§-s 102 sätestatu kohaselt teda kohustuse täitmist takistavast asjaolust teatama. Hageja hinnangul ei kestnud eeluurimine kogu kinnipidamisasutuses viibimise perioodil ning kostjal tekkis tõenäoliselt ka peale eeluurimist võimalus hagejaga lepingu lõpetamiseks. Samuti oleks kostja saanud hagejat teavitada kirja teel. Hageja on arvamusel, et kostja oli teadlik eelnevalt kinnipidamisasutusse sattumisest. Hageja on seisukohal, et tähtsust ei oma, kelle kasutuses litsentsilepingust tulenevad õigused ja kohutused reaalselt olid. Leping oli kehtiv ning kostja on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on andnud nõusoleku asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd litsentsileping on käsitletav kestvuslepinguna, siis kohaldatakse sellele tulenevalt eeltoodust võlaõigusseaduses (
) sätestatut. Poolte vahel sõlmitud litsentsilepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 23 194,30 krooni, millele kostja vaidleb 2 vastu. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et ta viibis võlgnevuse tekkimise perioodil kinnipidamisasutuses ning, et hageja oleks pidanud lepingu automaatselt lõpetama, kui võlgnevus oli 4 000 krooni. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et poolte vahel sõlmiti 15.03.2000 litsentsileping ning võlgnevuse suurusele ja selle kujunemisele. Samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et ta on lepingu pool. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus nimetatud asjaolud tõendatuks. Litsentsilepingu p 3.2.8 kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale kaubamärkide kasutamise eest tasu lepingu lisas 3 sätestatud suuruses ja korras. Samuti kohustus kostja lepingu punkti 3.2.9. alusel tasuma hagejale iga raadiotellimuse eest 6 krooni. Nähtuvalt hageja poolt koostatud müügireskontrost, tekkis kostja võlgnevus perioodil . Nähtuvalt … notar H S koostatud viibis kostja … perioodil . Seega tekkis võlgnevus perioodil, mil kostja viibis …. Kostja ei ole koma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Litsentsilepingu punkti 9.1. kohaselt sõlmiti leping määramata ajaks. Seega oli leping nimetatud perioodil kehtiv.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus ei saa kinnipidamisasutuses viibimist lugeda kohustuse rikkumiseks vääramatu jõu tõttu, seetõttu, et kinnipidamisasutuses viibimine ei takistanud kostjal täitmast lepingust tulenevaid kohustusi. Nimelt on lepingust tulenevad kohustused täidetud ka siis, kui kostja viibis ..., samuti lõppes võlgnevuse tekkimine ajal, kui kostja endiselt viibis …. Seetõttu ei saa kostja pidada vääramatuks jõuks
mõttes. Samuti seab
võlgnikule teatamiskohustuse, mille kohaselt võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kuivõrd kostja oli teadlik, et ta on hagejaga sõlminud tähtajatu lepingu ning ei teatanud talle kohustuse täitmist takistavates asjaoludest, on kohus seisukohal, et kostja ise on antud olukorras süüdi ja seega ei ole kohustuse rikkumine vabandatav. Samuti oleks kostja saanud ka ... viibides võlausaldajat kohustuse täitmist takistavast asjaolust teavitada. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud litsentsilepingu lõpetama automaatselt, kui kostja võlgnevus hageja ees oli 4 000 krooni. Lepingu p 11.2. kohaselt litsentsiaaril on õigus leping koheselt lõpetada juhul, kui litsentsiaadi võlgnevus litsentsiaari ees on 4 000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud lepingu punkt sätestas hageja vastava õiguse mitte kohustuse. Seega hageja ei olnud kohustatud lepingut nimetatud tingimusel lõpetama.
lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 11 597,15 tasumist, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3 Hageja nõuab palus kostjalt välja mõista ka viivised summas 11 597,15 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Litsentsilepingu lisa nr 3 p 4 kohaselt kaubamärg kasutamise eest tasu maksmisega viivitamisel maksab litsentsiaat viivist 2% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Nähtuvalt müügireskontrost on kostja kohutuse täitmisega viivitanud alates 10.12.2002. Seega on kostja kuni hagi esitamiseni kohustuse täitmisega viivitanud üle kahe aasta. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja lepingujärgseid viiviseid põhivõlgnevuse ulatuses summas 11 597,15 krooni, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivised 11 597,15 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 23 194,30 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostjalt tuleb välja mõista ka õigusabikulud summas 1 159,70 krooni (5% nõudesummast) vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1, kokku seega 2 909,70 krooni. Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.