Tsiviilasi nr 2-07-697 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29. jaanuar 2007.a, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 2-07-697 Tsiviilasi OÜ

mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka 2 Tsiviilasi nr 2-07-697 reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mida oleks võimalik kindlalt tagasi võita või siis esitada vastavaid positiivse tulemiga hagisid. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad reaalsed võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Võlgniku tegevus lõppes 2005.a. 2.poolaastast. Võlgnikul oli K. V. AS-ga ruumide üürileping, mis alates 01.03.2005.a. lõpetati. Võlgnik üritas jätkata oma tegevust mitmetes erinevates sööklates Narva linnas, kuid ei õnnestutud kasumlikult toimida. Tegevus lõpetati, töötajad koondati ja vara müüdi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme tegevuses selgeid raske juhtimisvea tunnuseid. Etteheiteid saaks esitada juhatuse liikmetele pankrotiavalduse esitamise viivitamisega, mille tõttu kohustuste üldsumma suurenes (maksuintresside osas). Samas ainuüksi maksude põhivõla tõttu oli võlgnik juba püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei põhjustanud maksejõuetust. Puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise osas. Seetõttu ajutine haldur leiab, et haginõude esitamine juhatuse liikmete-likvideerijate vastu ei ole positiivse tulemiga. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga

mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS tähenduses. Võlgnik tegeles Narvas toitlustuse organiseerimisega. Tegevus toimus rendipindadel. Otseseks tõukeks püsivale maksejõuetusele oli asjaolu, et Narva turule tekkis suurköökide teenuse pakkuja, tegevuse kasumlikkus langes, samuti Kreenholmi söökla üürileping lõpetati. Kõigi nimetatud asjaolude kuhjumise tõttu ei olnud võlgnik võimeline kasumlikult edasi toimida. Võlgnik üritas tegevust jätkata erinevates suurettevõtete sööklates, kuid tegevus andis kahjumit. Seetõttu tegevus lõpetati. Töötajatega lõpetati töösuhted. Järelejäänud vara realiseeriti. Äriseadustikus sätestatud nõudest tulenevalt esitas juhatus pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. 3 Tsiviilasi nr 2-07-697 Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 lg-st 1 jääks äriühingu dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele J. K. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes

§-le 1 lg 2, 29 ajutine pankrotihaldur palub:

1. lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3. määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks J. K., mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis;
4. vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. IV Kohtumääruse põhjendused

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb osaühingu J. pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et osaühingu J. olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata J. K. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 1 lg 2, 3, 27, 29, 157 p 2, 165 lg 3. Kohtunik Pavel Gontšarov 4