KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2006, Tallinn Haldusasja num

) § 2 lg

1. Kaebaja väitel on nimetatud ettekirjutus ebaseaduslik, kuivõrd rikub tema õigust perekonnaelule. Kaebaja on abielus Eesti kodanikuga. Abielu sõlmiti 24.07.
2. Päritoluriigis (Armeenia) ei ole 3-05-484 kaebajal võimalik elada, sest maja purunes maavärinas. Tal ei ole ka rahalisi vahendeid, et Eestist lahkuda ning ta elab abikaasa ülalpidamisel. 16.06.2005 esitas kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse, otsust selle kohta ei ole KMA veel teinud. KMA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on ettekirjutus õiguspärane. Kaebuses märgitud põhjused (riive perekonnaelule, eluaseme puudumine kodakondsusjärgses riigis) lahkumisettekirjutuse tegemist ja täitmist ei takista. Kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Perekonnaelu on võimalik elada ka väljaspool Eestit; maavärin Armeenias toimus juba peaaegu paarkümmend aastat tagasi; kaebaja on Armeenia kodanik ja tal on kehtiv pass (tähtajaga kuni 25.03.2015), kodakondsusjärgses riigis elab kaebaja ema, seega on tal ka endal võimalik Armeeniasse elama asuda. Kaebaja tuli esmakordselt Eestisse
3. aastal sissesõiduviisa, kehtivusajaga kuni 22.05.1994, alusel. Eesti esindus Moskvas annuleeris viisa, kuid kaebaja Eestist ei lahkunud. 15.10.1997 vormistati kaebajale lahkumisettekirjutus ja ta kanti isikute nimekirja, kelle sissesõit Eestisse on tõkestatud kuni 15.10.
4. R. M lahkus Eestist 16.10.1997, kuid tuli 14.11.1997 ühekordse 30 päevase viisa alusel tagasi. Viisa lõppemisel 14.12.1997 kaebaja jällegi Eestist ei lahkunud. 30.12.1997 peeti ta politsei poolt kinni Eestis viibimiseks seadusliku aluse puudumise tõttu ning kohus karistas teda 10 ööpäevase arestiga. Halduskohtu 09.01.1998 otsusega paigutati kaebaja interneerimislaagrisse (kus ta esitas 02.02.1998 tähtajalise elamisloa taotluse, mille kohta tegi KMA eitava otsuse 30.11.1998) ning vabastati sealt 19.02.1998 seoses Eestist väljasaatmisega. Märtsis 1998 saabus R. M taas Eestisse, ületades riigipiiri ebaseaduslikult. 08.05.1998 tehti kaebajale uus ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning vastustajale teadaolevalt lahkus kaebaja Eestist 09.05.1998, kuid nagu ilmnes, on ta jälle Eestisse tagasi tulnud ja siin ka abiellunud. Tallinna Halduskohtu 01.03.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised: Välismaalaste seaduse (VMS) § 5.1 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

§ 7

lõige 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ning § 9 lg 1 nimetab alused, millal tehakse ettekirjutus kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks. Vaidlust pole selles, et R. M puudus vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajal ja puudub ka käesoleval ajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti ei esine kaebaja suhtes

§ 9lg 1 sätestatud aluseid talle seadustamisettekirjutuse tegemiseks.

Vaidlusalune ettekirjutus on tehtud selle andmise ajal kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja on korduvalt viibinud Eestis ebaseaduslikult, teda on karistatud haldusarestiga, teda on paigutatud interneerimislaagrisse, talle on tehtud korduvalt lahkumisettekirjutusi. Asjaolu, et kaebaja abiellus pärast lahkumisettekirjutuse tegemist, ei oma vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse hindamisel tähendust. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei riiva kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Kaebaja on Armeenia kodanik ja tal on kehtiv Armeenia rahvuspass. Kaebaja pole tõendanud, et tal ei ole Eestist lahkudes võimalik elama asuda kodakondsusjärgsesse riiki, kus ta enne Eestisse saabumist elas. Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase arvestuskaardilt nähtuvalt on R. M 16.06.2005 avaldanud KMA-le oma elukoha andmed Armeenias, mistõttu on väär tema väide, et kodakondsusjärgses riigis puudub tal eluase. Lahkumisettekirjutuse täitmine ei võta kaebajalt võimalust taotleda Eestis viibimisalust võrdsetel alustel teiste Eestisse asuda soovivate välismaalastega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub R. M halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leiab, et kohus hindas tõendeid vääralt ning kohaldas ebaõigesti 2

§ 2sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Kaebaja on välismaalane ning kohus tuvastas õigesti, et R. Mil ei ole ühtegi VMS §-s 5.1 loetletud alust Eestis viibimiseks. Viibimisaluseta Eestis olevale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (

§ 7lg 1).

Kaebaja vastuväited lahkumisettekirjutusele on, et tal puudub väljaspool Eestit elukoht, tema abikaasa on Eesti kodanik ning Eestis elab ta perekonnaelu põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tähenduses. Seega leiab kaebaja, et tema Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on õigus perekonnaelu kaitsele. Vastupidiselt apellandile on ringkonnakohus seisukohal, et viibimisalused on seaduses selgesõnaliselt välja toodud ning Eesti kodanikuga abiellumine selliseks aluseks ei ole. Välismaalasel on vastavalt VMS § 12 lg 2 ja § 12.1 õigus taotleda elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava abikaasa juurde ning seadustada seeläbi Eestis viibimine. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole lahkumisettekirjutust tehes sekkunud ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega kaitstud õigustesse. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on elanud palju aastaid Eestis ebaseaduslikult, kelle elamisloa taotlus jäeti 1998.aastal rahuldamata, keda on paigutatud interneerimislaagrisse ja kohaldatud sissesõidukeeldu, keda on ebaseaduslikult Eestis viibimise eest karistatud haldusarestiga ja rahatrahviga ning korduvalt Eestist välja saadetud, kuid kes on ebaseaduslikult tagasi tulnud ja ilma seadusliku aluseta Eestis edasi elanud. Seega on kaebaja kestvalt ja tahtlikult rikkunud Eesti seadusi ja asetanud ennast ise olukorda, kus tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks. Ka abielu sõlmiti 24.07.2003, so ajal, mil kaebajal puudus Eestis viibimisalus ning KMA tuvastas 15.02.2006 otsusega (millega keelduti kaebajale andmast elamis- ja tööluba), et tegemist on fiktiivse abieluga, mille sõlmimise eest maksti J. L raha. Kuigi viidatud haldusakt on kohtus vaidlustatud ja jõustunud kohtuotsus puudub, kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul kõik eelpoolnimetatud asjaolud vastustaja seisukohta, et kaebaja on sõlminud abielu Eesti kodanikust isikuga mitte perekonna loomise, vaid elamisloa saamise eesmärgil. Apellant pole esitanud tõendeid, mis annaksid alust asuda teistsugusele seisukohale. Fiktiivse abielu puhul pole aga põhjust rääkida perekonnaelu 3

§ 7

lg 3 näeb ette, et kui välismaalane mõjuvatel põhjustel lahkumisettekirjutust ei täida, siis kuni nende põhjuste äralangemiseni ettekirjutuse sundtäitmist ei kohaldata. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda kaebaja esile toodud asjaolu, et eluase päritoluriigis hävines maavärina tagajärjel ning et tal pole seal elamispinda. Pealegi nähtub asja materjalidest, et kaebaja kodakondsusjärgses riigis Armeenias elab tema ema ja kaebaja on KMA-le esitatud dokumentides märkinud, et asukohariigis elab ta emaga samal aadressil. Seega elavad kaebajal Armeenias sugulased, tal on side kodakondsusjärgse riigiga ning ka elukoht. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4