KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-18 Haldusasi L.L kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 24. oktoobri 2003. a otsuse tühistamiseks, M. S pensioni väljamaksmiseks kohustamiseks ja 450 000 kr kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus L.L apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. detsember 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – L.L Vastustaja – Sotsiaalkindlustusameti Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan Tallinna RESOLUTSIOON Jätta L.L apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida-Viru Maakohtu 25.02.2003 määrusega tsiviilasjas nr 2-221/03 peatati Ida-Virumaa Pensioniametis M. S igakuiselt välja maksmisele kuuluva pensioni maksmine. Kohtumäärust muudeti 02.12.2003 ja nähti ette peatada Tallinna Pensioniametis M. S igakuuliselt väljamaksmisele kuuluva pensioni maksmine. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti II pensioniosakonna 24.10.2003 otsusega (I tlk 108) peatati alates 01.11.2003 M. S määratud vanaduspensioni maksmine eestkostja L.L seoses Ida-Viru Maakohtu määrusega. 2. L.L esitas kaebuse halduskohtule, milles taotles: 1) Tallinna Pensioniameti 24.10.2003 otsuse tühistamist; 2) kohustada Tallinna Pensioniametit välja maksma M. S pension; 3) hüvitada mittevaraline kahju 300 000 kr ja varaline kahju 150 000 kr. 3-04-18 3. Tallinna Halduskohtu 02.02.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) võib kohus hagi määrusega tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha ja tulenevalt TsMS § 159 hagi tagamise määrus täidetakse viivituseta. Seega peab iga asutus astuma samme, et hagi tagamise määrus liiguks sinna, kus seda on võimalik täita. Sama seadustiku § 161 lg-st 2 tulenevalt ei peata erikaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist ja see täidetakse viivituseta. Hagi tagamise määruse liikumine ja Tallinna Pensioniameti (TPA) tegevus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kuna määrust ei andnud välja Pensioniamet. TsMS § 159 kohaselt saadab kohus määruse täitmiseks kohtutäiturile, registripidajale või muule täitmiseks kohustatud isikule. Kuigi TPA-le saabusid nii täitur R. K väljastatud kohtumäärus kui ka kohtult saabunud määrus, tuleb asuda seisukohale, et Riigikohtu 26.01.2004 kohtuotsusega nr 3-2-1-17-04 peeti võimalikuks, et TsMS § 159 võimaldab hagi tagamise määrust täita ka ilma kohtutäiturita. Seega puudus TPA-l õigus jätta määrus täitmata sõltumata sellest, kas ta sai määruse vahetult kohtult või täiturilt. TPA-l ei ole kaalutlusõigust kohtumääruse täitmiseks. Riikliku pensionikindlustuse seadusega ei antud TPA-le või selle pensionikomisjonile pädevust otsustada kinnipidamiste üle, mis toimuvad täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3, mis sätestas täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinnipidamise maksimaalmäära ja pensionärile säilitatava pensioni minimaalmäära, ei ole käsitletav juhisena käesoleval juhtumil. Rahatrahvi sissenõudmise asjades teostavad toiminguid kohtutäiturid.
- b)Hagi tagamise määruse kooskõlla viimist tegelike asjaoludega saab nõuda L. L tsiviilasja lahendava kohtu vahendusel, kuivõrd tsiviilasja lahendav kohus tulenevalt menetlusnõuetest vaatab ise läbi protsessiosaliste taotlused, mis esitatakse hagi tagamise määruse suhtes.
- c)Asjaolu, et L. L maksti välja asja menetluse kestel M. S pension summas 7 148 kr ei tingi menetluse lõpetamist. TPA ei tasunud seda summat mitte kaebusest tulenevatel põhjustel, vaid põhjusel, et Ida-Viru Maakohus tegi 19.07.2005 uue määruse. Määruse alusel tuli jätta endiselt välja maksmata M. S pension 8 500 kr. Halduskohus ja TPA peavad arvestama jõustunud määrusega.
- d)Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt. Kaebuse esitaja õiguste rikkumist ei tuvastatud. L. L on õigus esitada kohtule kaebus ja kohtulikule kontrollile allub TPA tegevus või haldusaktide kontroll ka siis, kui L. L tegutses eestkostja õigustes. Avaliku võimu kandjana ei rikkunud TPA kaebuse esitaja õigusi, jättes välja maksmata M. S pensioni. Seega ei ole võimalik rahuldada kaebust kahjunõudes TPA vastu. Kaebuse esitajal võis tekkida raske materiaalne olukord, kuid eestkostjal ei ole õigus pidada eestkostetava raha temale kuuluvaks rahaks. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eeskostetava eest ja lähtuma tema huvidest, kuid seadus seab piirangud eestkostetava vara osas. M. S pension oli temale kuuluv pension ja lastel tuli leida vahendeid, et täita hoolitsemiskohustus sõltumata ema pensioni laekumisest nende arveldusarvele. TPA jurist S. A ei pidanud kaebuse esitajale andma lõplikke vastuseid pensioniameti pädevuse kohta. TPA juristi selgitusest ei sõltunud pensioni väljamaksmata jätmine. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. L. L apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellandi põhjendused on järgmised:
- a)Hinnang TPA 24.10.2003 toimingule jäeti andmata. Rikutud on RPKS § 47 lg-s 3-6 sätestatud printsiipe. 2
(4)3-04-18
- b)TPA jurist S. A esitas 13.01.2006 istungil väite, et vaidlustatud otsus ei olnud TPA haldusakt, vaid sisemine toiming, mis tõendab tema ebakompetentsust. Uue vastuväite esitamisega istungil rikuti protsessinorme ja see takistas asja ettevalmistamist. Sisemine toiming tugineb TsMS § 156 lg-le 4. Arusaamatuks jääb, miks TPA pensionikomisjon ei koostanud otsust pensioni kinnipidamiseks.
- c)Pensioni kinnipidamise õigusvastasust tõendab asjaolu, et 2005. aasta juulis pidi Sotsiaalkindlustusamet tagastama 7 148 kr, kuna hagi tagamise määruse alusel oli õigus kinni pidada ainult 8 500 kr. RPKS § 47 lg 3 kohaselt võib täitemenetluse seadustiku järgi täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse 50% rahvapensioni määrast, s.o 495 kr. Täituri akti puudumise tõttu ei olnud TPA-l alust täita 25.02.2003 hagi tagamise määrust. TPA pensionikomisjoni otsuse asemel oli kirjutatud, et pensioni ei maksta välja, mistõttu oli pensioni kinnipidamine õigusvastane.
- d)TPA ei teavitanud pensioniküsimuse lahendamisest kaebuse esitajat. Seadusega ettenähtud toiminguid võib teostada teovõimetu isiku eestkostja nõusolekul. Apellant ei andnud nõusolekut pensioni kinnipidamiseks ega M. S hooldekodusse paigutamiseks.
- e)Pensioni maksmata jätmine põhjustas kaebuse esitajale üleliigsete kulude tekkimise ja M. S surma ning tekitas moraalse kahju. Varaline kahju on 150 000 kr ja mittevaraline kahju 300 000 kr. Õiguskaitse kohaldamisel 2004. aasta jaanuaris ei oleks seesugust olukorda tekkinud.
- f)Algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna TPA riivas teovõimetu isiku huve. 5. TPA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsuses esitatud kohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2006 esialgse õiguskaitse määruses käesolevas asjas leidis kohus, et vaidlustatud toiming, millega peatati pensioni maksmine, tehti maakohtu määruse alusel, millega pensioni maksmine L. L kui seaduslikule esindajale hagi tagamiseks peatati. Ringkonnakohus leidis, et vastustajal ei olnud sellest tulenevalt kaalutlusõigust hagi tagamise määruse kehtivuse ajal pensioni maksmisel apellandile. Vaidlustatud toiming vastab hagi tagamise määruses toodud nõuetele. Ringkonnakohus jääb määruses toodud seisukoha juurde. Maakohtu määrus kehtis vaidlustatud toimingu tegemise ajal. Selles esinenud kirjavead parandati maakohtu 02.12.2003 ja 16.12.2003 määrustega. Asjaolu, et vastustaja täitis kirjaveaga määrust, ei muuda vastustaja poolt pensioni maksmise peatamist õigusvastaseks. Apellandile maksti eestkostetava pension välja Tallinna Pensioniameti poolt. Virumaa Pensioniamet apellandile pensioni ei maksnud. Ringkonnakohtu arvates sai seetõttu maakohtu määrust mõista vaatamata seal esinenud kirjaveale. 7. Maakohtu määruse andmise ja täitmise ajal kehtinud TsMS § 159 nägi ette määruse viivitamata täitmise. Kohtumääruse täitmine oli kohustuslik täitmiseks kohustatud isikule. Kohtumääruse kehtivus ei sõltu tema materiaalsest õiguspärasusest. Hagi tagamise määrus tehti menetluses, kus apellant oli menetlusosaline nii hagejana kui ka kostjana. Seega oli tal võimalik hagi tagamise määrus vaidlustada Viru Ringkonnakohtus. Halduskohus osundas õigesti, et määruse peale edasikaebamine ei peatanud määruse täitmist. Seega oli pensioniameti 24.10.2003 toiming peatada pensioni maksmine õiguspärane ja selle õigusvastaseks tunnistamise nõue tuleb jätta rahuldamata. 3
(4)3-04-18
- Apellant taotles vastustaja kohustamist pensioni maksma. Pension jäi apellandile pensioniameti vaidlustatud otsusest tulenevalt maksmata
- a novembri ja detsembrikuu eest ning
- a jaanuari kuni mai kuu eest. Kaebus esitati kohtule 05.02.
- Tõenditest nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 19.07.2005 määrusega nr 2-1181/02 tühistati maakohtu 25.02.2003 määrus osas, mis ületab 8500 krooni (I tlk 226). Vastustaja maksis 12.09.2005 8500 krooni ületanud summa tagantjärele apellandile välja ning taotles menetluse lõpetamist osas, milles taotleti nimetatud summa maksmiseks kohustamist. Halduskohus menetlust ei lõpetanud, vaid jättis kohtuotsusega kaebuse nimetatud osas rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamiseks alust ei olnud, kuna keeldumine pensioni maksmisest enne maakohtu hagi tagamise määruse muutmist või kehtetuks tunnistamist oli õiguspärane. Pensioni maksmiseks kohustamise nõude rahuldamine eeldab, et pensioni maksmiseks on olemas õiguslik alus. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määrusega oli vastustaja kohustatud peatama pensioni maksmise apellandile. Seega jättis halduskohus nõude vastustaja kohustamiseks pensioni maksma õigesti rahuldamata.
- Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestab õigusvastase haldusakti või toiminguga avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise. Käesoleval juhul on vastustaja pensioni maksmise peatamisel toiminud õiguspäraselt. Õiguspärase toiminguga tekitatud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse § 16 alusel. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Ringkonnakohtu arvates ei olnud eestkostetava pensioni maksmise peatamine apellandi õigusi erakordselt piirav toiming. Eestkostetav elas pensioni maksmise peatamise ajal hooldekodus, kus tema ülalpidamisega seotud kulusid ei pidanud apellant igapäevaselt kandma. Pensioni maksmine peatati hooldekodu hagi tagamiseks apellandi vastu, milles taotleti eestkostetava ülalpidamisega seotud kulude hüvitamist.
- Rahuldamata jääb ka apellandi taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Toimingute põhiseadusele vastavust hindab halduskohus halduskohtumenetluses. Üksnes eestkostetava isiku huvide ja õiguste riivamine ei anna alust vastustaja toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.
- Apellant põhjendab apellatsioonkaebust ka menetlusnormide rikkumisega, sest alles kohtuistungil leidis vastustaja esindaja, et pensioni maksmise lõpetamise otsus ei olnud haldusakt, vaid toiming. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuse esitaja menetlusõigusi rikutud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas 24.10.2003 otsust käsitleda haldusakti või toiminguna. Vastustaja seisukoht, et tegemist on toiminguga, on õige.
- Apellant leiab, et ka varasematel aastatel on vastustaja jätnud pensioni apellandile maksmata. Nimetatud asjaolu ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Kaebuses on selgitatud pensioni maksmiseks kohustamise nõuet seoses maakohtu määruse mittekehtivusega ja selle täitmise õigusvastasusega. Kaebuses ei ole väidetud, et pension on jäänud maksmata ka varasemal perioodil.
- Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 4
(4)