← Eesti

3-06-812/10

3-06-812 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2006. a Jõhvi Haldusasja number 3- 06-812 Haldusasi T.P (ärinimega xxxxx

§ 23

´3 lg 6 sätestatut, et FIE T.P maaomand piirneb taotletava maatükiga ning ta on füüsilisest isikust ettevõtja. Sellega on Sõmeru Vallavolikogu läinud vastuollu nimetatud normi eesmärgiga – eelistada FIE, sid ning tagada efektiivne maakasutus seoses maatüki maaomandiga piirnemisel.

§ 23

´3 lg 6 eesmärgiks ei ole teostada nö majanduslikke konkursse hindamaks milline maakasutaja on jätkusuutlikum. Sisuliselt on vallavolikogu leidnud, et mõlemad taotlejad nii OÜ xxxxx xxxxx kui ka FIE T.P on jätkusuutlikud. Seega tulnuks edasi hinnata järgnevaid seaduses sätestatud eeldusi. Põhjendamatult on eelistatud OÜ xxxxx xxxxx üksnes jätkusuutlikkuse ning maakasutuse lepingu olemasolu tõttu. Seejuures erinevad erinevates dokumentides faktilised andmed. Volikogu 31.01.2006.a. otuses väidetakse, et maakasutuse leping kehtib alates 01.01.2003.a., Sõmeru Vallavolikogu Maakomisjoni 04.10.2005.a. koosoleku protokollis on aga esitatud väide, et nimetatud maatükki kasutab OÜ xxxxx xxxxx alates 1995.a. Nimetatud faktiliste andmete erinevus erinevates menetluse faasides viitab diskretsiooni mitteesmärgipärasele täitmisele. Sisuliselt on Volikogu otsust tehes eelistanud OÜ xxxxx xxxxx üksnes põhjusel, et tema on varasemalt nimetatud maad kasutanud. Nimetatud asjaolu ei saa aga iseenesest kummutada kõiki teisi

§ 23´3 lg 6 sätestatud eeldusi.

Kohalik omavalitsus, teostades diskretsiooni, peab kaitsma erinevaid huve mõistlikul viisil, piisavalt põhjendades, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Nimetatud põhimõtet on volikogu eiranud. Volikogu on oma põhjendustes asunud seisukohale, et antud juhul ei ole otsuse langetamisel proportsionaalne ühe taotleja eelistamine tema juriidilise staatuse tõttu, vaatamata sellele, et seadus sellise võimaluse annab. Samuti ei ole proportsionaalne eelistada taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. Sisuliselt on volikogu asunud teostama siinkohal põhiseaduslikkuse järelvalvet leides, et

§ 23´3 lg 6 on vastuolus Põ

S §

  1. Kaebuse esitaja leiab, et selline õiguspädevus vallavolikogul puudub ning nimetatud kaalutlused on sellest tulenavalt asjakohatud. OÜ xxxxx xxxxx kasutab põllumajandusliku maakasutuse lepingu alusel ka maatükke nr III02-332, III-02-333, III-02-334 ja III-02-
  2. Selline ühe isiku sihikindel soosimine kohaliku omavalitsuse haldusakte välja andes viitab mitteeesmärgipärasele diskretsiooni teostamisele. Põhjendamatult on kaalutlusõigust teostades hinnatud põllumajanduslikku tootmist üksnes karilooma kasvatamise aspektist. Samas on jäetud andmata hinnang täielikult võimalikele teistele põllumajandusliku tootmise võimalustele. 3 3-06-812 Asjakohatu on kaalutlus, et maa tuleb anda OÜ xxxxx xxxxx kasutusvaldusesse selle tõttu, et viimane on maad reaalselt kasutanud ning nimetatud maa harimiseks ja korrashoiuks teinud kulutusi. Ei ole välja toodud mis iseloomuga nimetatud kulutused on. Kaebuse esitaja andmetel on tehtud nimetatud maatükile üksnes nö jooksvaid kulutusi, mida oleks olnud sunnitud tegema iga maakasutaja. Pole aga tehtud nö pikaajalisi investeeringu iseloomuga kulutusi parandamaks maa kasutamise võimalusi tuleviku perspektiivis. Kulutuste tegemise kaalutlus oleks aga olnud asjakohane üksnes juhul kui tegemist oleks olnud pikaajaliste kulutustega, millest oleks nüüd kasu saanud võimalik teine maa kasutusvaldusesse saaja. Jooksva iseloomuga kulutusi on aga sunnitud hakkama kandma ka FIE T.P juhul kui nimetatud maatükk oleks temale antud. Asjakohatu on viide haldusõiguse järjekindluse põhimõttele. Sellest tulenevalt on volikogu teostanud oma diskretsiooni asjakohatute põhjenduste alusel. Ei ole põhjendatud väide, et õiguslik ja faktiline olukord pole muutunud. Maavanem tegi Vallavolikogule ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. Seega oli Maavanem seisukohal, et varasemad Volikogu otsused olid mitteõiguspärased. Ebaseaduslik on viidata järjekindluse põhimõtet kohaldades eelnevatele mitteõiguspärastele otsustele. Järjekindluse seisukohalt omaksid tähendust üksnes varasemad õiguspärased otsused. Haldusorgan on eiranud PõS § 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet, teostanud oma diskretsiooni mitteesmärgipäraselt, vaide esitajal on kahtlus, et otsus langetati väärate faktiliste asjaolude pinnalt arvestamata olulisi asjaolusid ning eirates täielikult ühe osapoole põhjendatud huve. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maatüki III-02-330 kasutusvaldussse andmisel oleks tulnud eelistada teda, sest ainult sellise otsusega oleks Sõmeru Vallavolikogu olnud oma tegevuses kooskõlas PõS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Otsuse motiividest ei nähtu argumente mis õigustaksid võrdse kohtlemise põhimõtte eiramist. Olukorras kus ilma vettpidavate argumentide ning ühe osapoole põhjendatud huvide täieliku eiramisega anti OÜ xxxxx xxxxx 78 ha põllumaad ning FIE T.P`le 3,26 ha põllumaad on iseenesest vastuolus PõS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Juhul kui III-02-330 maatüki kasutusvaldusesse andmisel eelistataks FIE T.P`l oleks tegemist õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas oleva otsusega. Käesoleval juhul anti mõlemale taotlejale 2 maatüki, kuid suuremate puhul eelistati OÜ xxxxx xxxxx ning üksnes väiksemate puhul FIE T.P`lt HMS § 58 mõttes on rikutud haldusakti välja andes ka menetlusnõudeid selles ulatuses, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Volikogu otsustas 31.01.2006.a. jätta otsused 195 ja 196 muutmata ja lisada maakomisjoni põhjendused. Sõmeru Vallavolikogu 31.01.2006.a. istungiprotokollist ei nähtu, et oleks toimunud kaalutlemist ja motiivide analüüsi, mis nähtub hilisemas otsuses. Vallavolikogu otsus peab aga sisaldama üksnes motiive, millest vallavolikogu liikmed seda langetadaes on lähtunud st eelnevalt kaalutlenud ja arutanud. Eelnevast istungi protokollist ei nähtu, et nimetatud motiive oleks volikogule tutvustatud. Volikogu istungi protokollist ei nähtu, et oleks sisuliselt toimunud kaalutlemist. Otsuse tegemisel on täielikult jäänud arutlemata ja kummutamata 18.01.2006.a. maakomisjonis liikme K.T poolt esitatud ettepanekud ning seisukohad ja on lähtutud üksnes OÜ Roodevälja Uustalu suuremast tootmisest ning senisest maakasutusest. Otsuses rõhutakse pidevalt loomade arvule, jättes arvestamata, et põllumajanduslik tootmine ei ole pelgalt karjakasvatus. Seega ei ole volikogu otsuse 4 3-06-812 tegemisel kaalunud kõiki põhjendatud huve vaid lähtunud üksnes OÜ xxxxx xxxxx soodsamatest faktilistest andmetest, jättes arvestamata milliseid negatiivseid tagajärgi toob otsus teise taotleja FIE T.P tootmisele, õigustele ja avalikule huvile. Tähelepanu väärib, et Sõmeru Vallavolikogu 31.01.2006.a. istungil tehtud ettekandes on otsuse teinud vallavolikogu liikmetele esitatud asjaoluna, et küsimuse aluseks oli taotlejate omanduses olevate ja renditavate maade võrdlemine. FIE T.P on omanduses ja rendil ligikaudu kaks korda rohkem maid kui teisel taotlejal. Vallavolikogu istugi protokollist ei nähtu, et otsuse langetanud vallavolikogu liikmetele oleks esitatud muid faktilisi asjaolusid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellest tulenavalt teostas vallavolikogu oma diskretsiooni valede faktiliste andmete põhjal. Hilisematest otsuse motiividest nähtub, et FIE T.P kasutab maad 275 ha ning OÜ xxxxx xxxxx 413 ha. Seega on volikogu liikmetele enne kaalutlusotsust esitatud eksitavaid faktilisi asjaolusid, kuivõrd FIE T.P omanduses ja rendil ei ole ligikaudu kaks korda rohkem maid kui teisel taotlejal vaid faktiline olukord on vastupidine. Nimetatud eksimus faktilistes asjaoludes võis kahtlematult kaasa tuua asja vale otsustamise HMS § 58 mõttes. Samuti on asjakohatu viide sellele, et Rakvere ringtee võib hakata takistama FIE T.P juurdepääsu maatükkidele. Pole antud hinnangut kas nimetatud ringtee hakkab takistama ka OÜ xxxxx xxxxx juurdepääsu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud ringtee takistaks samas ulatuses ka OÜ xxxxx xxxxx juurdepääsu. Sõmeru Vallavolikogu 31.01.2006.a. istungiprotokollist ja otsusest nähtuvalt ei tehtud sisuliselt uut otsust vaid üksnes täiendati varasemate otsuste (11.10.2005.a. nr 195 ja 196) motiive jättes need muutmata. Seega oli tegemist jätkuva ja ühise haldusmenetlusega ning tähendust omavad ka menetlusnormide rikkumised, mis eelnesid 11.10.2005.a. vallavolikogu otsuste nr 195 ja 196 tegemisele. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 5 ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse ( RT I 1999, 16, 276) § 25 lõikele
  3. Sama § lg 6 sätestab, et nimetatud paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Kaebuse esitaja on seisukohal, et õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt laieneb nimetatud regulatsioon käesoleval juhul ka küsimuse arutamisele eelnevalt Sõmeru Valla maakomisjonis, kuivõrd seal arutamisel osalemine võimaldas OÜ xxxxx xxxxx esindajal U.A`l mõjutada rohkem maakomisjoni seisukohtade kujundamiset kui teisel taotlejal FIE T.P´l. Sõmeru Vallavolikogu 26.09.2005.a. istungiprotokollist nr 37 nähtuvalt tehti ettepanek maatüki III-02-330 puhul eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat. Kusjuures poolt hääletas 6, vastu oli 3 ja erapooletud 3 vallavolikogu liiget. Otsustati, et maanõunik peab valmistama ette vallavolikogu otsuse eelnõud lähtudes hääletamise tulemusest. Seega tegi vallavolikogu sisuliselt otsuse eelistada maatüki III-02-330 puhul FIE T.P´t. 5 3-06-812 04.10.2005.a. toimunud Sõmeru Vallavolikogu maakomisjoni koosoleku protokollist nähtuvalt võttis nimetatud koosolekust osa komisjoni liikmena ka U.A. Nimetatud maakomisjoni istungil aga võeti vastu vastupidine otsus kui eelnevalt 26.09.2005.a. vallavolikogus. Just nimetatud maakomisjoni seisukoht oli haldusmenetluses kõige esimaseks algseisukohaks, mille alusel Sõmeru Vallavolikogu on hakanud järjekindlalt eelistama hiljem maatüki III-02-330 puhul OÜ xxxxx xxxxx, kuigi enne nimetatud maakomisjoni istungit oli volikogu eelistus FIE T.P. Nimetatud maakomisjoni istungil küll U.A taandas ennast otsuse hääletamisest, kuid ei nähtu, et ta oleks taandunud ka KOKS § 17 lg 5 mõttes otsuse arutamisest. Nimetatud maakomisjon valmistas aga ette eelnõu, mille alusel Sõmeru Vallavolikogu 11.10.2005.a. otsusega nr 196 eelistati maatüki III-02-330 puhul OÜ xxxxx xxxxx , kuigi volikogu varasemal istungil tegi maanõunikule ülesandeks valmistada ette vallavolikogu otsuse eelnõud lähtudes hääletamise tulemusest 26.09.2005.a. istungil. Sõmeru valla maakomisjoni 17.01.2006.a. ja 18.01.2006.a. koosoleku protokollist nähtuvalt võttis samti koosolekust osa liikmena U.A. Seejuures ei nähtu, et ta oleks liikmena ennast arutelust taandunud. Arutelust on ta taandunud üksnes 18.01.2006.a. enne lõppotsuse tegemist, kuid eelnevalt on ta istungist nii protokollist (komisjoni liikmete koosseisus) kui sisuliselt osa võtnud ka komisjoni liikmena, kuigi formaalselt on ta märgitud sõnavõttudes üksnes taotlejana. 17.01.2006.a. istungil ei viibinud teist taotlejat FIE T.P´t ning sellel istungil on U.A väljendanud ennast kui komisjoni liige, et maa kasutaja on tema, tal on ostueesõigus ning ta võtab selle maa endale. Sellega mõjutas komisjoni liige U.A komisjoni teisi liikmeid enne teise taotleja istungile kutsumist otsust enesele soodsas suunas tegema. Kaebuse esitaja esindaja palub kohtul: Tühistada Sõmeru Vallavolikogu 31.01.2006.a. otsus nr 27 osas millega jäeti muutmata Sõmeru Vallavolikogu 11.10.2005.a. otsuse nr 195 ja 196 osas millega eelistati maatüki III02-330 kasutusvaldusesse andmisel Osaühingut xxxxx xxxxx ning tehti maavanemale ettepanek kinnitada vaba põllumajandusmaa maatüki III-02-330 suurusega 37,44 ha, osas maa kasutusvaldusesse saajaks OÜ xxxxx xxxxx. Kohustada Sõmeru Vallavolikogu tühistatud osas tegema uue otsuse. Mõista Sõmeru Vallavolikogult välja kõik T.P (ärinimega FIE xxxxx xxxxx) poolt kantud kohtukulud summas 5615 krooni. Vastustaja Sõmeru Vallavolikogu esindajad ja kolmas isik leiavad, et T.P (ärinimega xxxxx xxxxx) kaebus Sõmeru vallavolikogu 31.01.2006.a. otsuse nr. 27 osaliseks tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata : Maareformiseaduse § 23³ lg 6 sätestab, et vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat: 1) kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel 2) kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb 3) füüsilisest isikust ettevõtjat. Kaebuse esitaja heidab Volikogule ette, et põhjendamatult ei ole arvestatud

§ 23

³ lg 6 sätestatut, et T.P maaomand piirneb vaidlusaluse maatükiga ning et T.P on FIE. Kaebuse esitaja leiab, et Volikogu on läinud vastuollu normi eesmärgiga- eelistada FIE-sid ning tagada efektiivne maakasutus seoses maaomandi taotletava maatükiga piirnemisel. Kuna Volikogu leidis, et mõlemad taotlejad on jätkusuutlikud, oleks tulnud hinnata järgnevaid seaduses toodud eeldusi. Põhjendamatult on eelistatud OÜ-d xxxxx xxxxx üksnes jätkusuutlikkuse ja maakastutuslepingu olemasolu tõttu. Kaebuse esitaja on jõudnud järeldusele, et Volikogu eelistas kolmandat isikut üksnes maakasutuslepingu olemasolu tõttu, mis aga ei saa kummutada kõiki teisi

§ 23³ lg 6 toodud eeldusi.

6 3-06-812 Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited on alusetud ning ei põhine seadusel. Maareformiseaduse

§ 23

³ lg 6 sätestab kriteeriumid, mille alusel otsustatakse maatüki kasutusvaldusesse andmisel. Kaebuse esitaja arvates oleks tulnud nii kolmanda isiku kui ka T.P jätkusuutlikkuse tuvastamise korral tugineda teistele samas paragrahvis toodud tingimustele. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja on valesti tõlgendanud nimetatud normi. Üheks eelduseks maatüki kasutusvaldusesse andmise otsustamisel on taotleja põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkus ja taotletava maatüki kasutamine õiguslikul alusel. Kaebuse esitaja ei eita, et OÜ-l xxxxx xxxxx oli õigus vastavalt põllumajandusliku maakasutus lepingule nr 17-3.5./03/8 maad kasutada. Kaebuse esitaja väide, et erinevates dokumentides on lepingu sõlmimise aeg erinev ja see viitab diskretsiooni mitteeesmärgipärasele täitmisele, on asjakohatud. Diskretsiooni teostamise seisukohalt ei oma tähtsust kas taotleja on nimetatud maatükki kasutanud alates 1995.a või 2003.a,

§ 23

³ lg 6 kohaselt omab otsuse tegemisel tähendust asjaolu, et taotleja, antud juhul siis OÜ xxxxx xxxxx kasutab taotletavat maatükki õiguslikul alusel. Seega on Volikogu otsuse tegemisel lähtunud seaduses etteantud kriteeriumist ning kaebuse esitajad on vääralt tõlgendanud

23³ lg

  1. Sõmeru Vallavolikogu on märkinud kaalutlusotsuse tegemisel, et otsuse langetamisel ei ole proportsionaalne ühe taotleja eelistamine tema juriidilise staatuse tõttu, samuti ei ole proportsionaalne eelistada taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, kuna teine taotleja on kõnealust maatükki juba üle kolme aasta kasutanud. Kaebuse esitaja väidete kohaselt on Volikogu asunud teostama põhiseaduslikkuse järelvalvet, omamata selleks pädevust. Vastustaja jääb selline väide arusaamatuks. Kaalutlusotsuse tegemisel peab haldusorgan selgitama, miks on vastu võetud just selline otsus. Antud haldusaktis on Volikogu esmalt toonud välja oma seisukoha ning seejärel neid seisukohti piisava põhjalikkusega põhjendanud ja selgitanud. Vastavalt haldusmenetluse seadustiku §-le 56 lg 3 peab tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastasel juhul oleks tegemist puudustega haldusaktiga. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väidetel puudub alus. Kaebuse esitaja jõudis äratundmisele, et kuna OÜ xxxxx xxxxx kasutab maatükke III-02-332, III-02-333, III-02-334 ja III-02-335, on tegemist ühe isiku sihikindla soosimisega ning viib diskretsiooni mitte-eesmärgipärasele teostamisele. Vastustaja on nimetatud maatükkide kasutusvaldusesse andmisel järginud kõiki seaduses toodud diskretsiooni teostamise nõudeid, nimetatud haldusakte ei ole vaidlustatud, seega jääb vastustajale arusaamatuks, millele kaebuse esitaja väide toetub. Kaebuse esitaja märgib, et kaalutlus, mille kohaselt tuleb maatükk anda OÜ xxxxx xxxxx kasutusvaldusesse seetõttu, et viimane on maad reaalselt kasutanud ja teinud kulutusi maa harimiseks ja korrushoiuks, on asjakohatu. Kaebuse esitaja leiab, et kulutused on olnud jooksvad ning pikemaajalisi investeeringuid maa kasutamise võimaluste parandamiseks ei ole tehtud. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et jooksvaid kulutusi oleks tõepoolest iga maad kasutav isik tegema. Vastustaja selgitab, et pikemaajalisi investeeringuid ei olnud ärilise riski tõttu mõtet teha. Kuid diskretsiooniotsuse tegemisel toetus Volikogu kulutuste osas hoopis teistele kaalutlustele. Diskretsiooniotsuse tegemisel tuleb arvestada kõiki olulisi pooltja vastuargumente. Iseäranis mängivad diskretsiooniotsuse tegemisel suurt rolli tagajärjed, mida üks või teine lahendus toob kaasa puudutatud isikute õigustele ja avalikele huvidele. Vastustaja on kaalutlusotsuse põhjendavas osas selgitanud, et OÜ xxxxx xxxxx on kõnealust maatükki üle kolme aasta kasutanud ning maatüki teise taotleja kasutusvaldusesse andmine 7 3-06-812 põhjustaks nende tootmise sunnitud vähendamise või tooks kaasa kulude märgatava suurenemise uue, tootmiseks vajaliku maa rentimise tõttu. Kaebuse esitaja on leidnud, et toetumine haldusõiguse järjekindluse põhimõttele ei ole asjakohane, kuna õiguslik ja faktiline olukord oli muutunud. Kaebaja arvamuse kohaselt saatis Lääne-Viru maavanem Volikogu otsused nr 195 ja 196 Volikogule uueks arutamiseks seetõttu, et need olid mitteõiguspärased. Vastustaja selle väitega ei nõustu ning leiab, et otsused nr 195 ja 196 saadeti uueks arutamiseks põhjendusel, et mõningad asjaolud olid jäänud välja selgitamata. Sõmeru valla maakomisjoni koosolekul
  2. ja 18.01.2006.a. selgitati välja kõik olulist tähtsust omavad asjaolud, millele maavanem tähelepanu juhtis. Maakomisjon leidis ka pärast mõlema taotleja ärakuulamist ning olukorra analüüsimist, et faktiline ja õiguslik olukord oli jäänud muutmatuks ning Volikogu otsus nr 196 tuleb jätta muutmata. Sarnasele järeldusele jõudis ka Volikogu 31.01.2006.a. haldusaktis. Kui uue läbivaatamise käigus ei selgunud. Vastustaja märgib lisaks, et kaebuse esitaja ei ole selgitanud, mil viisil muutus faktiline ja õiguslik olukord seetõttu, et maavanema otsust saata otsused nr 195 ja 196 tagasi Volikogule arutamiseks või pärast maakomisjoni koosolekut. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maatüki III-02-330 kasutusvaldusesse andmisel oleks tulnud eelistada teda, sest ainult sellise otsusega oleks Sõmeru Vallavolikogu olnud oma tegevuses kooskõlas põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Selline kaebuse esitaja poolne seisukoht on Volikogu pädevust ebamõistlikult piirav. Ühelgi isikul ei ole õigust determineerida menetluse tulemit enne menetluses kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Kui haldusorganit saaks kohustada juba enne menetluse algust tegema otsust ühe poole kasuks, ei saaks rääkida üldse diskretsiooniotsusest kui sellisest. Vastustaja palub jätta kaebuse esitaja seisukoha tähelepanuta. Seoses kaebuse esitaja märkusega Volikogu istungi protokollis ning lõplikus haldusaktis kajastuvate järeldustega märgib vastustaja, et istungiprotokoll ei ole ei haldus-, osa- ega ka eelhaldusakt ning sellest ei tulene isikutele mingisuguseid õigusi ega kohustusi, seetõttu ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide protokollile kui haldusakti alusdokumendile. Kaebuse esitaja leiab, et kaalutlusotsuse tegemisel on lähtutud suuresti loomade arvust, põllumajanduslik tootmine aga ei ole ainult karjakasvatus. Vastustaja on seisukohal, maakomisjoni koosolekul 18.01.2006.a. oli T.P’l esitada oma nägemus miks ta seda maad vajab. Kuna ta seda ei teinud, ei olnud Volikogul mingisugust kohustust seda ka arvesse võtta ning otsuse tegemisel lähtuti Volikogule kättesaadavast andmestikust. Vastustaja juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et haldusakti põhjendavas osas ei ole viidatud Rakvere ringteele kui ühele põhjendusele, järelikult ei võetud seda diskretsiooniotsuse tegemisel ka arvesse. Lisaks märgib vastustaja, et U. A ei võtnud osa ei maakomisjoni ega Volikogu hääletamisest maa kasutusvaldusesse andmise küsimuses. Selleks aga, et T.P saaks oma seisukohti maakomisjonile tutvustada, jätkati 17.01.2006.a. alanud toimunud koosolekut 18.01.2006.a., seega oli mõlemal taotlejal võrdne võimalus oma seisukohti tutvustada. Seega ei ole millegagi tõendatud, et U. A mõjutas maakomisjoni või Volikogu just sellist otsust tegema. Taotlejad ei saa vallavolikogule põllumajandusliku maa ajutisse kasutusse andmisel ette kirjutada, kellele ja mis suuruses maad kasutusse anda tuleks. Vallavolikogu on asja materjalidest nähtuvalt teinud otsustuse ning seda põhjendanud. Vaidlustatud otsus on seadusega kooskõlas ja motiveeritud. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.Välja mõista kaebajalt kohtukulu summas 10 620 krooni vastustaja kasuks. Kolmas isik ei pea kaebust õigeks ning leiab, et kaebaja kaebus tervikuna ei ole põhjendatud. 8 3-06-812 KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-06-812 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse.
  3. novembril 2002 võeti vastu Maareformi seaduse muutmise seadus, mis jõustus
  4. jaanuaril
  5. Selle seaduse §-ga 1 muudeti

§ 22

lg 2 ja sõnastati see järgmiselt: "Erastamisele kuuluv maa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, välja arvatud põllumajandusmaa ja metsamaa, erastatakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isikute olemasolu korral piiratud enampakkumisel. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa (edaspidi vaba põllumajandusmaa) antakse kasutusvaldusesse vastavalt käesoleva seaduse §-le 23³. Sama seaduse §-ga 6 tunnistati

§ 23¹ ja § 23² kehtetuks.

Nimetatud seaduse §-ga 7 täiendati Maareformi seadust §-ga 23³, mis sätestab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise. Põllumajandusliku tootmisega tegeleva ja

§ 23

³ alusel maa kasutusvaldusesse saamise õiguse omandanud isiku kasuks seatakse põllumajandusmaale kasutusvaldus

34¹ lg 2 kohaselt kuni 15 aastaks. Nimetatud tähtaja möödumisel on kasutusvaldajal õigus taotleda lepingu pikendamist veel kuni 15 aastaks. Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud

§ 34

¹ alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kümne aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest (MRS § 34¹ lg 3). Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta vaba põllumajandusmaa antakse kasutusvaldusesse

e §-le 23³. Vabast põllumajandusmaast moodustatava katastriüksuse koosseisu võib maakorralduse nõuetest tulenevalt kuuluda ka teisi maatulundusmaa kõlvikuid, sealhulgas metsamaad

i § 23³ lõikes 6 sätestatud ulatuses. Tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta vaba metsamaa, välja arvatud maakorraldusnõuetest tulenevalt kasutusvaldusesse antava põllumajandussmaa koosseisu arvatud metsamaa, erastatakse vastavalt

i §le

  1. Sõmeru Vallavolikogu oma 31.01.2006.a. otsusega nr 27 jättis muutmata Sõmeru Vallavolikogu 11.05.2005.a. otsused 195 ja 196 osas, millega eelistati maatüki III-02-330 kasutusvaldusesse andmisel Osaühingut xxxxx xxxxx ning tehti maavanemale ettepanek kinnitada vaba põllumajandusmaa maatüki III-02-330 suurusega 37,44 ha, osas maa kasutusvaldusesse saajaks OÜ xxxxx xxxxx. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist reguleerib Maareformi seaduse § 23³. Vastustaja on viidanud vaidlusaluses otsuses ka “Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra” Vabariigi Valitsuse
  2. jaanuari
  3. a määrus nr 24 §-le 10 lg 3-
  4. Vaidlustatud otsusest nr 27 nähtub (vt. t.lk 25), et kolmas isik kasutab taotletavat maad põllumajandusliku maakasutuse lepingu nr 17.3.5/03/08 alusel, leping kehtib alates 01.01.2003 kuni maa omandiõiguse vormistamiseni. Halduskohus märgib, et põllumajandusliku sihtotstarbega maa ajutiseks kasutamiseks andmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a. määrusega nr. 48 kinnitatud “Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord”.

§-s 35 ja

–i kehtestamise otsuse punktides 6,10 sätestatud volitusnormi alusel kehtestatud korraks, mille kohaselt võis kasutamiseks anda üksnes põllumajandusmaad põllumajandusliku tootmise eesmärgil tähtajaga kuni 3 aastat ongi Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a. määrusega nr. 48 kinnitatud “Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord”. Vaidlusaluses otsuses on märgitud, et kolmanda isiku leping kehtib alates 01.01.2003 kuni maa omandiõiguse vormistamiseni. Seadusandja mõtte kohaselt sai leping kehtida tähtajaga 9 3-06-812 kuni 3 aastat so. alates 01.01.2003 kuni 01.01.2006.a. Vaidlusalune otsus nr. 27 võeti vastu aga 31.01.2006.

§ 23

³ lg 6 lg 1 sätestab, et vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat: 1) kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel . Seepärast on volikogu kaalutlusotsuse aluseks võetud Maareformiseaduse § 23³ lg 6 lg 1 ( otsuses esimesena sätestatud valik) väär. Oluline on see, et Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a. määrusega nr. 48 kinnitatud “Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra alusel võis kasutamiseks anda üksnes põllumajandusmaad põllumajandusliku tootmise eesmärgil tähtajaga kuni 3 aastat ning selle Korra kohaldamisel tuli järgida

kehtestamise otsuse punktides 4-7 ja 10 sätestatut. Volikogu otsuses nr 27 on põhjendatud maatüki andmist OÜ xxxxx xxxxx sellega, et see on seda maad juba üle 3 aasta kasutanud ja taotletava maatüki kasutusvaldusesse saamine võimaldab koheselt ja ilma liigsete kuludeta põllumajanduslikku tootmist jätkata vähemalt samal tasemel. Kaebajal avanevad võimalused tootmise suurendamiseks. Vastustaja on otsuses nentinud, et sama küsimust on korduvalt arutatud ja otsustatud ning õiguslik olukord pole muutunud, ei ole selgunud faktilisi asjaolusid, mis annaks alust vallavolikogu 11.10.2005 otsuste nr. 195 ja 196 muutmiseks. Halduskohus nõustub kaebaja väidetega, et mõlemad taotlejad nii OÜ xxxxx xxxxx kui ka FIE T.P on jätkusuutlikud. Seega tulnuks vallavolikogul edasi hinnata järgnevaid seaduses sätestatud eeldusi. Põhjendamatult on eelistatud OÜ xxxxx xxxxx üksnes jätkusuutlikkuse ning maakasutuse lepingu olemasolu tõttu. Seejuures erinevad erinevates dokumentides faktilised andmed. Volikogu 31.01.2006.a. otuses väidetakse, et maakasutuse leping kehtib alates 01.01.2003.a.( t.lk 25), Sõmeru Vallavolikogu Maakomisjoni 04.10.2005.a. koosoleku protokollis ( t.lk 13) on aga esitatud väide, et nimetatud maatükki kasutab OÜ xxxxx xxxxx alates 1995.a. Nimetatud faktiliste andmete erinevus erinevates menetluse faasides viitab diskretsiooni mitteesmärgipärasele täitmisele. Sisuliselt on vastustaja Sõmeru Vallavolikogu otsust tehes eelistanud OÜ xxxxx xxxxx üksnes põhjusel, et tema on varasemalt nimetatud maad kasutanud. Nimetatud asjaolu ei saa aga iseenesest kummutada kõiki teisi

§ 23´3 lg 6 sätestatud eeldusi.

Kohalik omavalitsus, teostades diskretsiooni, peab kaitsma erinevaid huve mõistlikul viisil, piisavalt põhjendades, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Nimetatud põhimõtet on volikogu eiranud. 04.10.2005 Maakomisjoni istungi protokollist nähtub (t.lk 13), et istungil osalesid U.A, J.P; A.A ja T.V ning hääletamisel otsustati kahe poolthäälega, 1 erapooletu häälega, toetada maatüki nr III-02-330 andmist OÜ xxxxx xxxxx. Protolli kohaselt U.A ei võtnud hääletusest osa. Kaebaja väide on õige, et Sõmeru Vallavolikogu 31.01.2006.a. istungiprotokollist ja otsusest nähtuvalt ei tehtud sisuliselt uut otsust, vaid üksnes täiendati varasemate otsuste (11.10.2005.a. nr 195 ja 196) motiive jättes need muutmata. Seega oli tegemist jätkuva ja ühise haldusmenetlusega ning tähendust omavad ka menetlusnormide rikkumised, mis eelnesid 11.10.2005.a. vallavolikogu otsuste nr 195 ja 196 tegemisele. 10 3-06-812 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 5 ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse ( RT I 1999, 16, 276) § 25 lõikele

  1. Sama § lg 6 sätestab, et nimetatud paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt laieneb nimetatud regulatsioon käesoleval juhul ka küsimuse arutamisele eelnevalt Sõmeru Valla maakomisjonis, kuivõrd seal arutamisel osalemine võimaldas OÜ xxxxx xxxxx esindajal U.A`l mõjutada rohkem maakomisjoni seisukohtade kujundamiset kui teisel taotlejal FIE T.P`l. Sõmeru Vallavolikogu 26.
  2. 2005.a. istungiprotokollist nr 37 ( t.lk 10) nähtuvalt tehti ettepanek maatüki III-02-330 puhul eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat. Kusjuures poolt hääletas 6, vastu oli 3 ja erapooletud 3 vallavolikogu liiget. Otsustati, et maanõunik peab valmistama ette vallavolikogu otsuse eelnõud lähtudes hääletamise tulemusest. Seega tegi vallavolikogu sisuliselt otsuse eelistada maatüki III-02-330 puhul FIE T.P. 04.10.2005.a. toimunud Sõmeru Vallavolikogu maakomisjoni koosoleku protokollist nähtuvalt võttis nimetatud koosolekust osa komisjoni liikmena ka U.A. Nimetatud maakomisjoni istungil aga võeti vastu vastupidine otsus kui eelnevalt 26.09.2005.a. vallavolikogus. Just nimetatud maakomisjoni seisukoht oli haldusmenetluses kõige esimaseks algseisukohaks, mille alusel Sõmeru Vallavolikogu on hakanud järjekindlalt eelistama hiljem maatüki III-02-330 puhul OÜ xxxxx xxxxx, kuigi enne nimetatud maakomisjoni istungit oli volikogu eelistus FIE T.P`l. Nimetatud maakomisjoni istungil küll U.A taandas ennast otsuse hääletamisest, kuid ei nähtu, et ta oleks taandunud ka KOKS § 17 lg 5 mõttes otsuse arutamisest. Nimetatud maakomisjon valmistas aga ette eelnõu, mille alusel Sõmeru Vallavolikogu 11.10.2005.a. otsusega nr 196 eelistati maatüki III-02-330 puhul OÜ xxxxx xxxxx, kuigi volikogu varasemal istungil tegi maanõunikule ülesandeks valmistada ette vallavolikogu otsuse eelnõud lähtudes hääletamise tulemusest 26.09.2005.a. istungil. Halduskohus leiab, et antud juhtumil on volikogu liikme U.A puhul tegemist huvide konfliktiga Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 mõttes. KOKS § 17 lg 5 nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest. Volikogu otsus kujuneb arutelu tulemusena, mistõttu asjast huvitatud isikute osalemine küsimuse arutamisel võib mõjutada lõppotsustuse tulemust. Halduskohus peab vajalikuks rõhutada, et diskretsiooniotsuste korral on õiglasel menetlusel tavalisest olulisem roll. Pädeva organi liikme isiklik huvi asjas võib menetlusnormide rikkumise korral viia diskretsiooniveani. Halduskohus rõhutab, et kuigi täitevvõimule on antud laiad volitused diskretsiooni teostamiseks peab täitevvõim tagama, et nimetatud otsused oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega. Haldusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetluses võib piirata põhiõigusi ja – vabadusi ning muid isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Käesoleval juhul on eeltoodu piisavaks aluseks vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisel ja tühistamisel ning halduskohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebuse ülejäänud väiteid. 11 3-06-812 Menetluskulu HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotlus vastustajalt haldusasjas kantud 5615 krooni suuruse menetluskulu väljamõistmiseks rahuldada. Vastustajalt kuulub välja mõistmisele menetluskulu summas 5615 krooni, millest riigilõiv on summas 10 krooni ja menetluskulu summas 5605 krooni, kaebaja kasuks. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Sõmeru Vallavolikogult menetluskulu summas 5615 krooni kaebaja kasuks. väljamõistmisele Vastavalt HKMS § 12² lg 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse määruse kohtuotsuse jõustumisel. Kohus kohaldas HKMS § 12² lg 3 , 25, § 26 lg 1 p 1-2, 28 , 31 , 83,92 lg 1, 93 lg 1-2 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 08.03.2007.a Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2006.a otsusega nr 3-06812, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamat ning muudeti osaliselt Tartu Halduskohtu 02.10.2006.a otsuse põhjendusi, lugedes kaebus rahuldatuks ka Tartu Ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel. Ülle Polluks Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.