3-05-1376/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1376 Otsuse kuupäev

1. aprill 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi V. T. i kaebus kohtutäituri asendaja T. S.´u poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2006 Istungil osalenud isikud V. T. i esindaja Alo Pikk. Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus.
4. Mõista T. S.`ult V. T. i kasuks kahju hüvitisena välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
5. Mõista T. S.`ult V. T. i kasuks kohtukulude katteks välja 2166 (kakstuhat ükssada kuuskümmend kuus) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Valgamaa kohtutäituri asendaja T. S. korraldas
6. juunil 2002.a. V. ja S. T. kuuluva vallasvara enampakkumise, millega müüdi Külmoja vahtkonna kordoni ehitised Iigaste külas Tõlliste vallas Valgamaal. Enampakkumisel oli ainsaks pakkujaks V. T. , kes tasus tagatisraha ja samal päeval ka ehitiste ostuhinna kokku 25 000 krooni. V. T. ja S. T. esitasid Valga Maakohtule hagi avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks seoses enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega. Valga Maakohtu
7. märtsi 2003.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-240/02 tunnistati enampakkumine kehtetuks. Tartu Ringkonnakohtu
8. detsembri 2003.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-2-219/2003 jäeti maakohtu otsus muutmata. Kuna kohtutäituri asendaja T. S. ei tagastanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise järel tagatisraha ja ehitiste eest makstud ostusummat, siis pöördus V. T. kaebusega Tartu Halduskohtusse kohtutäituri asendaja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse esitaja taotles mõista endiselt kohtutäiturilt T. S. tema kasuks kahju hüvitisena välja 25 000 krooni. Kaebuse esitaja tugineb kahjunõude esitamisel riigivastutuse seadusele ja kohtutäituri seaduse § 6 lõikele 1 ja § 162 lõikele
9. Vastustaja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses T. S. kaebusega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja leidis, et kahjunõue on alusetu seetõttu, et ehitisregistri andmetel on endise Külmoja vahtkonna kordoni elamu, kaev ja laut-küün-saun registreeritud V. T. i nimele.
10. märtsil 2006.a. teatas vastustaja e-maili teel kohtule, et palub asja arutada ilma tema osavõtuta ning jääb oma kirjalikus vastuses esitatud seisukoha juurde. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab V. T. i kaebuse ja mõistab T. S. V. T. i kasuks välja 25 000 krooni ja kantud kohtukulud. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 2 lg-le 1 on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab kohtutäitur oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Pärast riigivastutuse seaduse jõustumist
11. jaanuaril 2002 kuulusid kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded halduskohtu pädevusse. (Riigikohtu erikogu
12. aprilli
13. a määrus nr 3-3-4-2-02.) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku jõustumisest
14. jaanuaril 2006 kuuluvad kohtutäituri vastu esitatud kahjunõuded läbivaatamisele maakohtus. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 6 lõikele 1 ja 2 vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest, riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 162 lg 1 ( säte jõustus 17.03.2003) kohaselt vastutab ametist vabastatud kohtutäitur oma ametisoleku ajal toimepandud ametikohustuste süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. T. S. töötas Külmoja vahtkonna kordoni ehitiste enampakkumise läbiviimise ajal
15. juunil 2002.a. Valgamaa kohtutäituri asendajana. Valgamaa kohtutäituri asendajaks oli ta nimetatud justiitsministri käskkirjaga augustis 2001 ja ta töötas kohtutäituri asendajana kuni
16. juunini
17. Kohtutäituri asendajaks oli T. S. nimetatud KTS § 17 lg 5 alusel seoses sellega, et kohtutäituri ametikoht oli täitmata. (tl 21). Kohtutäituri asendaja vastutuse sätestab kohtutäituri seaduse §
18. Nimetatud paragrahvi lõike 7 kohaselt (kehtis kahju tekitamise ajal ja kehtib ka praegu) vastutab käesoleva seaduse § 17 lg 5 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise. 2 Põhjendamatu on vastustaja väite, et kahju pole tekkinud, kuna ehitisregistri väljatrükist (23.08.2005.a.) nähtub, et Külmoja vahtkonna kordoni ehitised on registreeritud V. T. i nimele (tl 29-32). Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites
19. detsembrist 2002 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02,
20. novembrist 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-122-04 ja
21. maist 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05 selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe. Seega ei omandanud V. T. enampakkumisel
22. juunil 2002.a. talle müüdud Külmoja vahtkonna kordoni ehitisi. Lisaks sellele on ehitisregistri kanne (elamu osas) käesolevaks ajaks ka muudetud ( tl 100). Kohus on seisukohal, et V. T. ile on summas 25 000 krooni kahju tekitatud. Selle summa tasus V. T. enampakkumise tagatisrahana ja müüdud ehitiste ostuhinnana Valgamaa kohtutäituri asendajale T. S.
23. juunil 2002.a. (tl 11-14). Seda summat ei ole kohtutäituri asendaja talle enampakkumise kehtetuks tunnistamise järel tagastanud. Kahju on tekkinud kohtutäituri asendaja Tiina Soku tegevuse, so õigusvastaselt läbiviidud enampakkumise tõttu (tl 11-13). V. T. ei omandanud
24. juunil 2002.a. läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu Valgamaal Tõlliste vallas, Iigaste külas asuvaid Külmoja vahtkonna kordoni ehitisi, kuid on tasunud nende ostuhinna ning seda summat ei ole talle siiani tagastatud. Enampakkumise läbiviimise õigusvastasus on tõendatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-240/
25. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati kohtutäituri asendaja T. S. poolt
26. juunil
27. a. läbiviidud enampakkumine kehtetuks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu (tl 410). Avalik-õiguslikes suhetes tuleb õigusvastase toiminguga tekitatud varalist kahju hinnata süüliselt tekitatud kahjuks. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus V. T. i kaebuse ja mõistab endiselt Valgamaa kohtutäituri asendajalt T. S. V. T. i kasuks kohtutäituri seaduse §-de 16 2 lg 1 ja 20 lg 7 alusel välja kahju summas 25 000 krooni. Kaebuse esitaja taotles ka kohtukulude hüvitamist. V. T. on käesolevas asjas tasunud riigilõivu summas 750 krooni (tl 15) ja Toompea Õigusbüroo OÜ-le õigusabi ja kohtus esindamise eest 1416 krooni (tl 101-103). Seega on V. T. kandnud kohtukulu kokku 2166 krooni. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 kuulub see summa vastustajalt V. T. i kasuks väljamõistmisele. Mai Saunanen kohtunik 3