KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.10.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-06-5840 Kohtuasi MR hagi SP vastu elatusraha võla kustutamiseks Menetlusosalised Hageja – MR Kostja – SP Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon. Jätta rahuldamata MR hagi SP vastu elatusraha võlgnevuse 21.255.- krooni kustutamiseks. Tühistada 17.04.2006.a. kohtumäärusega seatud hagi tagamine, millega kohus peatas kohtutäitur RS juures algatatud täitemenetluse täiteasjas MR väljamõistetud elatise võlgnevuse täitmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta Mart Rohtla menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
- Hagejal ja kostjal sündis LP.
- Tallinna Linnakohtu 21.06.2001.a. kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatis 800.- krooni kuus. 28.06.2005.a. kohtuotsusega suurendas kohus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 1345.- kroonini kuus ning seda alates hagi kohtusse esitamisest 25.11.2002.a..
- 17.03.2006.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja PkS § 71 alusel kustutada tema elatise võlg kostja ees summas 21.255.- krooni, mis tekkis ajavahemikul 25.11.2002.a. kuni 28.06.2005.a. kui kohus elatise suurendamise nõuet kohtus menetles. Elatise suuruse muutmise kohtuprotsess venis hageja väidetel temast sõltumatutel põhjustel – hageja ja kostja haiguste tõttu. Kohus aktsepteeris nimetatud põhjusi. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et tema varaline seisund ei võimalda tal tasuda elatise võlgnevust kostjale, sest hagejal on ka muid kohustusi, et kindlustada oma perekonnale turvaline ja inimväärne elu. Hagejal on sündinud abielust LR A ja KR. Kuna hageja abikaasa on kodune, on hageja pere ainuke toitja. Hageja leiab, et kostjale elatise võlgnevuse tasumisega tekib tema perekonnas raske majanduslik olukord, mille tulemusena on hageja lapsed alatoidetud ja nende areng raha puudumise tõttu kahjustatud. Hageja väidetel moodustavad tema igakuised eluliselt vajalikud väljaminekud kuus summa 9470.- krooni, kuid sissetulekuks kuus on keskmiselt 5034,35 krooni (netos). Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja teatas kohtule, et ta hagi ei tunnista. Oma vastuväiteid hagile kostja oma vastuses ei põhistanud. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel kuulub materiaalõigusliku alusena kohaldamisele PkS § 71, mis sätestab, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kindlaks tegema kas hagejal tekkis kostja ees elatise võlgnevus seetõttu, et oli haige või oli selleks muu mõjuv põhjus ning kas kostja on suuteline tekkinud elatise võlgnevuse kustutama või ei ole see tema varalise seisundi tõttu võimalik.
- Hageja näitab hagi aluseks olevate asjaoludena selle, et kohtuistung, kus otsustati kas hagejalt kostja kasuks juba kord väljamõistetud elatist suurendada või mitte lükkus edasi nii tema kui vastaspoole haiguste tõttu ning kuna asja lahendamine seetõttu venis, tekkiski hagejal elatise võlg sest kohus suurendas väljamõistetud elatist alates elatise hagi esitamisest ja ringkonnakohus jättis otsuse vaatamata tema apellatsioonile muutmata. Veel näitab hageja hagi aluseks oleva asjaoluna selle, et tema abielust sündinud lapsed jäävad kostja lapsega võrreldes vähem kindlustatuks kui kohus hagejal elatise võlga ei kustuta. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja töövõimetuslehed mis kostjale olid väljaantud perioodil kui elatise suurendamise hagi oli kohtu menetluses. Kohus leiab, et hageja töövõimetuslehed, mis tõendavad tema ajutist töövõimetust ajavahemikel s.o. ajal mil kohus menetles kohtus elatise suuruse muutmise hagi hageja vastu, ei saa olla aluseks kustutada sellest perioodist tekkinud elatise võlg kostja ees nagu hageja hagis taotleb. Kohus on seisukohal, et elatise võla osalise või täieliku kustutamise aluseks saab PkS § 71 mõtte kohaselt olla elatist maksma kohustatud isiku pidev, krooniline, pikaajaline ja raske haigus, mis on teinud isikul pika perioodi vältel töötamise võimatuks, mitte aga ajutine töövõimetus iga paari kuu tagant nagu hagejal vastavlt tema poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele olnud on. Ühegi tõsise kroonilise haiguse põdemist hageja tõendanud ei ole. Seega hageja haigus elatise võla kustutamise aluseks kohtu arvates olla ei saa. 2
- Kohus on seisukohal, et hageja väide nagu jääks tema perekond raskesse majanduslikku olukorda ning tema abielust sündinud lapsed kannataksid alatoitluse all ja nende areng saaks kahjustatud kui hageja kostjale elatise võlgnevuse ära peab maksma, on esiteks hageja paljasõnaline väide ning ei ole kohtu arvates ka asjakohane väide. Kõigepealt ei saa jätta tähelepanuta, et tegelikult on hagejalt kostja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurus alla käesoleval ajal kehtiva PkS §-s 61 lg 4 sätestatud miinimumi, mis on 1500.- krooni kuus. Kohus leiab, et hageja abielust sündinud laste väidetav väiksem majanduslik kindlustatus võrreldes kostja lapsega, ei saa olla aluseks elatise võlgnevuse kustutamise hagi rahuldamisel, vaid .nimetatud põhjendusi saaks kohus arvesse võtta elatise suuruse kindlaksmääramisel või elatise suuruse muutmisel juhul kui hageja tõendab ära, et esinevad PkS § 61 lg 3 või lg 6 sätestatud asjaolud. Hageja väiteid sellest nagu ei kasutaks hageja väljamõistetud elatist lapse ülalpidamiseks, vaid hasartmängude mängimiseks ning uimastite või alkohoolsete jookide ostmiseks, ei pea kohus samuti asjakohasteks käesolevas vaidluses ja jätab need tähelepanuta.
- Kõige eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise võlgnevuse kustutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud.
- Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hagi tagamise tühistamine.
- Juhindudes TsMS 386 lg 4 sätestatust ning tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise, millise kohus seadis oma 17.04.2006.a.. kohtumäärusega. Kohtunik: 3