Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-4959 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi V. S.`i hagi N. K. vastu muutmise

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Hageja esitas kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuna talle on määratud töövõimetuspension ning tema ülalpidamisel on veel alaealisi lapsi. Vastavalt

§ 61

lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei saa hinnata hageja varalise seisundi muutumist, kuna 22.10.2003 on tehtud Ida-Viru Maakohtu poolt tagaseljaotsus, kuna kostja jättis kohtule vastamata ja seega ei saanud kohus tuvastada hageja ülalpidamisvõimet elatise väljamõistmisel. Kohus hindab menetlusosaliste majanduslikku olukorda käesoleval hetkel. Hageja on kohtus kinnitanud, et tal on kodune majapidamine, mis on võimaldanud tal peret üleval pidada. Kostja on olnud 2006.a. töötu, temaga on koostatud individuaalne tööjaotuskava /tl.55/. 2 Kostja seletuste kohaselt on ta käesoleval ajal asunud tööle ja tema töötasuks on miinimumsumma, ehk alates käesolevast aastast 3 600 krooni. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt on hageja nimele registreeritud sõiduauto Audi 80 väljalaskeaasta 1991.a.Ehitusregistri andmetel hageja vallasvara ei oma. Hageja nimele kinnisvara registreeritud ei ole, kuid hagejal on abikaasaga ühisvarana elamu asukohaga X maatulundusmaa 35.13 ha. Hageja oma perega käesoleval hetkel elab nimetatud aadressil. Hageja abikaasa nimele on 18.

1. 2003.a. registreeritud auto Ford Transit, mille kasutajana on märgitud ka hageja /tl.21/. EMaksuameti andmetel hageja ei tööta. Virumaa Pensioniameti andmetel on hagejale määratud kuni 31.01.2007 töövõimetus pension suuruses 1269 krooni ja abikaasa saab peretoetust 2400 krooni /tl.40/. Kostja nimele vallasvara registreeritud ei ole. Kinnistusameti andmetel on kostja nimele registreeritud korteriomand, kus käesoleval hetkel ka kostja lastega elab. E-Maksuameti andmetel kostja töötab, mida kostja on ka tunnistanud. Kohus arvestab asjaoluga, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused on suuremad kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Kohtuistungil hageja nõustus, et kui elatist vähendada ei ole võimalik siis ei ole ka vaja vähendada. Kohus möönab, et hageja sissetulekud on väiksed ning talle on kuni 31.01.2007 määratud töövõimetus 40% ning peale kohtuotsuse täitmist jääb talle elamiseks väga väike summa. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hagejale on määratud töövõimetus 40%, seega on ta võimeline töötama teatud elualadel, et anda endast kõik laste ülalpidamiseks. Hageja töötab koduses majapidamises ja teenib sellega lisasissetulekuid. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et laste elukoht kostja juures tähendab seda, et kostja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus tunnistab, et menetlusosaliste majanduslik olukord on minimaalne laste ülalpidamiseks, kuid samas tunnistab, et kostja täidab üksinda ülalpidamiskohustust oma alaealise laste suhtes, hagejal samal ajal on abikaasa näol abi laste ülalpidamiseks, seega jätab kohus hagi rahuldamata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Hageja on
2. mai 2006 kohtumäärusega menetluskulude tasumisest vabastatud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud riigi kanda. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 3