Obsah (4)

§ 774§ 775§ 776§ 792

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-05-1474 Tsiviilasi SP Transit Ee

) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 774 lg

1. Hageja taotleb tasutud riigilõivu ja õigusabi kulu hüvitamist. Eelmenetlus kohtus Kuna kostja ei vastanud tähtaegselt eelmenetluse teatele tegi kohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kostja esitas kaja ja kohus taastas menetluse. Peale menetluse taastamist tagas kohus hagi pangaarvete arestimisega hageja taotluste ja põhjenduste alusel. Kostja vastus hagiavaldusele. Kostja vastab, et hageja ei ole esitanud tõendeid kostja esindaja kohta. Esindajal polnud õigust esindada kostjat. Samuti ei ole esitatud algdokumente või ärakirju või väljavõtteid. Hageja pole tõendanud ka arvete esitamist kostjale. Hagi ei kuulu rahuldamisele. Eelistungil kostja esitas täiendavaid dokumente põhjendusteks, miks hagi ei kuulu rahuldamisele. Nende dokumentide alusel ei ole sujunud koostöö hagejaga. Peale läbirääkimiste toimumist on koostöö jätkunud, kuid hageja süül uuesti katkenud. Hageja on põhjustanud kostjale kahju toodangu mittetoimetamise pärast sihtkohta ja kostjale on esitatud kahju nõuded. Kostjal on tekkinud hageja süül tõsised raskused toodangu realiseerimise lepingu täimisega. Kostja ei ole esitanud kahjusummat. Tasutud on 44 840 krooni ja see summa on hagejale üle kantud. Jaanuari 2005.a seisuga on kostja teatanud hagejale rahalise seisu kohta saldoteatise, mille järgi ei olnud nende vahel võlgnevust. Kostja maksevõimelisust tõendavad audiitori järeldusotsus 2004.a majandusaasta aruande juures, samuti kasumi aruanne. Kohtuistungil ja kohtuvaidluses jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde. Kõikidele veoleping-tellimustele vastavad rahvusvahelise autotranspordi saatelehed. Nende alusel on esitatud arved. Perioodil 31.05-14.09.2004 oli kostjale esitatud 10 arvet kogusummas 161 660 krooni, millest kostja tasus 16 580 krooni. Võlgnevuseks on jäänud 145 080 krooni. Kuna viivise võlgnevus ületab võla põhiosa, siis on õigustatud viivis põhiosa suuruses. Seega kogu nõue on 290 160 krooni. Hageja on veendunud, et P. Pütt oli kostja töötaja ja sellest tulenevalt 2 on tehing tehtud kostja nimel. See isik on pikka perioodi esindanud kostjat tellimuste tegemisel ja lepingu sõlmimisel ning kostja on nende dokumentide alusel tasunud, siis on alust arvata, et kostja väide P. Pütil volituse puudumise kohta on vale. Peale selle on kaupade pealelaadimise koht olnud alati kostja juures. Kostja on esitanud volikirja koopia, mis tõendab tehingute sõlmimist kostja huvides. Kostja on asunud menetluse venitamise teele. Ühepoolselt väljastatud saldoteatis ei saa olla tasaarvestamise aluseks. Seda eriti juhul, kui teine pool ei ole oma nõusolekut andnud. Kahju tekitamine kostjale on paljasõnaline ja tõendamata. Tõele vastab, et hageja pidas pandiõiguse alusel saadetise kinni. Kostjale on sellest teatatud. Sellest tulenevalt tekkis poolte vahel kirjavahetus ja saavutati kokkulepe, kui kostja esitab omapoolse kirjaliku võlatunnistuse ning maksegraafiku, siis viib hageja saadetise sihtkohta. Kostja saatiski avalduse, et soovib jätkata koostööd ja tunnistab 145 080 kroonist võlga. Kostja oma lubadust ei ole täitnud. Väljamõistmisele kuulub peale põhivõla veel õigusabi kulu ja riigilõiv ning istungi päeva seisuga viivis 172
2. 93 krooni. Kostja ei tunnista hagi. Koostöö on olnud kahes etapis. Algas see maikuust ja kestis ajani, kui hageja ei vedanud toodangut õigeaegselt kohale. Tellija esitas pretensiooni ja vähendas tellimusi. Kahe kuu pärast hageja palus koostööd. Olles nõus kavatseti esitada reklamatsioon kahju tekitamise kohta. Kuna hageja sõnul ei olnud nende vahel lepingut, siis ei saanud hageja väita kuni
3. augustini, et oleksid saanud sõlmida lepingu. Peale lepinguliste suhete loomist alustati uuesti koostööd. Kaks koormat vedas hageja õigeaegselt ja need on tasutud. Kolmanda puhul on see kohale viimata. Tellija kaupa enam ei soovi. Veokirjadest on näha, et tegemist on ühe ja sama koormaga, mis on jagatud kaheks ja saadetud uutele ostjatele. Kaks pakki on siiani hageja käes. Arved aga on esitatud 4 koorma kohta. On saadetud 1 koorem, saadud on 4 arvet, ilma on jäädud 2 pakist. Siit on tekkinud kahju, mida on reklamatsiooniga hagejale esitatud. Raamatupidamise andmete alusel ei ole hagejale mingit võlga üleval. Õigussuhe saab kahe firma vahel tekkida, kui suhte loojaks on volitatud isikud. Kümnest arvest on kaks nõuete kohaselt vormistatud. Nende kohaselt oleks õigus nõuda 44 tuhat krooni, kuid see on tasutud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2 järgi poole faktilist asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule aadresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse; lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel on olnud koostöö
4. maist kuni
5. septembrini 2004.a. Selles osas ei ole enam vaidlust, nagu selleski, et koostöö on vahel peal katkenud. Seda tõendavad peale poolte omaksvõttu veel veoleping-tellimused, arved ja veokirjad (CMR). Kuupäevadeks nendel dokumentidel on 21.05.2004, 31.05.2004, 11.06.2004, 22.06.2004 ja Eesti siseselt veel 29.06.2004, uuesti on jätkunud koostöö 26-27.08.2004, 29-30-31.09.2004, 1.10.2004 ja 8.10.2004.a. Peale omaksvõttu on see asjaolu leidnud tõendamist veel hagi tagamise juurde lisatud veoleping-tellimuste ja veokirjadega kahel juhul, mis kannavad kuupäevi 17.08.2004, 18.08.2004, 19.08.2004, arved kuupäevi 1.09.2004 ja 2.09.
6. Neid dokumente on kostja kogu menetluse aja õigeteks pidanud. Kostja esitatud P. Püti volikirja kehtib alates 25.08.2004.a. Seega on koostöö alanud uuesti mitte volikirjal märgitud kuupäevast, vaid vähemalt
7. augustist 2004.a. Kinnitust leiab see fakt sellest, et märgitud dokumentide hulgas on veoleping-tellimus, millele on alla kirjutanud P. Pütt
8. augustil 2004.a. 3 Kuna koostöö on leidnud tuvastamist, siis langeb ära kostja väide, et P. Pütil ei olnud volitust veoleping-tellimusi teha. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud vedude eest arveid
9. maist kuni
10. juunini 2004.a. Seda ei tõenda kostja esitatud konto väljavõte (tl 113) ega maksekorraldus (tl 114). Seal kajastatud maksed on tehtud arvete eest, mis vaidlusest väljuvad. Kostja ei soovinud menetluse ajal esitada vastuhagi kuigi põhjendas oma vastuväidetega halba koostöö, koorma kohale mittetoimetamist ja sellega talle kahju tekitamist, mida näitavat tema koostatud reklamatsioon ja saaja elektrooniline kiri. Vastuhagi koostamine ja esitamine on kostja iseseisev otsustus. Käesoleva otsusega ei ole temalt ära võetud seda õigust. Kostjal on jätkuvalt talle tekitatud kahju pärast õigus alustada iseseisvat kohtumenetlust hageja vastu. Kohus ei saa selle vaidluse lahendamisel lähtuda kostja suuliselt antud vastuväidetest või mõnest kostja dokumendist. Esiteks ei ole poolte suulised seletused ja vastuväited tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt, teiseks on olemas menetluslik kord ja sellest tulenev põhjendus nii vastuhagi kui ka kahjude väljanõudmise tõendamisel (TsMS § 229 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tugunevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti; lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on kostja kasuks taastanud menetluse, kostjale selgitanud õigusabi kasutamise ja võtmise võimalust, eelmenetluses teinud kohtuistungite vahel üle kahe kuulise vaheaja ja lisaks võtnud vastu kõik esitatud dokumendid. Seega on kohus andnud küllaldaselt võimalusi kostjale TsMS § 230 lg 2 nõude täitmiseks. Kostja ei pruugi olla maksejõuetu, kuid vaidlustatud arved on tal tasumata ja selle kohta ei ole esitatud põhjendusi või tõendeid, mida saaks vastupidi hinnata. Kostja on vaidlustanud ühe koorma kohale viimata jätmist ja selletõttu sama koorma vedamise eest mitme arve esitamist. Kui üle vaadata ja hinnata 14.09.2004.a arve nr 4006949 (tl 40) ja arvele juurde lisatud veokirja (tl 41), siis on kohtul samuti tekkinud kahtlus. Veokirjal ei ole kostja esindaja allkirja. See asjaolu on selgunud kohtuistungil poolte esindajate seletuste järgi, mida tähendavad allkirjad veokirjal. Selgunud on, et saatjaks on hageja. Vastupidiselt teistele veokirjadele, kus on kostja kui saatja allkirjad, on veokirjal kostja allkiri puudu. Selletõttu ei rahulda kohus arve nr 4006949 järgi nõutavat rahasummat, milleks on 14160 krooni. Tõendatud ei ole veose üleandmine ja hageja ei ole tõendanud, mida tähendab koguse parandamine. Oma seletuses on hageja esindaja kinnitanud, et kõikidel veokirjadel on kostja allkiri, kuid sellel veokirjal seda ei ole võimalik leida. Hageja esindaja, teades, et koormat hoiti kinni ja veeti kahes etapis, ei suutnud ümber lükata kostja kahtlust kohale viimata jätmise kohta. Põhjendatud ei ole selle arve järgi arvestatud viivis 3709.92 krooni. Kohus jätab viivise välja mõistmata. 21.10.2004.a kostja kiri (lk 43) võla tunnistamise kohta. Kostja esindaja ei tunnista seda ja hageja väidab, et selle kirja originaali ei ole tal, mida kostja samuti kinnitab. Seega puudub võrdlemise võimalus. Kuid kohtu siseveendumuse järgi on siin tegemist kostja poolt võla tunnistamisega ja seda veendumust toetab see, et kostja oli huvitatud koostööst ja selle kaudu väidetava kahju saamise vältimist või vähendamist või hüvitamist edaspidi. 4 Kohtuistungil seletuste andmise käigus hageja esindaja suurendas viivise nõuet põhivõlani. Kohtuvaidlustes esitas hageja esindaja viivise suurendamise nõude üle põhivõla. Selline käitumine ei ole korrektne ega põhjendatud, jättes selle varasema menetluse käigus tegemata. Kuigi kostja nõustaja oleks pidanud seda märkama ja kostjale selgitama ei lähtu kohus sellest, vaid sellest, et kostja ei ole kogu menetluse aja tunnistanud põhivõlga ja viivise nõuet, mistõttu ei ole eraldi taotlenud viivise vähendamist. Kohus ei rahulda viivise suurendamise nõuet, lähtudes

§-st 159 lg 2. Hageja ei ole viivise suurendamist teinud mõistliku aja jooksul kostjale teatavaks. Ühtlasi oleks selline viivise summa rahuldamine ebamõistlikult suur

§-i 162 lg 1 alusel. Senini ei ole võla ja viivise tasumatajätmine teadaolevalt kõigutanud hageja majanduslikku seisu. Otsuse tegemisel juhindus kohus TsMS §-st 232 tõendite hindamise kohta. Tõendite hindamisel hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult, objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Samuti lähtus kohus võlaõigusseadusest.

§ 774

lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustab selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

§ 775

järgi vedaja võib nõuda veokirja väljastamist.

§ 776

järgi saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt.

§ 792

sätestab vastutuse veose kaotsimineku, kahjustamise või veotähtaja ületamise eest. Vedaja vastutab tekitatud kahju eest kuni veose üleandmiseni. Menetluskulude lahendamisel tuleb kohaldada 1. jaanuarini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kuna kohtumenetlust on alustatud selle seaduse kehtivuse ajal. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jätab hageja kohtukulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 11000 krooni. Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele ei vähene riigilõivu summa, jäädes samasse vahemikku 200000 kroonise hagihinnaga. Kohus on enne tagaseljaotsust teinud menetluse käigus postikulu 14.70 krooni. Kostja on maksnud menetluse taastamiseks 19.80 krooni. Peale taastamist on kohus teinud postiku 121.72 krooni. Seoses sellega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista asja läbivaatamise kuluna postikulu katteks 116.62 krooni. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5