TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1853 Otsuse kuupäev 12.veebruar 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 885 peale Asja läbivaatamise kuupäev 31.jaanuar 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX OÜ esindaja vandeadvokaat Anne Tammer ja vastustaja Tartu Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Resolutsioon Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korraldusega nr 885 otsustati kehtestada Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu
- tn)kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu koostamise ajal ajutine ehituskeeld tähtajaga kaks aastat järgmistele maa-aladele: kinnistusregistriosale nr 3957403; kinnistusregistriosale nr 2304103; kinnistusregistriosale nr 2938703; kinnistusregistriosale nr 2938803 kinnistusregistriosale 4353003 katastriüksusele Turu 39A (katastritunnus 79510:006:0020). 19.07.2006 esitas XXX OÜ vaide Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 885 peale. 15.08.2006 otsustas Tartu Linnavalitsus oma korraldusega nr 1247 jätta vaide rahuldamata. 18.09.2006 esitas XXX OÜ kaebuse Tartu Halduskohtule. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korraldus nr 885 osas, millega kehtestati Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu
- tn)kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu alal ajutine ehituskeeld tähtajaga kaks aastat kinnistusregistriosale nr 2304103 ja välja mõista Tartu Linnavalitsuselt XXX OÜ kasuks kohtukulud. Kaebuse esitaja väidab, et tal on õiguspärane ootus, et 2001.aastal kehtestatud detailplaneering jääb kehtima. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korraldus nr 885 on õigusvastane ja motiveerimata. Kaebaja on seisukohal, et PlanS § 15 lg 1 alusel on lubatud ajutise ehituskeelu kehtestamine üksnes siis, kui on üheselt selge, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust, kuid kuna vaidlustatud korraldusest ei selgu PlanS §-s 15 lg 1 märgitud asjaolud, siis ei olnud linnavalitsusel alust ehituskeelu kehtestamiseks. Kaebaja väidete kohaselt põhjendab linnavalitsus ajutise ehituskeelu kehtestamist üksnes ehitusõiguse ja maakasutuse muutmise vajadusega, kuid jätab konkretiseerimata, miks ja kuidas on vajalik Turu 34 krundi kohta kehtestatud detailplaneeringut muuta, seega faktiline motivatsioon on ebapiisav. Kaebaja väidab, et vaidlustatud haldusakt rikub kaebuse esitaja omandiõigust ning piirab ettevõtlusvabadust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Linnavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal on õiguspärane ootus 2001.aastal kehtestatud planeeringu kehtivuse suhtes. Isiku õiguspärast ootust kaitstakse planeerimisseaduses vaid juhtumil, kui isikule on väljastatud planeeringu alusel ehitusluba, sest PlanS § 15 lg 3 kohaselt ei laiene ajutine ehituskeeld ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. Kuna XXX OÜ-le ei ole Turu 34 krundile ehitise püstitamiseks ehitusluba väljastatud, siis ei saa kaebajal olla eelduslikku õiguspärast ootust temale kuuluva krundi suhtes olemasoleva planeeringu kehtima jäämise suhtes. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus on 06.06.2006 korralduse nr 885 vastuvõtmisel kohaldanud PlanS § 15 lg 1, mille sõnastus ei eelda kohaliku omavalitsuse poolset konkreetset teavet varemkehtiva detailplaneeringu muutmise vajaduse ulatuse kohta, õigesti. Vastustaja väidab, et ajutine ehituskeeld on võimalik kehtestada juba juhul, kui kohalikul omavalitsusel on alus mõistlikult arvata, et kavandatav planeering võib muuta varem kehtestatud planeeringut. Antud juhul oli Tartu Linnavalitsusel see asjaolu teada. Nimelt nähtub Tartu Linnavalitsuse 08.03.2005 korraldusega nr 326 kinnitatud Ropka silla, selle juurdepääsuteede ja sadamaraudtee koridori kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande punktis 3, et planeeringu koostamisel tuleb arvestada ka senikehtiva ja ka uue Tartu Linnavolikogu 02.02.2005 otsusega avalikustamisele suunatud üldplaneeringuga ning Sadamaraudtee koridori kavandatud tänava eelprojektist. Viidatud üldplaneeringutest ja uurimistööst nähtuvalt hõlmab planeeritav Ropka sild ka Turu 34 krunti. Seega oli Tartu Linnavalitsusel uue planeeringu 2 algatamisel piisav ja vajalik teave asjaolust, et koostatava planeeringuga võidakse muuta 2001.aastal kaebaja krundi suhtes kehtestatud detailplaneeringut. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korralduses ei ole konkretiseeritud, miks ja kuidas on vajalik Turu 34 krundi kohta detailplaneeringut muuta. Vastustaja väidab, et vaidlustatud korralduses on piisava põhjalikkusega selgitatud koostamisel oleva planeeringu eesmärke, selle võimalikku ulatust, mõju ja puutumust kaebuse esitaja kinnistuga, samuti on selgitatud ajutise ehituskeelu rakendamise vajalikkust. Ajutise ehituskeelu eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele aega uue planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, mil moel on tema omandiõigust või ettevõtlusvabadust piiratud, siis on need väited paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Iga planeering peab igal ajahetkel vastama planeerimisseaduse eesmärgile. Detailplaneeringu eesmärgiks on PlanS § 9 lg 2 kohaselt muuhulgas krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning servituutide vajaduse määramine. Teguri 55, Ropka tee 29 ja Turu tn vahelise ala detailplaneering, mis hõlmab ka kaebuse esitajale kuuluvat krunti Turu 34, kehtestati Tartu Linnavolikogu 18.01.2001 otsusega nr 269. Tartu Linnavalitsuse 08.03.2005 korraldusega nr 326 algatati Ropka silla, selle juurdepääsude ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu
- tn)kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu koostamine ning kinnitati lähteülesanne vastavalt lisale (tl 32-38). Tartu Linnavalitsuse 17.01.2006 korraldusega nr 93 otsustati vähendada lähteülesandega kinnitatud detailplaneeringuala Annelinna poolses osas kuni Lammi tänavani (tl 40-42). Detailplaneeringu algatamisest teavitati Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna poolt planeeringualasse jäävate kinnistute omanikke, sealhulgas ka AS XXX (XXX endine ärinimi). AS-le XXX teatati detailplaneeringu koostamise algatamisest 14.03.2005 kirjaga nr 9-1.3/DP-05-017 (tl 39). Nagu eeltoodust nähtub, on vastustaja Ropka silla, selle juurdepääsuteede ja sadamaraudtee koridori kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu koostamisest kaebajat teavitanud juba 14.03.2005 ja hoitud isikut planeerimisprotsessiga kursis, mida kinnitavad ka edasised informeerimised (tl 59-63) ja kaebaja enda poolne aktiivne huvitatus planeerimisprotsessi arengute suhtes, nt Tartu LV ja kaebaja vaheline kirjavahetus, kaebaja osavõtt planeerimistegevusega seotud koosolekutest jne. Seega on detailplaneeringu koostamise protsessist kaebuse esitajat linnavalitsuse poolt jätkuvalt informeeritud kuni käesoleva ajani ja vaidlus selles osas puudub. 3 Vaidlus ei puuduta ka XXX OÜ-le kuuluvat maa osa suurusega 1047 m2 , mis läheb teemaa alla ja on vajalik linnale detailplaneeringu elluviimiseks (tl 65-67). PlanS § 24 lg 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi detailplaneering. Lähtuvalt sellest ei saa kaebuse esitajal olla õiguspärast ootust, et planeeringualal varasemalt kehtestatud detailplaneering jääb kehtima. Isiku õiguspärast ootust kaitstakse planeerimisseaduses vaid juhtumil, kui isikule on väljastatud planeeringu alusel ehitusluba, kuna PlanS § 15 lg 3 kohaselt ei laiene ajutine ehituskeeld ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. Antud juhul ei ole XXX OÜ-le Turu 34 krundile ehitise püstitamiseks ehitusluba väljastatud, seega viidatud planeerimisseaduse üldpõhimõtete ja konkreetsete normide koosmõjus asub kohus seisukohale, et kaebajal ei saa olla eelduslikku õiguspärast ootust temale kuuluva krundi suhtes olemasoleva planeeringu kehtima jäämise suhtes. Vastustaja väide, et Tartu Linnavalitsus on 06.06.2006 korralduse vastuvõtmisel kohaldanud PlanS § 15 lg 1 õigesti, on õige. PlanS § 15 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-ala või selle osal kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Seega on ajutine ehituskeeld võimalik kehtestada ka juba juhul, kui kohalikul omavalitsusel on alus mõistlikult arvata, et kavandatav planeering võib muuta varem kehtestatud planeeringut. Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Linnavalitsuse 08.03.2005 korraldusega nr 326 kinnitatud Ropka silla, selle juurdepääsuteede ja sadama raudtee koridori kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande punkti 3 kohaselt kuuluvad arvestamisele kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid (tl 34). Viidatud üldplaneeringutest ja uurimistööst nähtuvalt hõlmab planeeritav Ropka sild ka Turu 34 krunti Seega oli Tartu Linnavalitsusel uue planeeringu algatamisel piisav ja vajalik teave asjaolust, et koostatava planeeringuga võidakse muuta 2001.aastal kaebaja krundi suhtes kehtestatud detailplaneeringut. Õige on vastustaja seisukoht, et uue kavandatava planeeringuga varasemalt kehtestatud planeeringu muutmise vajalikkusest teabe omamine omab ajutise ehituskeelu kehtestamisel tähendust vaid siis, kui ajutist ehituskeeldu rakendatakse koheselt uue planeeringu algatamise otsustamisel. Antud juhul on ajutine ehituskeeld kehtestatud 15 kuud pärast planeeringu algatamist, seega oli linnavalitsus ajutise ehituskeelu kehtestamisel teadlik koostamisel oleva planeeringu mõjust 2001. aastal kehtestatud planeeringule. Kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata, on paljasõnaline ja ei ole õige. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et linnavalitsus on andnud põhjenduse ajutise ehituskeelu kehtestamise vajalikkuse kohta, samuti on viidatud asjaolule, et PlanS §-s 15 on sätestatud ajutise ehituskeelu kehtestamise võimalus juba detailplaneeringu koostamise algatamisel. Käesoleval juhul pidas linnavalitsus vajalikuks ajutise ehituskeelu kehtestamist detailplaneeringu 4 eskiislahenduse koostamise staadiumis, kuna koostatud eskiislahendusega täpsustusid maa-alad, millele oli otstarbekas ja põhjendatud ajutine ehituskeeld kehtestada. Maa-aladel, millele linnavalitsus ehituskeelu kehtestas, muutub detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kruntide ehitusõigus, samuti liikluskorraldus. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et suure tõenäosusega on võimalik, et koostatava detailplaneeringuga on vajalik muuta kehtestatud detailplaneeringu järgi planeeritud ehitusõigusi ja maakasutust mahus, mis ei võimalda kruntide varem planeeritud kasutust. Kaebaja väited, et vaidlustatud haldusakt rikub XXX OÜ omandiõigust ning piirab ettevõtlusvabadust, on paljasõnalised ja ei ole õiged. Kohus märgib ära, et isiku õigusi saab põhiõiguse kohaselt piirata vaid seaduse alusel. Planeerimisseadus annab õiguse kehtestada krundile ajutine ehituskeeld, mis tagab muuhulgas avalike huvide realiseerimise võimaluse ning hoiab ära põhjendamatute kulutuste tekke. Kohus on seisukohal, et ajutise ehituskeelu, mille eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele aega uue planeeringulahenduse väljatöötamiseks, kehtestamisel on Tartu Linnavalitsus järginud PlanS §-15 sätestatud korda ning toiminud kooskõlas antud seadusesätte eesmärgiga ära hoida võimalikke põhjendamatuid kulutusi, mis võivad tekkida seoses kehtestatud detailplaneeringu elluviimisele asumisega. Vaidlustatud korralduses on piisava põhjalikkusega selgitatud koostamisel oleva planeeringu eesmärke, selle võimalikku ulatust, mõju ja puutumust kaebuse esitaja kinnistuga, samuti on selgitatud ajutise ehituskeelu rakendamise vajalikkust ja esitatud põhjendus, miks on Tartu Linnavalitsusel vaja planeerida ja hiljem ka realiseerida Ropka sild ja selle juurdepääsuteed, mistõttu kohus jätab XXX OÜ kaebuse rahuldamata. Käesolevas haldusasjas on Tartu Linnavalitsuse kulud õigusabile 14 160 krooni. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi varasemat praktikat (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01, 10.05.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 19.12.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03, 15.12.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-05) peab kohus Tartu Linnavalitsusele advokaadi osutatud menetluskulu väljamõistmist põhjendamatuks. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Maare Aloe kohtunik 5