisiti. § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Nii rendilepingu kui kokkuleppe näol on tegemist kestvuslepingutega, kuna mõlemad reguleerivad vara (ruumid ja mööbel) üürimist, mistõttu kohaldamisele kuuluvad võlaõigusseaduse üürilepingut reguleerivad sätted.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Tasumisele kuulunud üüri suuruse ja kõrvalkulude suuruse ja maksmise kohustuse üle vaidlust ei ole. § 272 lg 3 sätestab, et elu- ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. Seega tuleb ka mööbliga seonduv vaidlus lahendada üürilepingut reguleerivate sätete alusel.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Hageja taotleb kostjalt välja mõista 553 890,18 krooni. Sellest 108 752,78 kroonise nõude aluseks on sõlmitud rendileping ja 445 137,40 kroonise nõude aluseks kokkulepe. 108 752,78 krooni nõue koosneb kahju hüvitisest lepingu p 3.9 alusel 100 000 krooni suuruses ja viiviste jäägist peale tasaarvestust 8 752,78 krooni suuruses. 445 137,40 kroonine nõue koosneb mööbli kasutamise võlast 16 216,20 krooni suuruses ja 206 352,50 kroonist kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise tõttu. Viiviseid nõuab hageja põhivõlaga (16 216,20+206 352,50=222 568,70) võrdses suuruses – 222 568,70 krooni. Nõude kujunemist kajastab hageja poolt esitatud tabel (tl 168). Kostja ei tunnista hagi ühegi summa osas. Viidatud tabelist nähtub, et hageja vähendas rendilepingust tulenevat üüritasu, perearstikeskuse rendikompensatsiooni, kommunaalteenuste tasu ja leppetrahvi nõuet 5 (tasaarvestas, võttis vastuhagi õigeks) summa võrra, mis võrdub kostja poolt esitatud tasaarvelduse summaga ja vastuhagi nõudega – 253 287 krooni. Nimetatud summat peab hageja garantiisummaks ja kostja ettemaksuks. Võla suuruseks, mida hageja pärast tasaarvestust (vastuhagi õigeksvõttu) nõuab, on 108 752,78 krooni. Kostja vaidleb sellele nõudele vastu põhjusel, et võla kattis ettemaks. 15.06.2004 vastuse kohaselt saanuks ettemaksuga katte hageja nõuded 190 494,39 krooni (renditasu) ja 16 216,20 krooni (mööbli renditasu) suuruses. üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 19) märkis hageja seisu võlgnevuseks 162 137,85 krooni ja viivised 15 741,15 krooni. Akti märkis kostja, et võlga ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei tunnista ta nimetatud võlga selle tõttu, et oli hagejal olemas kostja ettemaks 253 287 krooni suuruses ning see kattis võlgnevuse. Kohus leiab, et nimetatud nõue kuulub rahuldamisele kostja õigeksvõtu tõttu, kuid võlgnevus väljamõistmisele ei kuulu ettemaksu tõttu. Õige on kostja väide, et ettemaks kattis aktis märgitud võlgnevuse ja ületas selle 46 567,41 krooni võrra.
sätestab, et kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos
-i §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. Sellest sättest juhindudes leiab kohus, et kostjal puudus viivise maksmise kohustus, kuna hageja ei täitnud ettemaksu tagastamise kohustust. Lepingu p 3.9 alusel nõuab hageja kahjuhüvitist, mida hageja poolt on varem nimetatud leppetrahviks - 100 000 krooni suuruses.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kohaldatakse
-i 3.jaos sätestatut juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud nõude puhul kohaldada
-i leppetrahvi reguleerivaid sätteid sõltumata sellest, kas hageja nimetab nõuet leppetrahviks või kahjuhüvitiseks. § 160 alusel ei saa leppetrahvi nõuda kohustuse rikkumise vabandatavuse korral. Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest. Leppetrahvi maksmise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine võlgniku poolt. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 537). Pooled leppisid kokku leppetrahvi maksmises lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral. Kooskõlas kostja teatega (tl 15) soovis kostja rendilepingu lõpetamist alates . Hageja 02.07.2003 vastuse (tl 17-18) kohaselt nõustus hageja lepingu lõpetamisega alates , viitab vastuses leppetrahvile 100 000 krooni suuruses ja kompensatsiooni maksmise kohustusele 50% suuruses mööbli maksumusest, so 170 000 krooni. Kostja teade vastab
sätestatud tingimustele.
lg 1 alusel võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. § 313 lg 2 järgi on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige
-i §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Ülesütlemist hageja ei vaidlustanud. Kooskõlas § 334 lg 4 on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Kostja leiab, et nimetatud sättega on leppetrahvi nõue vastuolus. Kohus leiab, et puuduvad eeldused leppetrahvi väljamõistmiseks – kostja ei ole rendilepinguga võetud kohustusi rikkunud. Lepingu ennetähtaegne erakorraline ülesütlemine ei ole lepingukohustuste rikkumisena käsitletav. Leppetrahvi nõue tuleb seega jätta rahuldamata. 6 kokkuleppega (tl 20) võttis kostja kohustuse tasuda hagejale igakuiselt 6 265 krooni + käibemaks mööbli kasutamise eest. Kokkuleppe p-s 1 leppisid pooled kokku, et rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kohustub kostja maksma kompensatsiooni 50% mööbli maksumusest, so 170 000 krooni. Sama summa võlgneb kostja hagejale hageja 2.07.2003 vastuse alusel. Tulenevalt
Nõuet ei saa lahendada hageja poolt esitatud saatelehes (tl 39) märgitud mööbli hinda arvestades, kuna pooled leppisid kokkuleppes kokku 170 000 kroonise kompensatsiooni maksmises. Võlga mööbli kasutamise eest 16 216,20 krooni kostja ei vaidlusta, kuid leiab, et selle kattis ettemaks. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Kuna hageja ei arvestanud hagi esitamisel kostja poolt ettemakstuga esitas kostja vastuhagi. Asja menetlemise käigus vähendas hageja ettemaksu võrra nõuet pärast vastuhagi esitamist, mis tähendab vastuhagi õigeksvõttu TsMS § 440 mõttes. Kooskõlas § 440 lg 1 tuleb vastuhagi seetõttu rahuldada. Viivisenõue poole mööbli maksumuse nõudelt rahuldamisele ei kuulu. Nimetatud nõue tuleneb kokkuleppest. Kokkuleppes pooled viivise maksmises kokku ei leppinud. Kooskõlas
Hageja viide §-le 308 ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte reguleerib tagatisraha seoses eluruumi üürilepinguga. Antud vaidluses ei olnud üürilepingu objektiks eluruum. Arvestades, et hagejal on õigus saada renditasu 190 494,39 krooni, mööbli kasutamise tasu 16 216,20 krooni ja mööbli eest kompensatsiooni 170 000 krooni, kokku 376 710 krooni ja kostja poolt oli tehtud ettemaks 253 278 krooni suuruses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 123 432,59 krooni. Kuna kostja esitas ettemaksu osas vastuhagi, kuulub vastuhagi rahuldamisele. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega, jätab kohus hageja kohtukulud tema enda kanda. Vastuhagi rahuldamise tõttu, tuleb kostja kohtukulud seoses vastuhagiga välja mõista hagejalt. Välja mõista tuleb riigilõiv 14 000 krooni ja õigusabikulu kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p 1 12 663,90 krooni, kokku 26 663, 90 krooni. T. Hiiuväin kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.