← Eesti

2-05-16606/1

Obsah (6)§774§100§101§108§775§788

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS Toimik nr 2-05-16606 (2/287-23682/05) Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 24.aprill 2006 Tallinnas. Harju Maak

) §776 lg 1 kohaselt saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. Pooled allkirjastasid veokirja (tl 4). Hageja täitis oma lepingulise kohustuse ja vedas veose kokkulepitud sihtpunkti. Hageja esitas kostjale veoteenuse osutamise eest arve summas 33 040 krooni, mida kostja pole tänini tasunud. Hageja esitas kostjale pretensiooni, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt (tl 5). Kostja kohustust ei täitnud

§774

lg1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

§100

kohaselt on kohustuse rikkumise võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine

§101

lg1 p1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§108

lg1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista 33 040 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde.

  1. Kostja põhjendused 2.
  2. Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidles hagile vastu. 2.
  3. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt on hageja vedanud kostja kaupa. Suusõnaliselt lepiti telefonitsi kokku laadimise kohad laadimise aeg, mahalaadimise koht tasu suurus nagu eriti uute koostööpartnerite puhul tavaks tasumine enne kauba üleandmist saajale, saaja poolt . Saatja kirjutas veokirjale alla heas usus, et see on kohustuslik tõendamaks , et on saatnud kaubad ja teadmatusest selle kohta, et see peaks kohustama tasuma veotasu, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Veosekirjas ei ole märgitud veotasu, millist nõuab

§775lg1 p10.

Tõendamaks, et veotasu tasumise kohustus oli saajal, esitas kostja tema ja saaja vahel sõlmitud lepingud (tl 15-20; 23-26).

§788

lg 2 kohaselt peab saaja vedajale maksma saatjaga kokkulepitud veotasu ulatuses, milles see ei ületa mõistlikku veotasu sellise veo eest, kui veokirja ei ole väljastatud või saatjale esitatud või kui veokirjas ei ole veotasu suurust märgitud. Saatja ja vedaja vahelises telefonivestluses andis saatja kindla käsu võtta saajalt enne Kauba üleandmist lunaraha. Vedaja eiras seda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

  1. Kohtu põhjendused 3.
  2. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine 3.
  3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja on kostjale kuulunud veose sihtkohta toimetanud. Seega on tuvastamist leidnud ka veolepingu olemasolu poolte vahel. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisel Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR). Konventsiooni artikkel I.p1 kohaselt käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. CMR artikkel 4 kohaselt: „Veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.“ 2 CMR artikkel 9p1 kohaselt on saatekiri on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. CMR artikli 5 p1 ap i kohaselt peab veokirjas olema ka veoga seotud maksud. CMR ei näe ette olukorda, kus vedajale jäetakse veotasu maksmata. Seega tuleb selles osas kohaldada

sätteid.

§ 774

lg1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Veolepingu poolteks on vedaja (hageja)ja saatja (kostja). Kostja oma kohustust täitnud ei ole.

§100

kohaselt on kohustuse rikkumise võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine

§101

lg1 p1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§108

lg1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastuseks kostja vastuväidetele peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Tõendamist ei ole leidnud, et pooled oleks kokku leppinud teistsuguse veotasu maksmise korra kui seaduses ette nähtud. Pooltevahelises vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ja kolmas isik saaja on sõlminud lepingu, mille punkti 3.1.6 ja 4.1.1 kohaselt on ostja (saaja) kohustatud tasuma transpordi eest. Nimetatud lepingutes ei ole hageja lepingupooleks. Ka asjaolu, et veosekirjas puudub veotasu suurus, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Veoselepingut võis sõlmida ka suuliselt. Tõendamist ei ole leidnud ka asjaolud, mis puudutavad 8000 Taani krooni saamist saajalt ning saaja ja vedaja kokkuleppeid lunaraha nõudmise osas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. 3.4. Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu kokku 2544,2 krooni, mille koosseisus on: riigilõiv 2450 krooni ja postikulu 94,20 krooni TsMS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud 2544,2 krooni kostja. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.