TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-974 Otsuse kuupäev 25.september 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ RP kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse

) annab krundi mõiste § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

§ 3lg 2 loetleb juhud, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Selle kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatud selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel, ja seda ka maa-alade kruntideks jaotamise korral. 5. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt ostetud kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, samuti ei ole kaebaja tõendanud, et need maatükid olid ehitamiseks kavandatud planeerimisseaduse järgi..

§ 8

lg 3 p 4 kohaselt on valla üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Asjas ei ole vaidlust selles osas, et Karula vallas, kus ostetud kinnistud asuvad, puudub valla üldplaneering. Seega on valla poolt alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, kindlaks määramata.

§ 7

lg 3 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustustega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud. Valga maakonnaplaneering on koostatud 1998 aastal. Selles on määratud ka Valga maakonna piiresse jäävad tiheasustusalad ehk kompaktse asustusega alad, kus uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringus on veel märgitud, et valla üldplaneeringute koostamise käigus täpsustakse ja vajadusel määratakse täiendavad piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. Nagu märgitud, Karula vallal üldplaneering puudub. Seega saab lähtuda ainult Valga maakonnaplaneeringust. Kaebaja poolt ostetud kinnistud asuvad Karula vallas Y külas. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole Karula valla Y küla tunnistatud tiheasustusega ehk kompaktse asustusega piirkonnaks. Asjaolu, et vaidlusalune maa-ala on maakonnaplaneeringus tunnistatud eelisarendatavaks tööstuspiirkonnaks, ei ole mõjutanud seda maa-ala samas tiheasustusega alaks määramiseks ega anna alust ka kompaktse asustusega alaks nimetamiseks. Seda, et ostetud kinnistud ei ole krundid, nähtub ka sellest, et kinnistud (kokku 10), millised kaebaja ja OÜ EE 2004 aasta detsembrikuus ja 2005 veebruarikuus ostis, on kaebaja seletuse järgi jagatud eraldi kinnistusteks peale maakonnaplaneeringu koostamist. Kui kaebaja väitel asus jagatav kinnistu maakonnaplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, siis oleks kinnistu jagamine kruntideks 2004 aastal saanud toimuda ainult detailplaneeringu alusel, mida aga ei tehtud. Kuna kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal, siis ei ole tähtsust, millisel eesmärgil ostja maatükid ostis. Ainult ostja kavatsus maatükil kunagi ehitama hakata, ei tähenda, et maaüksus on kavandatud ehitamiseks. Kruntideks ei saa maatükke lugeda ei ajalehekuulutuses märgitu alusel ega seetõttu, et ostetud kinnistud olid moodustatud ühe kinnistu jagamise teel. Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et kinnistud ei olnud krundid planeerimisseaduse tähenduses ning et nende kinnistute müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive, mis toob kaasa selle, et ostjal ei ole nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. 5

1. Vastavalt KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult maksuhaldurit teavitama. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus kaebuses väitnud, et AK OÜ teavitas maksuhaldurit kinnistute müügist käibemaksuga, kuigi kaebaja ise selle tõendamiseks ühtegi tõendit pole esitanud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses kohtule on kinnitatud, et OÜ AK ei ole maksuhaldurit kinnistute müümisest käibemaksuga teavitanud, samuti, et OÜ AK ei ole esitanud käibedeklaratsioone ajavahemikul detsember 2004 kuni juuli 2005.a. Samas on arvestatav vastustaja märkus, et kui ostu-müügi objektiks oli krunt, nagu väidab kaebaja, siis puudus müüjal üldse vajadus maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitada..
2. Riigikohus on lahendis 3-3-1-8-06 selgitanud, et kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele KMS § 38 lg
3. Selles on sätestatud, et maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma ka siis, kui ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega peab ebaõigesti käibemaksu arvele märkimise korral selle riigile tagastama müüja. Riigikohus on selgitanud, et ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, seda ka siis, kui ostja on käibemaksu müüjale tasunud. Riigikohus on ka märkinud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine ostjale siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kuna AK kinnistute müüjana ei ole riigile müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat üle kandnud, tuleneb, et kinnistute ostjal, OÜ RP puudub seaduse järgi õigus käibemaksu tagasisaamisele. MKS § 106 lg 2 kohaselt tagastatakse maksukohustuslasele see summa, mille tagasisaamiseks on tal õigus
4. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur 19.04.2005 otsusega nr 12-4/623 tunnistas, et kaebajal on õigus käibemaks tagasi saada. Nimetatud otsusega peatati tagastusnõude ja tasaarvestusnõude täitmine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, mitte ei otsustatud, et kaebajal on õigus taotletud käibemaks tagasi saada või et see õigus tal puudub. Kohus nõustub seejuures vastustaja selgitustega, et 19.04.2006 otsusega ei muudetud tagastusnõude peatamise otsust , vaid selle otsusega jättis maksuhaldur kaebaja tagastusnõude rahuldamata. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.
5. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt tasutud riigilõiv 5000 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Eda Muts kohtunik 6