lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks
Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses ülalpidamisasjas menetlus lõpetada.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda.
lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.
147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole 3 2-06-3557 andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 5000x9= 45000 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 2500 krooni. Hagi esitamisel oli hageja kooskõlas seadusega riigilõivu tasumisest vabastatud.
Riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu ja tasumata riigilõiv tuleb tasuda kostjal.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid ülalpidamisasjas kompromissi ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 2500 kroonist kuulub tagastamisele. Kostja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks pooles ulatuses. Kostja taotlus on põhjendatud ja temalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 1250 krooni.
lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.
lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Seoses asjaoluga, et kompromissis kokkulepitud kostja kui vanema kohustus tasuda tütre K.V.i ülalpidamiseks elatusraha tekib alles kohtuotsuse jõustumisega põlvnemise asjas, ei ole võimalik lühendada kaebuse esitamise tähtaega 30 päevast 10-le päevale.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hageja poolt esitati hagi põlvnemise tuvastamiseks. Põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel pidi hageja tasuma riigilõivu 1000 krooni, kuid Harju Maakohtu 03.05.2006.a. kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel, vabastades ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses.
lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Katrin Saar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.