Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte isiklikult kostjale allkirja vastu.
Asjaolud ja kohtu järeldused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on sõlmitud järelmaksu müügileping nr 4263828, mille alusel kostja ostis hagejalt arvuti Amilo M1450G maksumusega 16 999.00 krooni. Lepingu summa koos intressidega kohustus kostja tasuma vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Perioodil märts 2006.a. kuni juuli 2006.a. on hageja esitanud arveid, milliseid kostja ei ole täielikult tasunud ning on jäänud hagejale võlgu 16 872.45 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaatamata hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletustele ei ole kostja endale võetud kohustusi täitma asunud. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hageja oli õigustatud nõudma kohustuse täitmist, lepingu üles ütlema 31.juulil 2006.a. (ka lepingu punkt 8 alusel) ja nõudma viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepingu punktis 3 fikseeritud määras 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kostja on viivituses olnud 91 kalendripäeva ja hageja nõuab viivist 1535.40 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt 100.00 krooni väljamõistmist kulutuste katteks, mis on tekkinud seoses rikkumise admministreerimise, rikkumise kohta teatise koostamise ja postitamisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ning need tuleb kostjalt välja mmõista.
kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250.00 krooni, milline tuleb kostjalt välja mõista. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest .
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.