3-06-2212/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2007, Jõhvi 3-06-2212 L. S kaebus Püssi Linnavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. veebruar 2007 L. S ja Püssi Linnavalitsuse esindaja Silver Peepmaa Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Mõista L. S Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna välja 126.50 (üksada kakskümmend kuus krooni ja 50 senti ) krooni. 4.Selgitada, et see summa tuleb kanda peale kohtuotsuse jõustumist 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr.
3. Maksukorralduses tuleb lisaks viitenumbrile 2800049861 ära märkida kohustatud isiku nimi, haldusasja number ja see, et tegemist on menetluskuludega. Tähtaja möödumisel suunatakse nõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.09.2006 esitas L. S Püssi Linnavalitsusele avalduse milles teatas, et on Kooli 17 korteris 67 läinud üle alternatiivküttele, palus 2006 kütteperioodil lähtuda 4,8 m2 suurusest pinnast ning arvestada ümber eelmise kütteperioodi tasu vastavuses tegelikult tarbitud soojusega (t.l. 5). 1 26.09.2006 teatas Püssi Linnavalitsus, et ei saa avaldust rahuldada, kuna Püssi Linnavolikogu 30.06.2004 otsusega nr. 121 on korterites alternatiivküttele üleminek peatatud (t.l. 6). 13.11.2006 esitas L. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ja palus tuvastada tema avaldusele esitatud vastuväite õigusvastasus ja kohustada Püssi Linnavalitsust tegema soojavarustuse tasu ümberarvestus 2005-2006 aasta kütteperioodi eest. Seejuures ta väitis, et on korduvalt pöördunud linnavalitsuse poole kaebusega, et keskküttevarustus pole küllaldane. Alternatiivküttele üleminekut põhjendas kaebaja oma halva tervisega ja märkis seejuures ära, et ülemineku tehnoloogiast on kinni peetud ja luba üleminekuks oli tal praeguseks avariilises majas Viru 10-70 olemas. Veel märkis kaebaja ära asjaolu, et korteri nr. 75 omanikule on luba alternatiivküttele üleminekuks antud peale vastuses viidatud volikogu otsuse vastuvõtmist. Püssi linnavalitsus vaidles oma kirjalikus vastuses (t.l. 36-38) ja selle lisas (t.l. 54-55) kaebusele vastu, palus seda mitte rahuldada ja teatas, et Kooli 16 korterelamu jääb Püssi Linnavolikogu 14.09.2006 määrusega nr. 15 kehtestatud kaugküttepiirkonda, kus üksikute korterite võrgust eraldumine pole lubatud. Vastuses nõustuti sellega, et kaebaja elamus on aeg-ajalt olnud soojavarustuse häireid, kuid põhjendati neid korteriomanike tegevusetusega maja haldamisel ja omavoliliste küttesüsteemi muutmistega. Vastuseks väitele kaebaja õiguste rikkumise kohta märgiti korteriomandi seaduse § 28 tuginedes, et tal puudub õiguslik alus nõuda toiminguid linnavalitsuselt, sest korteriomandite valitsemine, haldamine ja majandamine on korteriomanike kohustus. 20052006 kütteperioodi soojavarustuse tasu ümberarvestuse nõude osas väideti, et kuni 19.12.2005 on ümberarvestus tehtud, nimetatud kuupäeval oli temperatuur korteris normaalne ning peale seda pole kaebaja ühtegi avaldust esitanud ja mõõtmisi tema korteris pole teostatud. Kohtuistungil jäi L. S kaebuse väidete juurde, palus hüvitada riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suuruse kohtukulu ning selgitas, et korraga kaht liiki kütte eest maksmine käib talle üle jõu. Varasema kütteperioodi puuduliku soojavarustuse heastamist ta eitas, kuid oli asja arutamise käigus nõus selle kohta esitatud nõudest üldse loobuma ning palus selle asemel, et kohus teeks linnavalitsusele ettekirjutuse, mis kohustaks andma loa elektriküttele üleminekuks. Püssi Linnavalitsuse esindaja Silver Peepmaa jäi samuti kirjalikult väidetu juurde. Kaebuse nõude muutmisega oli ta nõus, kuid palus seda mitte rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED Kaugküttevõrgust saadava soojuse küsimusi reguleerib kaugkütteseadus. Selles seaduses puuduvad sätted, mis lubaksid tarbijate eraldumist kaugküttevõrgust ning § 5 lg. 2, 4 ja 6 p.2 sätestatuga on nii kaugküttepiirkonna määramise kui ka selles asuva tarbijapaigaldise võrgust eraldamise tingimuste ja korra kehtestamine antud kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p. 3, § 4 p. 2 ja § 30 lg. 1 p. 2 kohaselt on linnavalitsus kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kes peab seadusi järgides korraldama ja lahendama neid kohaliku elu küsimusi, mis on pandud volikogu määruste või otsustega talle täitmiseks. Püssi Linnavolikogu peatas oma 30.06.2004 otsusega nr.121 (t.l.39) korterite alternatiivküttele ülemineku kuni kaugkütte piirkonna kehtestamiseni. Seega ei olnud Püssi Linnavalitsusel õigust rahuldada L. S poolt keskkütte väljalülitamiseks esitatud taotlusi ning ta on toiminud igati õiguspäraselt keeldudes sellest oma 21.07.2006 ja 26.09.2006 kirjades (t.l. 6 ja 67). Kaugküttepiirkonna piirid ning küttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord on kehtestatud Püssi Linnavolikogu 14.09.2006 määrusega nr. 15 (t.l. 40-44). Selle § 2 ning lisade 1 ja 2 kohaselt kuulub Kooli 16 maja kaugküttepiirkonda (t.l. 45). Määruse § 3 lg. 7 on loetletud juhtumid, millede puhul üldse võib kaugküttepiirkonna tarbija võrgust eraldumist taotleda, sama paragrahvi lõikes 11 aga on kehtestatud, et kortermajades asuvate üksikute korterite võrgust 2 eraldumine ei ole lubatud. Seega pole Püssi Linnavalitsusele tekkinud ka käesolevaks ajaks mingit õiguslikku alust anda kaebajale luba keskkütte väljalülitamiseks. Seda olukorda ei saa kuidagi muuta ka asjaolud, et eelmises elukohas oli L. S luba elektriküttele üleminekuks antud, et tollest eluruumist ei lahkunud ta omal algatusel, et naabrid on elektrikütte paigaldamisega nõus või, et väidetavalt on mõne teise korteri jaoks selline luba antud. Viimase väite tõele vastavuse korral on kaebajat teiste samas olukorras olevate isikutega võrreldes küll ebavõrdselt koheldud, kuid see ei anna õigust nõuda, et kehtivaid õigusnorme rikutaks ka tema juhtumi puhul. Halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad põhimõtted võimaldavad kohtul teha haldusorganile või ametiisikule vaid sellise ettekirjutuse, mis tugineb õigusaktide normidele. Kuna ükski Eesti Vabariigis kehtiv õigusakt ei võimalda Püssi Linnavalitsusel otsustada kaugküttepiirkonnas asuva korteri võrgust väljalülitamisega seonduvaid küsimusi, ei ole halduskohtul õiguslikku alust teda selleks ka kohustada. Kohtuistungil ei suutnud L. S veenvalt tõendada, et eelmise kütteperioodi puuduliku soojavarustuse lubatud heastamine on linnavalitsuse poolt tegemata ning lõpuks ta üldse loobus selle nõude toetamist (t.l. 75). Nii tema enda kui ka linnavalitsuse esindaja poolt esitatud dokumendid (t.l. 68-70) kinnitavad, et varasemaid arveid siiski on korrigeeritud ja 64,30 krooni suuruse summa kättesaamist möönis ka kaebaja (t.l. 74). Seega on kõik L. S poolt esitatud nõuded põhjendamatud ning tema kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt terves ulatuses rahuldamata jätta. Püssi Linnavalitsuse esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 75), seetõttu jäävad poolte kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 alusel nende endi kanda. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 126,50 krooni (t.l. 76). Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab nimetatud summa Eesti Vabariigile hüvitama kaebuse esitaja L. S. Raili Randlane Raili Randlane Kohtunik 3