) § 368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid antud juhul vaidlustavad hagejad sisuliselt kostja üldkoosolekute otsuseid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejad on sõnastanud õigussuhte tuvastamise nõude selleks, et vältida kohase nõude eest riigilõivu tasumist. Selline nõude „rüütamine“ ei ole Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-75-06 tähenduses lubatud.
Kostja aktsiakapitali suurus on registrikaardi järgi 27 778 000 krooni, millest 1/10 on 2 777 800 krooni.
Seega määrab kohus hagihinnaks käesolevas menetluses 1 000 000 krooni. Riigilõiv summalt 1 000 000 on riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi 37 750 krooni. Riigilõivu tasumisel tuleb maha arvestada juba tasutud 1 000 krooni. Seega tuleb tasuda riigilõivu 36 750 krooni. Riigilõiv tasutakse kohtuasjade toimingutelt Rahandusministeeriumi arveldusarvele Hansapangas nr 221023778606 või SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072592. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida käesoleva tsiviilasja number, et oleks selge, mille eest riigilõivu tasuti. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb tähtpäevaks kohtule esitada.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid.
lg 2 kohaselt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast, kui hageja ei ole kohtu määratud ajaks puudusi kõrvaldanud. Kohus määrab puuduste kõrvaldamise tähtajaks 15 päeva käesoleva määruse kättetoimetamisest. Käesoleva määrusega on kohus määranud hagihinna (1 000 000 krooni). Vastavalt
lg 5 maakohtu määruse peale tsiviilasja hinna kindlaksmääramise või selle muutmise kohta võib kumbki pool esitada määruskaebuse, kui tsiviilasja hind on määratud summaga üle 100 000 krooni. Seetõttu on käesolev määrus kaevatav. Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.