) § 65 lg 1 kohaselt on füüsilisel ja juriidilisel isikul õigus juurde pääseda üksnes nendega seotud registriandmetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, samuti notaril ja kohtutäituril õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga lepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks. Seega on liiklusregistrisse kantud andmete puhul tegemist piiratud juurdepääsuga teabega, millele juurdepääsu korda reguleerib liiklusseadus. Vastav norm sisaldub
§-s 65, mis täpsustab, kes ning millistel tingimustel on õigustatud liiklusregistrist andmeid saama. Kaebaja taotluse lahendamisel ei olnud kohaldatav
lg 1, sest kaebaja ei soovinud andmeid enda või oma kliendi vara kohta, vaid liiklusregistrisse kolmanda isiku nimele kantud sõidukite andmeid. Samuti ei ole kaebajale andmete väljastamise alusena kohaldatav
S § 41 lg 1 p 4 alusel. Viidatud säte näeb ette, et vandeadvokaat on pädev saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Selle sätte näol on tegemist pädevusnormiga. Avalikule teabele juurdepääsu reguleerib üldseadusena AvTS, mille § 34 kohaselt piiratud juurdepääsuga teabele juurdepääsu piiramise alus peab sisalduma seaduses (lg 1) või toimub juurdepääsu piiramine seaduses nimetatud juhtudel teabevaldaja poolt teabe asutusesiseseks 2
lg 2 ei näe ette selles nimetamata isikutele õigust teabele juurdepääsuks, mistõttu oli ARK keeldumine teabe väljastamisest õiguspärane, kuid seda osas, millega keelduti väljastamast sõidukite kohta nende identifitseerimist võimaldavaid andmeid. 4) ARK keeldumine osas, millega keelduti väljastamast teavet selle kohta, kas OÜ-le S üldse kuulub liiklusregistri andmete kohaselt sõidukeid, oli õigusvastane, kuna sellise teabe saamiseks oli kaebajal õigus tulenevalt
lõikest 3 ning teede- ja sideministri 24.aprilli 2002 määrusega nr 19 kehtestatud „Teaduslikul eesmärgil või muu õigustatud huvi puhul liiklusregistri andmetele juurdepääsu korra“ (Kord) § 1 lõikest 2 ja § 2 lõikest 1. Korra § 1 lg 2 kohaselt on õigustatud huvi andmetele juurdepääsu taotleja põhikirjas või põhimääruses sätestatud tegevusaladest või muust ametialasest tegevusest tulenev vajadus, statistiliste andmete kogumine ja teaduslik eesmärk. Õigustatud huvi olemasolu ja andmete väljastamise otsustab liiklusregistri volitatud töötleja. Korra § 2 lg 1 kohaselt volitatud töötleja võib sama määruse alusel väljastada üksnes selliseid andmeid, mis ei võimalda sõidukit või isikut identifitseerida. Vastustajal tulnuks täita teabenõue osaliselt ning osas, milles paluti sõidukite kohta täpseid andmeid, jätta taotlus rahuldamata. 5) Kaebaja väide, et vastustaja on varem väljastanud teavet liiklusregistrisse kantud andmete kohta, sh sõidukite identifitseerimist võimaldavat teavet, ei anna kaebajale õigust nõuda, et vastustaja peaks selliselt toimima ka edaspidi. Ebaõige halduspraktika jätkamist ei saa nõuda. 6)
§-s 65 sisalduvad piirangud teabe väljastamiseks on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed. OÜ S on äriregistri andmetel muuhulgas transiidiäriga tegelev ettevõtja, kelle ärisaladus võib hõlmata ka sõidukite arvu, marki jm sõidukite kohta käivaid andmeid. 7) Kaebaja soovis andmeid selleks, et põhjendada hagi tagamise vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi osutamine liiklusregistrist sõidukite kohta täpsete andmete mittesaamisel takistatud, sest hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on kohtul õigus ning tagamise taotluse põhjendatuse kontrollimisel kohustus nõuda liiklusregistri andmeid. Esindajale piisab taotluse esitamiseks teabest, kas liiklusregistris on kostjaks oleva isiku nimel üldse sõidukeid või mitte. 8) On õige, et ajutisel pankrotihalduril on õigus saada liiklusregistrist teavet pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 2 p 1 ning kohtulahendi alusel, millega on isik pankrotihalduriks määratud. Kui pankrotihalduriks on vandeadvokaat, siis tuleneb ka tema õigus teabele eelviidatud sättest. 9) Õige on ka kaebaja väide, et antud juhul ei saanud vastustaja teabe andmisest keeldumisel viidata isikuandmete kaitse seadusele (IKS), kuna see reguleerib füüsiliste isikute isikuandmete töötlemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AS Advokaadibüroo * apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja uue otsusega rahuldada kaebus täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on kohtu seisukoht, et AdvS § 41 lg 1 p 4 ei anna vandeadvokaadile õigust saada liiklusregistrist kolmandate isikute nimele kantud sõidukite kohta andmeid, ning et
S § 41 lg 1 p 4 sisustamisel tuleb esmalt analüüsida advokatuuri olemust. Tulenevalt AdvS § 2 lõigetest 1 ja 2 on advokatuur avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks olev ning advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Tulenevalt AdvS § 22 lõikest 3 võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, välja 3
lg 2 ei välista, et teistes seadustes, mis on
suhtes eriseadusteks, sätestatakse mõne isiku õigus pääseda oma ülesannete täitmiseks juurde liiklusregistri andmetele. Selliseks eriseaduseks on ka AdvS, mille § 41 lg 1 punktist 4 ja § 42 lõikest 1 tuleneb advokaadi pädevus saada liiklusregistrist õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid. Üldnormi (
S § 41 lg 1) vastuolu korral kuulub kohaldamisele erinorm. Vastupidise seisukoha korral muutuks AdvS § 41 lg 1 p 4 sisutühjaks. Tulenevalt AdvS § 41 lg 1 punktist 4 puudub vandeadvokaadil andmete saamise õigus vaid siis, kui andmete ja dokumentide saamine on vandeadvokaadile seadusega keelatud, kusjuures keeld peab olema selgesõnaline ja üheselt mõistetav. Sellist keeldu
ei sisalda. Kohtuotsus on ka vastuoluline. Kohtuotsusest järeldub seisukoht, et liiklusregistrist on õigus saada teavet kolmandate isikute kohta vaid
lõikes 2 nimetatud isikutel, kuid ajutist pankrotihaldurit, kelle andmete saamise õigusele kohus osutab, selles sättes ei nimetata. 2) Erinevalt kohtust leiab kaebaja, et vähemalt
§-st 65 tulenevad piirangud nende andmete väljastamise kohta, mis käsitlevad sõidukite, haagiste ja väikelaevade kuulumist mõnele kolmandale isikule, ei ole legitiimsed ja proportsionaalsed. Põhiseaduse (PS) § 31 lõikest 1 ja § 9 lõikest 2 tuleneb isiku õigus tegeleda ettevõtlusega. PS § 15 lõikes 1 sätestatakse igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikest 1 tuleneb omaniku õigus oma asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Nende õigustega seondub vajadus ja õigus saada teavet teiste isikute majandusliku seisukorra kohta. Ettevõtlusega on võimalik edukalt tegeleda vaid siis, kui äripartnerid on usaldusväärsed. Kohtusse pöördumise mõttekus sõltub sageli kostja majanduslikust olukorrast. Ka omandi käsutamisel on oluline, milline on teiste isikute (näiteks rentija, ostja) varanduslik seisukord. Õiguskorra põhilisteks ülesanneteks on luua õigusrahu ja tagada ühiskonna võimalikult stabiilne toimimine. Selleks on Eesti õiguskorras kehtestatud avaliku kinnistusraamatu põhimõte (AÕS § 55 lg 1). Igaühel on võimalik uurida, kes on milliste kinnisasjade omanik ning milliste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Ehitisregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Muuhulgas kantakse ehitisregistrisse andmed ehitise omaniku ning pantide ja arestide kohta (EhS § 56 lg 1 p 7, 11, 12 ja § 58 lg 1). Seega on igaühel võimalik kindlaks teha, millisele isikule kuulub milline ehitis kui vallasasi. Ka laevakinnistusraamat on avalik (LAÕS § 5). Samuti on kehtestatud äriregistri avalikkuse põhimõte. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 28 lõigetele 1 ja 3 on äriregistri kanded avalikud. Jääb arusaamatuks, miks on
-s sätestatud piirang sõidukite, haagiste ja väikelaevade kuuluvust puudutavate andmete avaldamiseks.
lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangud koosmõjus
Samuti on need piirangud koosmõjus
lõigetega 2 ja 3 vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna sätestatakse erand Eesti õiguses kehtivast üldisest põhimõttest, et isikul on õigus saada teavet, milline on mõne teise isiku majanduslik seisukord. 3) Õige pole kohtu seisukoht, et õigusabi osutamine ei ole liiklusregistrist sõidukite kohta täpsete andmete mittesaamisel takistatud. Hagi tagamise taotlemiseks ei piisa vaid teadmisest, kas kostjale mingeid sõidukeid kuulub. TsMS § 156 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus hagi tagamisel hagi hinda. Hagi tagamise abinõu ei tohi olla koormavam kui hagi ise. Hagejal on väga raske taotleda hagi tagamist hagi hinna ulatuses, teadmata, kui palju ja millise 4
ja AvTS sätteid teisiti, kui seda on teinud esimese astme kohus. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et AdvS § 41 lg 1 punktist 4 ei tulene advokaadile õigust nõuda juurdepääsu teabele, millele juurdepääs on seadusega piiratud. Liiklusregistri andmed on seadusest tulenevalt piiratud juurdepääsuga. Juurdepääsu keeld kolmandate isikutega seotud registriandmetele tuleneb
S § 41 lg 1 p 4 sellist erandit ei sätesta. Kohtuotsus ei ole vastuoluline. Kohtuotsus ei sisalda ja sellest ei saa ka järeldada kohtu seisukohta, et liiklusregistrist on kolmanda isiku kohta teabe saamise õigus üksnes
Kohus on õigesti märkinud, et
lg 2 ei näe ette selles nimetamata isikutele õigust teabele juurdepääsuks, samas ei ole kohus välistanud, et sättes nimetamata isikutele ei võiks tuleneda erandlik õigus juurdepääsuks muust seadusest. PankrS § 22 lg 3 p 4 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muudelt isikutelt teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus osutab, et sama õigus on tulenevalt PankrS § 55 lõikest 4 ka pankrotihalduril. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise regulatsiooni puhul tegemist erandliku juurdepääsu võimaldamisega. Ehkki PankrS nimetab sõnaselgelt võlgniku seadusliku esindajana pankrotihaldurit (PankrS § 54 lg 1), on ka ajutine haldur oma olemuselt võlgniku vara väljaselgitamisel võlgniku esindaja, mistõttu nende juurdepääs registriandmete võlgniku varalise seisundi kohta ei ole
Pankrotihaldur ja ajutine haldur ei ole võlgniku suhtes kolmandad isikud
§-s 65 sisalduvad juurdepääsupiirangud registriandmetele on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed. Apellatsioonkaebuse üldisel arutelul piirangu eesmärgitusest ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud oma põhiõiguste rikkumist ega taotlenud
Kaebaja ei väida, et rikutud oleks tema ettevõtlusvabadust, kohtusse pöördumise õigust või õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebaja on pöördunud kohtusse AdvS § 41 lg 1 punktist 4 väidetavalt tuleneva õiguse kaitseks saada õigusteenuse osutamiseks registriandmeid, mis ei ole seotud õigusteenuse saajaga. 10. Käesolevas vaidluses on kaebaja põhjendanud kolmanda isiku kohta registriandmete andmiseks kohustamise taotlust vajadusega põhjendada hagi tagamist. Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud seisukohta, et hagi tagamise taotlemine pole täpseid registriandmeid omamata võimatu. Kohtul on võimalik saada registriandmed põhjendamatu viivituseta ja vältida koormavama abinõu kohaldamist kui on hagi ise. Üldine väide, et piirangud kostja varalise seisundi kindlakstegemisel raskendavad kohtusse pöördumise perspektiivikuse hindamist, ei seondu käesoleva vaidlusega. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.