KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-05-2920 (endine nr 2/24-5101/05) Otsuse kuupäev 29.09.2006.a. Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuasi AS hagi US vastu võla nõudes Menetlusosalised AS US Kostja esindaja AK Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 18.09.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Kohtustungil osalenud isikud Hageja esindaja KM Kostja US ja tema lepinguline esindaja AK Kohtuotsuse resolutsioon Välja mõista kostjalt US 50700 kr ja kohtukulu katteks 3750 kr hageja AS kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on ôigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused Hageja AS palub kostjalt US välja mõista 50 700 krooni ja kohtukuludena riigilõiv summas 3750 krooni AS kasuks. sõlmisid pooled pangakaardi kasutamise lepingu , mille alusel väljastas hageja kostjale salajase tunnuskoodiga pangakaardi, mis asendab tehingutes kostja allkirja. Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud, mille tõendamiseks on esitatud kostja konto väljavõtte . Sellelt nähtub, et on AS tasunud kostja kontole 51300.- krooni ning on kostja kontolt pangakaardiga automaadist välja võetud 102000.- krooni, seega on lepingu alusel väljastatud kaarti kasutades kostjale sularahaautomaatidest välja 50700.- krooni võrra rohkem rahalisi vahendeid, kui kostja tegelikult omas. Lepingu punktide 7.
- ja 7.
- kohaselt kohustus kostja hoidma lepingu alusel väljastatud kaarti hoolikalt, mitte andma seda teistele isikutele ning hoidma saladuses ja kaardist eraldi kaardiga seotud . Kaardiga saab sularahaautomaadist sularaha välja võtta vaid teades. Seega sai kaardiga tehinguid teha, sealhulgas automaadist sularaha välja võtta ainult ja ainult kostja. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingut ja pole lepingu punkt 8.
- kohaselt tasunud hagejale kaardiga seotud kulutusi ega kaardi kasutamisega seotud summasid. Leiab, et kostja ei ole kasutanud kontot tavapäraselt. Sularaha automaadist väljavõtmine sai teoks saada ainult tulenevalt sellest, et hageja ja kostja olid sõlminud pangakaardi lepingu ja hageja oli Lepingu alusel kostjale väljastanud pangakaardi. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt. Hageja on esitanud hagi lepingulisele alusele tuginedes, nõudes kostjalt kaardiga seotud kulutuste tasumist. 1 Poolte vaheline deebetkaardi kui maksevahendi kasutusleping kehtis perioodil (lepingu p 2.1 kohaselt). Lepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hagejal on õigus kostja vastu nõudeid esitada ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Aegunud on ka hageja lepingust tulenev kaardiga seotud kulutuste kinnipidamise õigus, sest vastava nõude esitamise tähtaeg on samuti möödunud. Tulenevalt eelnevast on nõue aegunud ja kostja palub kohtult aegumise kohaldamist. Kostjaga ei ole sõlmitud laenu ega muid krediteerimislepingud, mistõttu hagis esitatud väidetavat nõudesummat ei ole võimalik nõuda lepingulisele alusele tuginedes. Hageja poolt esitatud kostja konto väljavõtte esimene pool kajastab tehingu dokumendi unikaalseid numbreid. Teine osa konto väljavõttest näitab ühe ja sama arusaamatul aluselt sooritatud tehingut mitu korda, mida tõendab sama tehingudokumendi number . Seega on arusaamatuid tehinguid 17 korral summas a´ 3000 krooni kirjendatud viisil, mille kohaselt on kostja kontolt alusetult maha arvatud 54 000 krooni. Väljavõttel kajastatud dokumendi number all kajastatud üks ja sama tehing tõendab otseselt, et konto negatiivne jääk on seotud hageja ebapiisava finantskorraga ja tõenäoliselt eksimustega pangatöötajate poolt. Hageja väidab, et tehingud kostja kontol olevate vahenditega on sooritatud kostja kasutades. Hageja ei ole vastavat väidet suutnud tõendada. Konto väljavõte ei saa tõendada asjaolu, et kontol toimunud liikumine oleks põhjustatud kostja kasutamisest. kasutamist saab tõendada ainult sularahaautomaadi ja kaardikeskuse vahelise kaardi autoriseerimise toimingu alusel. Hageja ei ole vastavaid dokumente esitanud, mistõttu tuleb lugeda, et kostja ei ole vaidlusaluseid tehinguid sooritanud. Hageja ei ole suutnud põhjendada kostja kontol toimunud tehinguid ja kostja kontojääki kuupäeval, mis esitati hageja poolt kostja nõudmisel tõendamaks kostja konto liikumisi. Hageja esindaja paljasõnaline väide, et tegemist oli hoopis telleri kassajäägiga, mitte aga panga järjekordse eksitusega, ei ole millegagi tõendatud. Kostja ja hageja vahel sõlmitud deebetkaardi kasutamise leping ei sisaldanud hageja õigust kostjat krediteerida , samuti ei tulenenud tagatiseta krediteerimise õigus seadusest, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldada lepingu täitmisele kohustamise või lepingust tulenevate kulutuste hüvitamise nõudena. Juhul, kui kohus vastuväidetest ja esitatud tõenditest hoolimata leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele, taotleb kostja TsK § 229 lg 2 kohaldamist antud asjas ja palub määrata kostja vastutuse piiratud ulatus viidatud õigusnormist ja kaalutlusõigusest lähtudes. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus lahendas asja kohtuistungil, seega on otsus rajatud tõenditele, mida istungil uuriti. Asja kohtuliku arutamise käigus on ilmnenud, et teostas hageja suuremahulisi infotehnoloogilisi töid, mistõttu töötas samaaegselt kaks erinevat autoriseerimiskeskust, kes ei vahetanud omavahel andmeid reaalajas. Kahe erineva süsteemi kasutamise tõttu oli võimalik võtta sularahaautomaatidest välja rohkem raha, kui kontoomanikul kontol oli. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte vahel . sõlmitud pangakaardi kasutamise leping (t lk 7) ja selles osas poolte vahel vaidlus puudub. pangakaardi näol on tegemist deebetkaardiga, millega võib teha tehinguid kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses. Seega on ainetud kostja väited, et poolte vahel puudusid laenu või muud krediteerimislepingust tulenevad suhted. 2 Asjas tõendina esitatud konto liikumise aruandest (t lk 9-10) nähtub, et kostja kontole on teostatud sissemakseid summas 51300 kr ja kontolt on teostatud väljamakseid summas 102 000 kr so 50700 kr võrra rohkem, kui kontol rahalisi vahendeid oli. Asjaolu üle, et kostja arvele oli kantud 51 300 kr , vaidlus puudub. Pooled vaidlevad kostja kontolt toimunud sularaha väljamaksete üle summas, millised on tehtud üle 51300 kr. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada kooskõlas . kehtiva võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 ja 11 kohaselt tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa (kehtis kuni 01.07.2002.a.) seaduse sätteid. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud, lg 2 järgi kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud, § 227 sätestab, et isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü olemasolul, väljaarvatud seadusega või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Nõuet piisavalt tõendavaks tõendiks tuleb lugeda konto liikumise aruannet, millelt nähtub selgelt, et kostja on välja võtnud summad, mis ületavad konto vabade vahendite jäägi. Vastavalt konto liikumise aruande eelviimases lahtris kajastuvale on kostja arveldusperioodil teinud kontole sissemakseid summas 51300 krooni, samas kui väljamakseid on sooritatud summas 102000 krooni. Konto liikumise aruande viimases lahtris on märgitud konto lõppjääk, mille kohaselt on kostja jätnud pangale tasumata sooritatud tehingute eest 50700 krooni. Tehingu raamatupidamise number (TRX) on kõikidel konto liikumise aruandel näidatud tehingutel erinev, seega on tegemist erinevate tehingutega, mistõttu ei saa õigeks pidada kostja seisukohta, et kuna dokumendi numbriks on märgitud , on tegemist ühe ja sama tehinguga, mis on seotud panga ebapiisava finantskorra ja tõenäolise eksimusega pangatöötaja poolt. Kohus on seisukohal, et panga eksitust ei tõenda usaldusväärselt asjas esitatud kassa sissetuleku order (t lk 29), millelt nähtub väidetavalt telleri kassajääk. Kostja seletuste kohaselt ei ole ta pangakaarti ega andnud kolmandatele isikutele, järelikult ei ole rikkunud lepingu p 7.
- ja 7.1., järelikult pidi tegema vaidlusalused tehingud isiklikult. Kostja väide, et ta pole teostanud tehinguid suuremas summas, kui oli kontol rahalisi vahendeid, ei ole veenev. Asja kohtuliku menetluse käigus ilmnes, et kostja on võtnud ühendust pangaga , järelikult pidi kostjale teatavaks saama ka tema konto negatiivne seis, vaatamata sellele kostja asjakohast protesti kostja pangale ei esitanud, vastupidine pole tõendatud. Kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et kostja teadis tema pangaarvel oleva summa suurust, ei saa mõistlikuks pidada, et kostja teades, oma pangaarvel olevate vahendite suurust, planeeris ja ka kulutas vahendeid kahe päeva jooksul enamas summas, kui selleks rahalisi vahendeid oli. Enamsaadud summa pangale tagastamata jätmine on aga lepingu rikkumine, kuna konto omaniku kohustus on tasuda pangale kõik kaardiga tehtud kulutused ja muud kaardiga seonduvad summad. Kostja ei ole panka teavitanud kaardi valduse kaotamisest. Juhul, kui valduse üleminek ka aset oleks leidnud, on tegu lepingu rikkumisega kostja poolt, panga mitteteavitamine on aga sisuliselt kaarditehingute heakskiit kostja poolt. Kostjat ei vabastaks lepingulisest vastutusest ka kaardi kasutamine kolmandate isikute poolt, sest TsK § 227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud lepinguga ettenähtud juhud. Kostja nõustus kaardilepingut sõlmides tingimusega, et kaarditehingute eest tasub alati konto omanik, välja arvatud juhul, kui tehinguid on tehtud pärast panga teavitamist kaardi kadumisest või saladuse kolmandatele isikutele teatavakssaamisest, samuti kui kontoomanik on õigeaegselt avaldanud pangale protesti kaarditehingute arvestamise õigsuse kohta (punkt 5.3). Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et konto tegelike rahaliste vahendite ületamine hageja infosüsteemi eripära tõttu seoses tehniliste ümberkorraldustega, ei anna õigustust kostjal kasutada rahalisi vahendeid enam, kui neid kontol on ja seega ei pea kohus õigeks ka TsK § 229 kohaldamist. 3 Kohus leiab, et hageja poolt vaidlusaluse summa käsitlemine võimaliku pangapoolse krediidina ei ole kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja seega ainetu. Tuginedes 01.07.2002.a. kehtivale võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 (kehtis kuni 01.07.2002.a.) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (kehtib alates 01.07.2002.a.) § 146 lg 1 asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue ei ole aegunud. Kostja tuginemine üksnes lepingu sätetele, ei anna alust hageja nõude suhtes aegumise kohaldamiseks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3750 kr hageja kohtukulu katteks. Ene Tsefels Kohtunik 4