3-06-1332/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1332 Haldusasi S.I (I) kaebus Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkirja nr 31 tühistamise ja 3000 krooni moraalse kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.10.2006 määrus nr 3-06-1332 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.I määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 31.oktoobri 2006 määrus S.I riigi õigusabi andmisest keeldumiseks muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkirjaga nr 31 kohaldati S.I suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse) kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus. Väidetavalt avas S.I 11.06.2006 iseseisvalt Pärnu Vangla I elukorpuse kambrite nr 9 ja 10 ees oleva koridori vaheukse ning läks I elukorpuse sektorisse, kus asuvad kambrid nr 11, 12, 13 ja 14 ning viibis seal kella 15.01-st kuni 15.46-ni. Pärnu Vangla direktori 25.08.2006 käskkirjaga nr 39 tühistati osaliselt Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkiri nr 31 (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise ja kehakultuuriga tegelemise keelamise osas). S.I esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkiri nr 31 ning välja mõista nimetatud käskkirjaga tekitatud 3000 krooni suurune moraalne kahju. 3-06-1332 Kaebaja esitas halduskohtule ka riigi õigusabi taotluse, sest tal puuduvad töötamise võimalused ja rahalised vahendid. Raha saab ta ühekordsete saadetiste näol oma emalt, kes on pensionär. Tallinna Halduskohtu 31.10.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1332 jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Kohus selgitas, et tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asjas ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus leidis, et asjas ei esine tungivat avalikku huvi ning kaebaja on võimeline ise kaebuse asjaolusid selgitama. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES S.I esitas määruskaebuse, milles taotles, et kohus nõuaks Pärnu Vanglalt välja tunnistajate ülekuulamisprotokollid, milles kinnitatakse, et S.I ei ole ilma korrapidajata kuskil nähtud; määraks advokaadi, kes tõlgiks kaebajale kohtudokumendid; esitaks kaebajale dokumendid vene keeles. Kaebaja leidis, et kohus on tema poolt riigilõivu tasumisest teinud ebaõige järelduse, nagu tal jätkuks raha ka advokaadi palkamiseks. Tegelikult kaebaja materiaalne olukord seda ei võimalda. Kaebaja ei ole omavoliliselt oma sektsioonist lahkunud ning vangla poolt viidatud videosalvestis ei vasta tegelikkusele. Ta käis kaasvangidele tõlkimiseks dokumente üle andmas ajal, kui kinnipeetavaid viidi kas ringi või kirikusse. Samuti liigub ta vangla poolt viidatud videokaamera vaateväljas iga päev. Kõigilt korrusel viibinud isikutelt võeti väidetava sektsioonist lahkumise kohta seletuskirjad, mis tuleb kohtul välja nõuda. Kaebajale neid väljastamast keeldutakse. Tallinna Halduskohtu 13.11.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1332 jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati see läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva määruskaebuse läbivaatamisel saab ringkonnakohus anda oma seisukoha üksnes vaidlustatud määrusega lahendatud küsimuse osas – kas kaebajale tuleb anda riigi kulul õigusabi või mitte. Ülejäänud kaebaja taotluste osas ringkonnakohtul seisukoha võtmiseks alust ei ole ning need taotlused võib kaebaja esitada asja menetlevale esimese astme kohtule. Kaebaja on halduskohtu määrusest saanud ebaõigesti aru nagu oleks taotlus riigi kulul õigusabi andmiseks jäänud rahuldamata seetõttu, et kaebajal endal on piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi palkamiseks. Kohus ei seadnud kahtluse alla kaebaja majandusliku seisundi vastavust riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 tingimustele. Kohus põhjendas riigi õigusabi andmata jätmist sellega, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 1) ning asjaoluga, et tegemist on moraalse kahju hüvitamise nõudega (riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 6). Kaebuses on esitatud kaks nõuet, millest teine on moraalse kahju hüvitamise nõue. Kuna seadus üldjuhul välistab moraalse kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi õigusabi määramise ning käesolevas asjas ei ole tungivat avalikku huvi asja suhtes, on kohus õigesti leidnud, et teise nõude esitamiseks riigi õigusabi määrata ei saa. Esimese taotlusena on kaebaja palunud tühistada Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkiri nr 31, millega kohaldati S.I suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, muu hulgas paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebaja palub määrata talle riigi kulul õigusabi eelkõige seetõttu, et ta ei saa aru vangla poolt esitatud eestikeelsetest dokumentidest ning tal on neile seetõttu raske vastu vaielda. Asja materjalidest nähtub, et vangla on esitanud käesoleva asjaga seoses tõepoolest vastuse ja mitmeid tõendeid – distsiplinaarjuurdluse materjalid ning seletuskirjad, mis on eestikeelsed. Samas 2