lg 2 kohaselt võib kohus reguleerida hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus perekonnasjas menetluse ajaks hagi tagamise korras reguleerida vanema õigusi ühise lapse suhtes.
lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus juhindub taotluse lahendamisel eelkõige lapse huvidest nagu näeb ette lastekaitseseaduse § 3. Kohus on seisukohal, et sellises vanuses lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga.
lg 4 ja § 551 lg 2 alusel on alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamiseks vajalik küsida lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust. Ka kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt on menetlusosaliste omavahelised suhted keerukad ja ei taga lapsele stabiilset elukorraldust. Kuna menetlus kestab ning lähiajal kohus lõpplahendini ei jõua, on otstarbekas ja vajalik kohaldada asjas esialgset õiguskaitset ning määrata lapse elukoht menetluse ajaks. Puudutatud isik esitas taotluse määrata laps menetluse ajaks elama tema juurde. Kohaliku omavalitsuse arvamusest nähtub, et mõlemad vanemad on loonud head tingimused lapse kasvatamiseks. Samas on SK kohtule avaldanud, et peale isa juures viibitud nädalat hakkas M ennast halvasti tundma, oli närviline ja ei saanud magama jääda, ärkas öösel tihti ja sageli nuttis. Kui laps saab teada, et ta peab järgmisel päeval minema isa juurde, muutub ta närviliseks ja palub teda mitte isa juurde saata. Ka nähtub nii puudutatud isiku avaldusest kui 2 ka kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohast, et VK on korduvalt rikkunud erinevatel ettekäänetel poolte omavahelist kokkulepet lapse elukorralduse suhtes ja teeb S K takistusi lapsega suhtlemisel. Kohus nõustub kohaliku omavalitsuse arvamusega, et kujunenud olukord lapse suhtes on lubamatu. Ka ei ole millegagi põhjendatud kohaliku omavalitsuse esindajale avaldatud VKi seisukoht, et SK võib poolte ühise lapsega suhelda ainult VKi juuresolekul. Kohus leiab, et sellises vanuses (3,5 aastat) laps vajab stabiilset elukorraldust ning ema hoolitsust ja kaitset. VK ei ole näidanud huvi ja tahet teha koostööd oma lapse ema S K ega ole seega käitunud lapse huvides tagada lapsele stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga, vaid on teinud põhjendamatuid takistusi ema ja lapse suhtlemisel. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et lapse heaolu silmas pidades tuleb määrata lapse elukohaks kuni kohtumääruse jõustumiseni tema ema elukoht. Seega tuleb MK määrata kohtumenetluse ajaks elama puudutatud isiku SK juurde.
lg 5 alusel kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele kui seadusest ei tulene teisti. Käesolev kohtumäärus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõttes. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.